Luud. Liigesed PDF

Luud. Liigesed TOES. SKELETT. LUUDE ÜHENDID Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid. Mitmetele elunditele (näiteks hingamiselunditele, südamele, selja- ja peaajule) on need ühtlasi kaitseks. Et toese osadele kinnituvad lihased, mis neid liigutavad, võimaldade...

Luud. Liigesed TOES. SKELETT. LUUDE ÜHENDID Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid. Mitmetele elunditele (näiteks hingamiselunditele, südamele, selja- ja peaajule) on need ühtlasi kaitseks. Et toese osadele kinnituvad lihased, mis neid liigutavad, võimaldades seega keha liikumist, nimetatakse toest ka liikumiselundkonna passiivseks osaks. Õpetus luudest – osteoloogia. Õpetus luude ühendustest – sündesmoloogia. LUUD (os luu; ossa luud) on kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luude koostismaterjaliks on peamiselt luukude. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad umbes 50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muid orgaanilisi aineid ja 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolad). Anorgaanilised ained annavadki luukoele kõvaduse, orgaanilise ained aga elastsuse ja sitkuse. Noore organismi luu sisaldab orgaanilisi aineid rohkem kui vana luu, seepärast on nad ka painduvamad. Mida vanem on organism, seda rohkem on temas anorgaanilisi aineid, mis muudavad luud hapramaks. Seepärast esineb vanematel i nimestel luumurde sagedamini kui noortel. Kujult ja struktuurilt jagunevad luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. * Pikkadel luudel eristatakse kahte jämendunud otsaosa ehk epifüüsi ja silindrilist keskosa ehk diafüüsi. Diafüüs on seest õõnes ja seda õõnsust nimetatakse ka luuüdiõõneks, sest ta on täidetud luuüdiga. Et pika luu diafüüs kujutab endast toru, nimetatakse neid luid ka toruluudeks. * Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed. Need luud esinevad peamiselt seal, kus liikumine ja surve levivad rohkematele väiksematele luustikuosadele (lülisambalülid, randmeluud). * Lameluud on õhukesed ja laiad luud. Nad ümbritsevad mõningaid õõsi (koljuõõs) või kujutavad endast ulatuslikumat pinda, millele kinnitub rohkesti lihaseid. * Kehas on ka luid, mis ei kuulu ühessegi nimetatud rühma – sellised luud on näiteks näokolju ja koljupõhimiku luud – nimetatakse ka segaluudeks. Oma struktuurilt jaguneb luu plinkollus substantia compacta ja käsnollus substantia spongiosa. Plinkollus on tihe, kompaktne, kõva. Käsnollus seevastu koosneb õhukestest plaadikestest ja põrgakestest, mis lõikuvad üksteisega ja mille vahele jäävad luuüdiga täidetud ruumid. Lameluudes asetseb plinkollus kahe pindmise plaadina, nende vahele jääb käsnolluse kiht. Lühikesed luud ja toruluude epifüüsid on ehitatud käsnollusest, plinkollus paikneb õhukese kihina nende pindadel. Toruluude diafüüsid seevastu koosnevad ainult plinkollusest. Väljastpoolt suunduvad sellesse enam-vähem rõhtsad Volkmanni kanalid, mis siin piki luud kulgevateks Haversi kanalikesteks hargnevad. Nendes kanalikestes kulgevad luukude toitvad veresooned. Käsnolluse õhikud ja põrgakesed on korrapärase paigutusega. Nende suund ja asetus langeb kokku lihase talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva pinge suunaga. Üldiselt meenutab käsnolluse struktuur gooti võlvide arhitektuuri või neid ehitisi, mis püstitatakse ristamisi asetatud palkidest. Tänu sellisele ehitusviisile saavutatakse minimaalse materjalikuluga maksimaalne tugevus ja vastupidavus ning ühtlasi kergus. