Inimgeograafia üldkonspekt PDF

Document Details

AutonomousFeministArt

Uploaded by AutonomousFeministArt

University of Tartu

Tags

human geography urban planning social issues housing

Summary

See dokument annab ülevaate inimgeograafiast, eriti keskendudes linnaplaneerimisele. Selles käsitletakse elamute renoveerimist, sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni, taskukohast elamist ja linnauuendusi.

Full Transcript

Referaatide teemad Elamute renoveerimine (Annelinn I) - hõlmab olemasolevate hoonete uuendamist, et parandada nende energiatõhusust, esteetikat ja elamiskõlblikkust; hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid oluliselt ei muutu - peetakse keerulisemaks võrreldes teiste hoonetüüpideg...

Referaatide teemad Elamute renoveerimine (Annelinn I) - hõlmab olemasolevate hoonete uuendamist, et parandada nende energiatõhusust, esteetikat ja elamiskõlblikkust; hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid oluliselt ei muutu - peetakse keerulisemaks võrreldes teiste hoonetüüpidega, kuna see puudutab inimesi isiklikul tasandil - sunnib üürnikke pikemaks ajaks kodust lahkuma - Annelinnas tüüpilised nõukogudeaegsed kortermajad, mida renoveeritakse vähe, tõstes elanike ja omavalitsuse inaktiivsuste uute renoveerimiste algatamiseks. Ilma ühtse plaanita hakatakse kortereid iseseisvalt renoveerima, mis halvendab majade üldist seisukorda - veel renoveerimisprojektide näiteid: KredExi pakub laene ja toetusmeetmeid kortermajade renoveerimiseks, Lasnamäe ja Msutamäe renoveerimisprojektid, SmartEnCity renoveerimisprojekt Tartu kesklinna kortermajade energiatõhusamaks muutmiseks ja süsiniku jalajälje vähendamiseks Sotsiaalmajanduslik segregatsioon (Annelinn II) - nähtus, kus erinevad ühiskonnagrupid eraldatakse elamistingimuste ja teenustele ligipääsu suhtes majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tõttu - kõrge sissetulekuga inimeste koonduvad arenenumatesse piirkondadesse ning madalama sissetulekuga inimeste elavad vähem arenenud piirkondades - süvendavad tegurid on globaliseerumisest tulenev majanduslik ümberjaotumine, eluasemeturu hinnatõus ja sotsiaalpoliitika - liberaalses süsteemis riik sekkub vähem, mis võib suurendada segregatsiooni, samas kui sotsiaaldemokraatlik lähenemine, kus riik toetab sotsiaalelamuid ja toetusi, soodustab paremat ühiskondlikku lõimumist - Annelinna taskukohastesse paneelmajadesse on elama asunud madalama sissetulekuga elanikud ja uusarendusalale Taga-Annelinnas rikkamad - Tallinna näitel Pirita, Viimsi, Nõmme on rikkamate päralt kui Lasnamäe ja Kopli vaesemate, Ida-Virumaa - seotud suht tihedalt gentrifikatsiooniga, kuna vaesemad kolivad rikaste sissetungil välja ja piirkond muutub rikkamaks Taskukohane eluase (Karlova) - eluase keskmisest madalama sissetulekuga inimestele, võideldes vastu nii segregatsioonile, diskrimineerimisele, kodutusele kui ka valglinnastumisele - standardselt peetakse taskukohaseks eluaset, kus leibkonna eluasemekulud ei ületa 30% nende kogusissetulekust - Karlova on atraktiivne paik oma senise taskukohasuse ja toreda arhitektuuri pärast, kuid viimase 10 aasta jooksul on korterite üüri- ja müügihinnad märgatavalt tõusnud, muutes raskeks noorte perede ja tudengite elud - veel näiteid: Tartu ja Tallinna munitsipaalkorterid (omavalitsusele kuuluvad korterid, mida üüritakse välja madalama sissetulekuga peredele soodustingimustel), Narva riiklikud üürimisprojektid Linnauuendus (Kesklinn) - eesmärk taaselustada allakäinud linnapiirkondi, et parandada elukeskkonda ja toetada majanduse arengut - hõlmab linna infrastruktuuri moderniseerimist, sotsiaalsete