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M. Kolga  Luud. Liigesed http://www.web-books.com/eLibrary/Medicine/Physiology/Skeletal/compact_spongy_bone.jpg Värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega – seda nimetatakse luuümbris ehk periost. Periosti kollageensete kiudude kimbud tungivad luukoesse ja seovad periosti luuga. Samuti seovad periosti kiud periosti ümbritsevate kudedega (elunditega). Periosti sisepinnal on rohkesti paljunemisvõimelisi rakke. Luu murdumisel hakkavad need poolduma ja neist saavad luud tekitavad rakud - osteoblastid. Viimaste tegevusel kasvavad luuosad kokku. Periostis on rohkesti veresoonekesi, mis suunduvad edasi luusse, Volkmanni kanalikestesse. Periostis rohkesti närvilõpmeid, mille abil võetakse vastu valuärritusi. Toruluude diafüüside sisepind on vooderdatud õhukese, õrna sidekoelise kestaga, mida nimetatakse endostiks. Luude liigespindu katab hüalliinse kõhrkoe kiht. Kõhrkude leidub toeses mujalgi, moodustab seal kõhresid cartilagines. Kõhred on kaetud periostiga sarnaneva sidekoekihiga – see on kõhreümbris ehk perikonder. Toruluude diafüüside õõned ja käsnolluse kavernid on täidetud luuüdiga medulla ossium. Noorte indiviidide luuüdi on punast värvi ja seetõttu nimetatakse seda punaseks luuüdiks. Toruluudes, välja arvatud reie- ja õlavarreluu proksimaalsed epifüüsid, muutub see aja jooksul (rasvalise degenereerumise tõttu) kollaseks luuüdiks. Punane luuüdi on erütrotsüütide, granulotsüütide ja trombotsüütide tekkekohaks. Punast luuüdi on inimesel kuni 1500cm³, s.o. peaaegu võrdne maksa ruumalaga. Kindlat piiri punase ja kollase luuüdi vahel ei ole, nad lähevad teineteiseks sujuvalt üle. Suure verekaotuse puhul võib kollane luuüdi muutuda punaseks luuüdiks. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/94/Illu_long_bone.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M. Kolga  Luud. Liigesed LUUKOE TEKE JA ARENG Toes tekib lootelisest sidekoest ehk mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest. Niisugust toest nimetatakse sidekoeliseks toeseks. Sidekoene toes muutub tavaliselt kõhreseks ja seejärel kõhrene luuseks. Luukoe teke algab järelikult võrdlemisi hilja (s.t. loote-elu teisel kuul) siis, kui kõik teised koeliigid on juba tekkinud. Osa luid (koljulae moodustavad luud, peaaegu kõik näokolju luud, rangluu keskosa) tekib lootelisest sidekoest (mesenhüümist) otseselt ja neid nimetatakse desmogeenseteks luudeks ehk katteluudeks. Enamik luid tekib kõhrest ja need on tuntud kondrogeensete luudena ehk aseluudena. Desmogeensete luude arenemine algab varem kui kondraalsete luude areng. Tulevase luu keskuses hakkavad mesenhüümi rakud intensiivselt paljunema. Pealgi eristub siin luud tekitavaid rakke – osteoblaste. Need hakkavad tihedamat r akkudevahelist ollust tootma, jäävad sellesse ja muutuvad luurakkudeks e h k osteotsüütideks. Rakkudevahelise olluse eritamine ja eristumine jätkuvad. Tekib luusaareke, luustumis-punkt. Selle pinnale jääb osteoblaste, mille kaudu luusaareke (luu) kasvab suuremaks. Enamik desmogeenseid luid tekib mitmest luustumispunktist, mis lõpuks liituvad ühtseks luumassiks. Kondrogeensete luude teke on keerulisem. Need luud on kõhreliselt preformeeritud, s.t. tulevaste luude kohal on lootel umbes samasugune kõhr – tulevase luu mudel. Perikondri sisekihi rakud hakkavad paljunema ja muutuvad osteoblastideks. Viimased hakkavad tootma luukude kas vahetult perikondri alla kõhre ümber või nad rändavad kõhre sisse ja toodavad luukude hävinud ja resorbeerunud kõhrkoe asemele. Esimesel juhul kõneldakse perikondraalsest luustumisest, teisel juhul enkondraalsest luustumisest. Iga kõhre luustumisel esinevad mõlemad arenemisvormid kõrvuti, kusjuures toruluude arenemisel prevaleerib perikondraalne luustumine. Lühikeste ja lameluude puhul on ülekaalus enkondraalne luustumine, alles luu arenemise lõpul kattuvad enkondraalsed luud õhukese luukihiga. Perikondraalsel luustumisel tekib luu plinkollus, enkondraalsel luustumisel käsnollus. Kõige parem on seda protsessi jälgida toruluude luustu-misel. Vastava kõhre keskosa (diafüüsi) perikondris tekib osteoblaste. Need toodavad siin kõhre ümber toru- või mansetikujulise luukihi, mis levib edasi kõhre otste suunas. Perikonder muutub periostiks, luukiht pakseneb. Peaaegu samal ajal algavad muutused kõhre sisemuses. Kõhrerakud (kondrotsüüdid) lubjastuvad ja degenereeruvad. Kõhre ümber tekkinud luukihi pilude kaudu tungib siia koos veresoontega osteoblaste ja kõhre lammutavaid rakke (kondroklaste). Kõhrerakud ja rakkudevaheline ollus lammutatakse ja resorbeeritakse. Tekivad õõned ja nendes algab enkond-raalne luu teke. Kõhre asendamine luukoega levib siit kõhre mõlema otsa suunas. Luukude tekib nüüd kahel frondil, nimelt endise kõhre pinnal (perikondraalselt) ja kõhre sees (enkondraalselt). Peagi algavad enkondraalses luuosas suured ümber-ehitused. Seal lammutatakse ja resorbeeritakse isegi perikondraalse luuosa sisemisi kihte. See on vajalik, sest sedamööda, kuidas perikondraalselt luud seestpoolt lammutatakse, ladestatakse temale väljastpoolt, periosti poolt uusi luukihte ja niimoodi kasvabki luu kogu aeg jämedamaks. Resorbeeritud luukoe asemele (luuõõnes) tekib luuüdi. Kõhre otsosade (epifüüside) luustumine algab siis, kui kondraalne luumansett on jõudnud nende pindadeni. See toimub pärast sündimist, välja arvatud reieluu distaalne epifüüs, mille luustumine algab lootel 9. kuul. Epifüüsi keskosas tekib lubjastunud kõhresse luustumispunkt, millest alates luustumine levib kogu epifüüsi ulatuses. Epifüüsis kõhrest jääb kogu eluks püsima ainult õhuke kiht epifüüsi otsal – liigeskõhr. Kauaks ajaks jääb noortesse luudesse diafüüsi ja epifüüsi vahele ka õhuke kõhrekiht – epifüüsikõhr. Selle kõhre kaudu ladestub siin nii epifüüsi kui ka diafüüsi poolt pidevalt uut luukude ja sel teel kasvab luu kogu aeg pikemaks. Hiljem kõhre kasvamine lakkab, kõhr lammutatakse ja resorbeeritakse, epifüüsid liituvad diafüüsiga ja luu pikemaks kasvamine lakkab. See toimub 20.-25. eluaastal. Rööbiti kasvamisega toimub luudes ka alaline ümberehitamine vastavalt muutunud mehhaanilistele tingimustele. Luu plinkolluses tekib osteoklastide (luukoerakud, mis osalevad luukoe lammutamises) tegevusel uusi Haversi ruume. Nende sisepindadele hakkavad osteoblastid ladestama lamelle. Endisi Haversi süsteeme lammutatakse, nende asemele ehitatakse uusi. Luude siseehituse ümberkorraldamine võib toimuda kogu elu jooksul. D-vitamiini- või päikesevalgusevaeguse korral lubjastub kasvavate luude luuollus puudulikult ja uut luuollust tekib vähe. Kaltsiumsoolade sisaldus võib väheneda isegi olemasolevas luuolluses, mille tagajärjel luud pehmenevad ja keha raskuse survel muudavad oma kuju: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M. Kolga  Luud. Liigesed lülisammas kõverdub (kujuneb skolioos), säärte luud kaarduvad väljapoole (nn O-jalad), rinnak kasvab ettepool (nn kanarind) jne. (Sellist häiret nimetatakse rahhiidik, mida põevad kõige sagedamini lapsed 1.