probleemide lahendamist ja kohaliku majanduse elavdamist - linnauuendust uuritakse, et mõista, kuidas linnapiirkondi edukalt taaselustada viisil, mis vastab nii majanduslikele, sotsiaalsetele kui ka keskkonnaalastele vajadustele - Kesklinnas rohealade säilitamine, Siuru kultuurikeskus, ühistranspordi ligipääsetavuse arendamine, autonduse vähendamine ja jalakäimise suurendamine - veel näiteid: Tallinna Rotermanni kvartal - endise tööstuspiirkonna muutmine kaasaegseks ärikeskuseks, Noblessneri sadam Tallinnas Tühialade planeerimine (ERMi ümbrus) - saastatud ja mahajäetud maa-alade taastamine ja uue elu andmine - loob uusi elamu- ja äripindasid - kui tühialad jätta seisma, võib olla sellel potentsiaalne terviserisk inimestele, naaberkruntide väärtuse langemine, piirkonna maine langus - need tuleb aga nullist taastada, st pinnase puhastus, mis teeb uutele ettevõtetele piirkonda kolimise ebaatraktiivseks - vana sõjalennuvälja asemele rajatud ERM ja alale rajatud Tartu Lumepark - Aparaaditehas Tartus, Telliskivi loomelinnak Tallinnas 15-minuti linn (Veeriku) - kõik olulised teenused ja vajadused on kättesaadav 15-minutilise jalutuskäigu, rattasõidu või ühistranspordi teekonna kaugusel - selline linn vähendab vajadust autokasutuse järele, toetab keskkonnahoidu ning muudab linnaelu mugavamaks ja kestlikumaks - planeerimisel tuleb arvestada inimestega, kuidas nad liiguvad ja kuhu nad minna tahavad; rohealade säilitamise või lisamisega - Veerikul asuvad lähedal koolid, poed, spordikompleksid, töökohad, aga alati annab arendada - veel näiteid: Supilinn, Kadriorg Gentrifikatsioon (Supilinn) - jõukamad elanikud kolivad vaesemasse piirkonda, tõstes üürihindu ja tõrjudes seeläbi välja algsed elanikud - lisaks elanike koosseisu muutumisele muudab see ka piirkonna mainet ja atraktiivsust - võib muuta terve linna majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri - Supilinna näitel renoveeritakse seal puitmaju ja nõudlus tõuseb jõukate perede seas - veel näiteid: Kalamaja, Karlova Rohe- ja sinivõrgustiku planeerimine (Kaarsilla ja Kroonuaia vaheline ala) - looduslike ja inimtekkeliste ökosüsteemide ühendamine (pargid, veekogud, kergliiklusteed), et luua jätkusuutlik linnakeskkond - edendab elurikkust ja kliimamuutustega kohanemist - parandab linna tervist - uuritaval alal Emajõgi ja selle kaldad ühendavad looduse ja linnakeskkonna - Pärnu jõeäärsed alad, Kadrioru park Inimgeograafia uurimissuunad ja -meetodid 1. Inimgeograafide tegevusalad 1. Linnageograafia ja linnaplaneerimine - linnade arengu ja funktsioonide analüüs, sh nutikate linnade kontseptsioonid - rohe- ja sinivõrgustike integreerimine linnaplaneerimisse - elukeskkonna kvaliteet ja ruumiline õiglus (nt avaliku ruumi kättesaadavus) 2. Rahvastikuprotsessid ja migratsioon - rahvastiku vananemine ja selle mõjud elukeskkonnale - linnastumine ja maapiirkondade tühjenemine - siseriiklik ja rahvusvaheline ränne (nt noorte liikumine linnadesse või välismaale) 3. Kultuurigeograafia - kohapõhised identiteedid ja nende muutumine globaliseeruvas maailmas - kultuuripärandi ja maastike sidumine turismi ja kohaliku arenguga 2. Uurimismeetodid Kvantitatiivne - numbrilised andmed - teooria kontrollimine (varasemad teooriad olemas) - täpsed uurimisküsimused (hüpoteesid) Kvalitatiivne - andmed tav mittenumbrilised - teooria loomine - üldised uurimisküsimused (täpsustavad) Primaarandmed vs sekundaarandmed uurimuse käigus leitud vs enne alustamist olemasolevad andmed Andmete kogumise viisid 1. Statistika andmebaasid ja registrid + andmed on olemas + odavam ja kiirem kui primaarandmete kogumine + kindla kvaliteedi ja usutavusega - jäikus, ei arvesta konkreetse uurimuse rõhuasetust ja vajadusi - puuduvad individuaalandmed (olemas on üldandmed, aga ei teata, millised on konkreetsed inimesed) 2. Küsitlus - aitab seletada statistiliste andmebaaside põhjal tehtud uuringuid - aitab kinnitada uurija poolt kirjanduse või vaatluse abil konstrueeritud hüpoteese - aitab leida uusi nähtusi ja seoseid Läbiviimise viisid: 1. postiküsitlus + küsitluse sihtrühm on lai + valimi koostamine lihtne (elukohtade põhjal) - vastamise protsent on madal - kallis ja aeganõudev - puudub info selle kohta, kes ankeedi täitis 2. internetiküsitlus + kiire ja odav + vastuste andmebaas tekib automaatselt + suunamise, lisainfo jm automaatselt - valimi koostamine keeruline - puudub info selle kohta, kes ankeedi täitis - eeldatud teatav arvuti oskus - ligipääs internetile 3. telefoniküsitlus + kiire ja odav + andmed sisestatakse kohe arvutisse + turvaline nii küsitleja kui küsitava jaoks - valimi koostamine keeruline - küsimused peavad olema lihtsad - maht piiratud - vastamisest loobumine lihtne 4. näost-näkku küsitlus + kõrge vastamisprotsent + võimalus vähendada “ei tea” ja puuduvate vastuste osakaalu + võimalus jagada küsimuste kohta selgitusi - aeganõudev ja kallis - küsitleja subjektiivne mõju - andmetöötlus aeganõudev Kvantitatiivne küsitlus - eesmärgiks mõõta - ankeetküsitlus Kvalitatiivne küsitlus - eesmärgiks mõista - avatud küsimustega küsitlus 3. Intervjuu a. struktureeritud - vabad või etteantud vastusevariandid - küsimuste sõnastus ja järjekord kindel - standardiseeritud, kvantitatiivne b. poolstruktureeritud - valdkond ja uurimisküsimused määratletud - intervjuu käigus võib lisada uusi küsimusi - poolstandardiseeritud, kvalitatiivne c. struktureerimata - määratletud on üldisemad huvipakkuvad teemad - eesmärk avastada, standardiseerimata vestlus 4. Vaatlus - vaatleja kui osaleja - osalusvaatlus - vaatleja kui mitteosaleja Vaatluse tüübid struktureerituse järgi: - struktureeritud vaatlus (kvantitatiivne, pööratakse tähelepanu konkreetsetele ette teada asjadele) - struktureerimata vaatlus (kvalitatiivne, oluline on fenomen tema kontekstis ning ei osata veel eristada, mis on oluline) 5. Tekstianalüüs Tekstianalüüsi meetodid: - kontentanalüüs - kvantitatiivne tekstianalüüs - oluline on teatud nähtuse mainimise hulk - (hulk) milline partei on esindatud? kui palju lasnamäest kirjutatakse? - diskursusanalüüs - kvalitatiivne tekstianalüüs - oluline on, millised ideed on esindatud ja millised ei ole - (sisu) millist sõnumit partei edastab? mida kirjutatakse lasnamäest? 6. Kaasaskantavate seadmete jälgimine 3. Valimi koostamine Silmas tuleb pidada: - eesmärgi täitmist - objektiivsust ressursikasutust Kvantitatiivne koostamine Tõenäosusvalim 1. lihtne juhuslik valim - kõigil sama suur tõenäosus valimisse sattuda, sobib homogeensetes populatsioonides, nt loterii 2. kihiline - alarühmad, nt mehed ja naised, vanuse järgi, ja siis igast kihist võetakse sama palju 3. klaster - populatsioon jagatakse klastriteks (nt geograafilise asukoha järgi) ja valim tehakse nendest klastritest juhuslikult Kvalitatiivne koostamine Mittetõenäosusvalim 1. mugavusvalim - võetakse need, kes piirkonnas ette jäävad, nt tudengid ülikoolis 2. kvoodivalim - valitakse kindlate omaduste järgi, nt 50% mehed ja 50% naised 3. lumepallivalim - üks osaleja soovitab teisi, sobib nt vähemusgruppe uurides Inimgeograafia kujunemine ja olulised mõisted Positivism inimgeograafias - rõhutab objektiivsete, mõõdetavate faktide ja seaduspärasuste otsimist inimtegevuse ja ruumilise korralduse uurimisel - toetub kvantitatiivsetele andmetele