- 2. eluaastal.) SKELETISÜSTEEM Inimese skelett (kreeka k. skeleton) koosneb täiskasvanul rohkem kui 200 omavahel ühendatud luust. Skelett on toeseks ja kinnituskohaks pehmetele kudedele ja elunditele; moodustab luude ühinedes liigeseid, millised pannakse liikuma lihaste poolt; kujundab luuliste seintega ruume (lülisambakanal, koljuõõs, rinnaõõs, vaagnaõõs), mis on kaitseks seal asuvatele siseelunditele. Seega on skeletil 3 põhiülesannet: TOESTUS-, LIIKUMIS- ja KAITSEÜLESANNE. Inimese skelett jaotub 4 ossa: kere, ülajäsemete, alajäsemete ja pea skelett (kolju). KERE SKELETT koosneb lülisammas c o l u m n a ve r te br a li s rinnak stern um roided costae Lülisammas columna vertebralis koosneb 33-34 lülist ( lüli vertebra, lülid vertebrae) ja jaotub viieks osaks: kaelaosa pars cervicalis koosneb 7 kaelalülist rinnaosa pars thoracica koosneb 12 rinnalülist nimmeosa pars lumbalis koosneb 5 nimmelülist ristluuosa pars sacralis, 5 lülid on omavahel kokkukasvanud ja moodustab ristluu os sacrum õndraosa pars coccygea, 4-5 lüli on omavahel kokkukasvanud ja moodustab õndraluu os coccygis Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M. Kolga  Luud. Liigesed Lüli põhiosad: lülikeha, lülikaar, lülimulk, ristijätked, ogajätke, ülemised ja alumised liigesjätked Kaelalülisid vert ebra e cervi cal es iseloomustab väike ja madal lülikeha, ristijätketes mulgud. I kaelalüli ehk kandelüli atlas , II kaelalüli ehk telglüli axis (hammas dens). Rinnalülisid vert ebrae t horaci cae iseloomustavad roietelohud ja allapoole suunatud ogajätke. Nimmelülisid vert ebra e l umbal es on suurimad lülid, millede ogajätke suunatud otse taha. Ristluu os sacrum moodustavad 5 kokkukasvanud ristluulüli. Õndraluu os coccygis moodustavad 4-5 kokkukasvanud õndralüli. http://www.physioweb.org/IMAGES/sacrum.jpg RINNAKORV / RINDKERE thorax on moodustunud 12 rinnalülist, 12 roidepaarist ja rinnakust. Rindkerel eristatakse ülemist ja alumist avaust. Ülemist avaust piiristavad I rinnalüli, I roidepaar paar (joonisel tähistatud A) ja rinnakupideme ülaserv koos kägisälguga (M), selle avause läbivad söögitoru, hingetoru, veresooned ja närvid. Alumist avaust piiristavad 12. rinnalüli (H), XII ja XI roidepaar (F G), roietekaar, rinnaku mõõkjätke (I). See avaus on suletud vahelihase ehk diafragma poolt. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M. Kolga  Luud. Liigesed Rinnaku sternum osad: pide (vt joonist lk 5: tähistatud K), kägisälk (M), keha (J), mõõkjätke (I). Rinnakule kinnituvad I – VII roidepaari kõhrelised osad (B). Roided costae (roie costa) Inimesel on roideid 12 paari, mis mis ühenduvad lülisambaga (taga) ja nende eesmine ots on kõhrkoest. Vastavalt kinnitumisele skeletis jaotatakse nad kolme gruppi: 1. pärisroided - I-VII roidepaar, mis ühenduvad lülisambaga (taga) ja rinnakuga (ees); 2. ebaroided - VIII-X roidepaar, taga ühenduvad lülisambaga, ees kinnituvad kõrgemal asuva roide kõhrele ja moodustavad roietekaare arcus costarum; 3. vallasroided – XI-XII roidepaar, taga ühenduvad lülisambaga, eesmine ots on vaba ja kinnitub lihastes. http://www.apsubiology.org/anatomy/2010/2010_Exam_Reviews/Exam_2_Review/07-19_BonyThorax.JPG ÜLAJÄSEME LUUD Õlavöötme luud: abaluu scapula rangluu clavicula Vaba ülajäseme luud: õlavarreluu humerus küünarluu ulna kodarluu radius käe luud ossa manus jaotuvad randmeluud ossa carpi kämblaluud ossa metacarpalia sõrmede lülid/luud phalanges/ossa digitorum manus Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed http://www.lrn.org/Graphics/Skeletal/pectoral.gif http://classroom.sdmesa.edu/eschmid/F06.19.L.150.jpg Abaluu on kolmnurkne luu, mille lateraalne nurk on paksenenud ja sellel asub liigesõõnis (joonisel glenoid cavity), mis liigestub õlavarreluu peaga (moodustub õlaliiges). Luu selgmisel pinnal asub väljaulatuv osa – abaluuhari (joonisel spine), mis lõpeb liigesõõnise kohal õlanukiga acromion. Liigesõõnise kohal asub kaarnajätke (joonisel coracoid process). Rangluu on S-kujuline luu, mis liigestub rinnakuga ja abaluu õlanukiga. Õlavarreluu ühendub abaluuga, moodustub õlaliiges Luu ülemises otsas on ümar luu pea, millest allapoole jäävad suur ja väike köbruke, anatoomiline ja kirurgiline kael. Seejärel on silinderjas luu keskosa ehk luu keha, mille ülemises kolmandikus asub deltalihasmine köprus (sinna kinnitub õlale kuju andev delta- lihas). Luu alumine ots on eest-taha suunas lapik ja selle tagapinnal on küünarnukiauk. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed Küünarluu paikneb küünarvarre mediaalsel küljel. Luu proksimaalses otsas paikneb küünarnukk olecranon ja ettepoole suundub nokkjätke, nimetatud osade vahel asuv plokisälk liigestub õlavarreluuga. Luu distaalne ots on peenem =luu pea, millest lähtub väike tikkeljätke. Kodarluu: paikneb küünarvarrel lateraalsel küljel. Luu distaalne ots on jämedam, millest lähtub tikkeljätke. Luu liigestub randmeluude proksimaalse rea luudega. Luu proksimaalses otsas asub liigesrindmik. Kodarluu, küünarluu ja õlavarreluu liigestuvad omavahel küünarliigeses http://www.bilgiofis.com/wp-content/uploads/2015/12/Humerus-Anatomy-Anatomical-Diagram-Showing-The-Correct-Anatomical-Position-So- Please-Do-Not-Try-To-Perform-This-Lift-Simply-Based-On-This-Description.jpg http://training.apocryphum.com/wp-content/uploads/2011/08/hand.jpg Käe luud * Randmeluud paiknevad kahes reas – proksimaalne ja distaalne, kummaski neli luud (kokku 8 luud). Nad ei paikne ühes tasapinnas, vaid moodustavad käeselja poolt lameda võlvi, peapesa poolt nõgususe – nn randmevagu. * Kämblaluud on lühikesed toruluud, kokku viis. Loetlemist alustatakse pöidla poolt. * Sõrmede lülid (nimetatakse ka faalanksid, lad.k. phalanges) on lühikesed toruluud. Pöidlal pollex on kaks lüli (proksimaalne ja distaalne), teistel sõrmedel kolm lüli (proksimaalne, keskmine/vahelmine ja distaalne). Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed ALAJÄSEME LUUD Vaagnavöötme luud : puusaluu os coxae Vaba alajäseme luud: reieluu femur põlvekeder patella sääreluu tibia pindluu fibula jala luud ossa pedis kannaluud ossa tarsi pöialuud ossa metatarsalia varvaste lülid/luud phalanges/ossa digitorum pedis http://fau.pearlashes.com/anatomy Vaagnavöötme luud Puusaluul eristatakse kolm osa: Niudeluu os ilium puusaluu ülemine osa, millel eristatakse plaatjat tiiba ja selle tagaosas asuvat kõrvalehtjat pindmikku, mis ühendub ristluuga. Häbemeluu os pubis puusaluu eesmine osa, millel eristatakse ülemine ja alumine haru, nende ühinemisel moodustub sümfüüsmine pind. Istmikuluu os ischii puusaluu alumine osa, millel eristatakse haru ja selle paikneb istmikuköber. Häbemeluu harud ja istmikuluu haru piiravad toppemulku foramen obturatum, mida suleb õhuke sidekoeline membraan. Selle ülemisse ossa jääb toppekanal, kus kulgevad samanimelised närvid ja veresooned. Puusaluu välisküljel kõigi kolme luu kokkukasvamise kohal moodustub puusanapp acetabulum, kuhu liigestub reieluu pea ja moodustub puusaliiges. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed https://classconnection.s3.amazonaws.com/899/flashcards/1002899/png/screen_shot_2012-10-28_at_90746_pm1351476614066.png Vaba alajäseme luud Reieluu on pikim toruluu inimese kehas. Luul proksimaalses otsas asub ümar pea (liigestub puusaluuga), millele järgneb kitsenenud osa=kael, suur ja väike pöörel. Luul on silinderjas keha (keskosa). Luu distaalne ots on paksenenud ning siin asuvad mediaalne ja lateraalne põnt. Põlveliigeses ühenduvad reieluu, sääreluu ja põlvekeder. Põlvekeder on organismi suurim seesamluu, mis on sulundunud reie-nelipealihase kõõlusesse ja osaleb põlveliigese moodustamisel. Sääreluu paikneb sääre mediaalsel küljel ja on pindluust jämedam. Luu ülemine ots on jämedam, kus asuvad mediaalne ja lateraalne põnt. Luu alumise otsa mediaalsel küljel asub mediaalne päks (peks). Luu lateraalsel küljel pindluumine sälk ja distaalsel liigespind liigestumiseks kontsluuga. Pindluu paikneb sääre lateraalsel küljel ja on sääreluust peenem. Luu ülemises otsas on luu pea, alumises otsas lateraalne päks (peks). Pindluu ja sääreluu teineteise poole pööratud servad (nn luudevaheline serv) on teravad. Jala luud * Kannaluid on kokku 7: kandluu calcaneus (suurim), kontsluu talus, lodiluu, kuupluu, talbluid on kolm. * Pöialuud: viis lühikest toruluud, millede põhimik on suunatud kannaluude poole. * Varvaste lülid: suurel varbal hallux on kaks lüli (proksimaalne ja distaalne), teistel kolm lüli ehk faalanksit (proksimaalne, keskmine/vahelmine ja distaalne). Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/564x/45/a1/7a/45a17a74a8b257b98f2a005db25c9b96.jpg http://legacy.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat/images/Image244.gif http://marciorubin.com.br/wp-content/uploads/2014/11/1.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed PEA SKELETT ehk K O L J U C RANI UM Kolju kaitseb päritolult ja funktsioonilt erinevaid elutähtsaid elundeid. Kolju luustik koosneb 23 luust ja jaotub 2 osaks:– ajukolju cranium cerebrale seu neurocranium, näokolju. cranium viscerale seu splanchocranium. http://droualb.faculty.mjc.edu/lecture%20notes/unit%202/FG06_03cT.jpg AJUKOLJULUUD NÄOKOLJULUUD Paarilised luud: Paarilised luud kiiruluu os parietale ülalõualuu maxilla oimuluu os temporale sarnaluu os zygomaticum Paaritud luud: ninaluu os nasale kuklaluu os occipitale pisaraluu os lacrimale otsmikuluu os frontale suulaeluu os palatinum põhiluu ehk kiilluu os sphenoidale alumina ninakarbik sõelluu os ethmoidale Paaritud luud alalõualuu mandibula sahkluu vomer keeleluu os hyoideum Mitmetes koljuluudes on õhkusisaldavad urked ehk siinused: otsmikuluu-, oimuluu-, põhiluu-, ülalõualuu-urked ja sõelluurakud. (Osa autoreid arvab koljuluude hulka ka oimuluu trummiõõnes paiknevad kuulmeluukesed – vasar, alasi, jalus.) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 12 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed Ajukolju luud Kuklaluu asub ajukolju tagaosas. Luul eristatakse, suur kuklamulku foramen occipitale magnum, mida piiravad plaatjas soomuse osa ja põhimiku osa. Põhiluu/kiilluu paikneb koljupõhimiku keskosas ja on liblikakujuline luu. Luu keha sees asub õhkusisaldav urge. Luu keha ülemisel pinnal asub türgi sadul ja hüpofüüsiauk (selles asub ajuripats ehk hüpofüüs). Luud läbib arvukalt mulke (ümarmulk, ovaalmulk, ogamulk) ja kanaleid (tiibjätkekanal, nägemisnärvikanal). Oimuluu paikneb kolju külgosas, ühendub ülemise serva varal