ja kogemustel põhinevale analüüsile - eesmärgiks üldistused ja universaalsed seaduspärasused - keskendub mõõdetavatele ja jälgitavatele nähtustele, nagu elanikkonna tihedus, linnade ruumiline struktuur, transpordivõrgustikud ja majandusnäitajad - ignoreerib inimeste subjektiivseid kogemusi, väärtusi ja kultuurilisi erinevusi - ruumiliste nähtuste konteksti ja tähenduse mõistmine jääb tagaplaanile - ei suuda hästi käsitleda keerulisi sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi, kuna keskendub liiga kitsalt mõõdetavatele faktidele Marksism inimgeograafias - käsitleb ruumi kui sotsiaalsete ja majanduslike suhete produkti, mitte neutraalset või looduslikku nähtust - pöörab tähelepanu klassivõitlusele, võimusuhetele ja kapitalistliku süsteemi mõjule geograafilistele mustritele - tõstatab kriitilisi küsimusi ressursside jaotamise, segregatsiooni ja elamistingimuste kohta - otsib lahendusi õiglasema ühiskonna loomiseks - võib olla liialt ideoloogiline ja keskenduda liigselt majanduslikele aspektidele, jättes tähelepanuta kultuurilised, sotsiaalsed ja individuaalsed tegurid - keskendub süsteemikriitikale, aga ei paku selgeid lahendusi Humanism inimgeograafias - keskendub inimeste kogemustele, väärtustele ja tähendustele, mida nad oma elukeskkonnaga seovad - rõhutatakse, et inimesed kogevad ruumi mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt ja emotsionaalselt - kasutab kvalitatiivseid meetodeid, et mõista inimese ja koha vahelist suhet - ruumi ja kohti ei saa mõista pelgalt mõõtmiste ja andmete kaudu – need on osa inimese identiteedist ja kultuurilisest kogemusest - kaldub isiklike kogemuste ja emotsioonide tähtsustamisega eirama süsteemseid ja strukturaalseid küsimusi - väldib kvantitatiivseid meetodeid, mis võivad olla olulised laiemate mustrite mõistmisel - keskendub kohalikele ja unikaalsetele nähtustele, mistõttu on keeruline teha üldisemaid järeldusi Võrdlustabel Aspekt Positivism Marksism Humanism Rõhuasetus - objektiivsed ja mõõdetavad - kapitalismi ja klassisuhete - inimeste kogemused, faktid mõju ruumile väärtused ja ruumide - ruumilised mustrid ja - sotsiaalne ebavõrdsus tähendused seaduspärad Lähenemine - ruum kui füüsiline ja - ruum kui sotsiaalsete ja - ruum kui isiklik ja ruumile mõõdetav nähtus majanduslike suhete tulemus emotsionaalne kogemus Metoodika - kvantitatiivne analüüs - kriitiline analüüs - kvalitatiivsed meetodid - statistika - sotsiaalsete ja majanduslike - intervjuud ja narratiivide - mudelid struktuuride uurimine analüüs Peamised - linnade struktuurid - ebavõrdsus - koha tähendus teemad - levikuprotsessid - kapitalismi mõju ruumile - identiteet - ruumiline planeerimine - globaliseerumine - kultuurilised kogemused Tugevused - täpsus - süvitsi minek ebavõrdsuse - inimlik mõõde - ennustatavus põhjuste analüüsimisel - empaatiline ja - rakendatavus planeerimisel kontekstipõhine lähenemine Nõrkused - piiratud inimlike ja - liigne keskendumine - vähem rõhku süsteemsele ja subjektiivsete kogemuste klassisuhetele üldistatavale analüüsile arvestamine - ideoloogiline kallutatus Näited - GIS-süsteemid - gentrifikatsiooni ja - avaliku ruumi inimkeskne - transpordi optimeerimine sotsiaalsete konfliktide planeerimine analüüs Modernism - püüab leida ruumilist käitumist ja inimmustreid selgitavaid üldisi seaduspärasusi - tähelepanu on ruumi tõhusal kasutamisel ja planeerimisel, et saavutada maksimaalne funktsionaalsus - andmepõhine ja statistiline analüüs oluliseks tööriistaks, kvantitatiivsed meetodid - ruum ja kohad käsitletakse pigem objektiivsete nähtustena, mis on sõltumatud inimeste subjektiivsetest tunnetest - geograafia on tihedalt seotud ühiskonna arengu ja infrastruktuuride planeerimisega, näiteks tööstusalade paiknemise ja linnaplaneerimise kaudu - liiga üldistav, jättes tähelepanuta kohaspetsiifilised ja subjektiivsed aspektid - ei suuda hästi käsitleda sotsiaalseid ebavõrdsusi ja võimustruktuure Postmodernism - keskendub mitmekesisusele, subjektiivsusele ja ruumi sotsiaal-kultuurilistele tähendustele - tõrjub universaalsed tõed ja mudelid, mida modernism eelistas - ruumil pole ühtset tähendust – see, kuidas inimesed ruumi tajuvad ja kogevad, varieerub olenevalt sotsiaalsetest, kultuurilistest ja poliitilistest taustadest - uuritakse, kuidas võim ja ideoloogia mõjutavad ruumilist korraldust (nt kelle huve teenivad avalikud ruumid või infrastruktuurid) - välistab üldised reeglid ja teooriad, mida võiks kõikidele ruumidele rakendada, selle asemel keskendutakse unikaalsetele ja eripärastele lugudele - sobib hästi linnade ja kogukondade postindustriaalsete ja kultuuriliste aspektide uurimiseks - üldistatavuse puudumine muudab rakendatavuse keerulisemaks - liigne skeptilisus võib viia selleni, et puuduvad kindlad juhised või praktilised lahendused - vähem rõhku süsteemsusele ja pikaajalisele planeerimisele Võrdlustabel Aspekt Modernism Postmodernism Rõhuasetus - üldistuste ja universaalsete tõdede - kohaspetsiifilised ja unikaalsed otsimine kogemused - ratsionaalsus - mitmekesisus - funktsionaalsus - subjektiivsus - süsteemsus - sotsiaal-kultuurilised narratiivid Lähenemine ruumile - ruum kui universaalsete - ruum kui kultuuriliste ja sotsiaalsete seaduspärade ja mudelite alluv tähenduste mitmekesisus nähtus Metoodika - kvantitatiivne analüüs - kvalitatiivne analüüs - mudelite loomine - narratiivide ja diskursuste uurimine Peamised teemad - linnade planeerimine - linnakultuur - infrastruktuuri tõhusus - gentrifikatsioon - identiteet ja esteetika Tugevused - süsteemsus - paindlikkus - praktilisus - sotsiaalsete ja kultuuriliste - üldistamine planeerimise tarbeks erinevuste rõhutamine Nõrkused - liigne üldistamine - praktiliste lahenduste ja - subjektiivsete ja kultuuriliste üldistatavuse puudumine aspektide eiramine Näited - Mustamäe ja Lasnamäe - Kalamaja ja Telliskivi loomelinnak elamurajoonid - kultuuriruumi tähendus - funktsionaalne linnaplaneerimine ASUKOHT: Inimgeograafias uuritakse, kuidas ja miks inimesed ning ettevõtted paiknevad teatud kohtades. Tähelepanu pööratakse nii asukohtade geograafilistele koordinaatidele (absoluutne asukoht) kui ka nende kaugusele või lähedusele teiste paikade suhtes (suhteline asukoht). Tõmbe- ja tõukejõud mõjutavad inimeste liikumist, tekitades tihedaid keskusi või hajutatud mustreid. KOHT: Kohti käsitletakse nii füüsilise keskkonna kui ka inimtegevuse ja kultuuri kooslusena. Inimesed annavad paikadele tähendusi, muutes neid tähenduslikeks elukeskkondadeks. Inimgeograafid analüüsivad kultuurmaastikke ja uurivad, kuidas geoloogilised ja bioloogilised protsessid kujundavad paiku ning kuidas inimesed neis elavad ja töötavad. RUUM: Ruum on inimtegevuse paiknemise mustrite ja kauguste uurimise keskne mõiste. Inimasustus on planeedil ebaühtlane – mõned alad on tihedalt asustatud, teised peaaegu tühjad. Inimgeograafid püüavad leida seaduspärasusi, mis selgitavad seda jaotust ja kauguse mõju inimtegevusele. Asukoht räägib geograafilisest määratlusest (kus paikneme), koht lisab sellele inimtegevuse ja tähenduse mõõtme (kuidas paiku kasutatakse ja kuidas need saavad tähendusrikkaks), samas kui ruum keskendub sellele, kuidas inimtegevus on maakeral jaotunud ja kuidas kaugus mõjutab neid seoseid.

Use Quizgecko on...
Browser
Browser