kiiruluuga, temas asub kuulmis- ja tasakaaluelund. Luud läbib arvukalt mulke (tikkeljätke-nibujätke mulk, nibujätkemulk) ja kanaleid (unearterikanal, kuulmekäik, trummiõõs). Nibujätke välispind on krobeline ja sellele kinnitub peapöörajalihas; sisemuses on õhku sisaldavad rakud, milledel on ühendus trummiõõnega. Kiiruluu on väljapoole veidi kumerdunud nelinurkne luuplaat. Koljulael keskjoonel ühendub vastaspoole samanimelise luuga, eesmine serv otsmikuluuga, tagaserv kuklaluuga, alumine serv oimuluuga. Luu sisepinnal asuvad arterite vaod (suunaga eest taha). Otsmikuluu asub ajukolju eesmises osas. Luu plaatjal soomusel asuvad otsmikuköbrud, kulmukaared ning silmakoopaüline serv , mis läheb üle sarnaluumiseks jätkeks. Silmakoobasmised osad moodustavad silmakoopa ülemise seina, nende vahel on sõelluumine sälk (kuhu asetub sõelluu). Ninamine osa piiristab sõelluumist sälku eest, ühendub ninaluudega ja ülalõualuu otsmiku- luumise jätkega.Otsmikuluu sees on õhkusisaldav ruum – otsmikuluu-urge, mis on ühenduses keskse ninakäiguga. Sõelluu osaleb ninaõõne ( moodustab ninavaheseina ülemise osa, temast lateraalsemale jäävad luulabürindid – mediaalselt küljelt lähtuvad ülemine ja keskmine ninakarbik) ja silmakoopa moodustamisel. Näokolju luud Ülalõualuu osaleb silmakoopa, ninaõõne ja suuõõne moodustamisel. Luu kehas on õhkusisaldav urge ehk Highmore’i urge, mis on ühenduses keskse ninakäiguga. Luust lähtuvad jätked: üles otsmikuluumine jätke; tahapoole sarnaluumine jätke, mis ühendub sarnaluuga ja moodustub sarnakaar;allapoole on suunatud alveolaar- ehk sombujätke ja selles on 8 hambasompu; mediaalsele suundub suulaejätke , mis moodustab ühendudes vastaspoole sama- nimelise jätkega kõvasuulae eesmise osa. Alalõualuu on ainus liikuv koljuluu. Tugev hoburauakujuline luu, millel eristatakse keskosa ehk keha ja sellest lähtub kaks haru. Luu keha ülemisel serval asub alveolaar- ehk sombujätke, kus on 16 alveooli ehk hamba- sompu, kus asetsebad hambad. Haru lõpeb kahe tugeva jätkega, milledest tagumine on põntjätke, mis moodustab koos oimuluu alalõuaauguga ühinedes alalõualiigese. Kõik mälumislihased kinnituvad alalõualuul. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 13 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed Sarnaluu on kolmnurkse kujuga luuplaat, millel eristatakse otsmikuluumist, ülalõualuu-mist ja oimuluumist jätket, mis ühendub oimuluu sarnaluumise jätkega ja moodustub sarnakaar. Suulaeluu moodustab kõvasuulae tagumise osa. Osaleb ninaõõne külgseina moodustamises Pisaraluu on õhuke väike luuplaadike silmakoopa mediaalse seina eesmises osas. Sahkluu on väike rombikujuline luuplaat, mis moodustab alumise osa ninavaheseinast. Alumine ninakarbik on õhuke väike kõverdunud luuline leste, mis kinnitub ülemise servaga ninaõõne lateraalsele servale, alumine serv on vabalt rippu. Keeleluu asetseb keelejuure piirkonnas alalõualuu ja kõri vahel. Hoburauakujuline. Kolju tervikuna Koljul eristatakse koljulage calvaria koljupõhimikku basis cranii, millel eristatakse välimist ja sisemist pinda Piiriks on mõtteline tasapind, mis läbib tagant välimise kuklamügara ja eest silmakoopaüli- seid servi. Koljulae välispinnal on eristatavad pärg-, nool- ja lambdaõmblus, ajupoolsel pinnal kulgeb noolurkevagu. Välimine koljupõhimik Eesmine osa: kõva suulagi palatum durum, mille moodustavad suulaeluude rõhtlestmed ja ülalõualuu suulaeluumised jätked, vahelõuamulk Keskmine osa: tagasõõrmed ehk koaanid choanae, põhiluu tiibjätked ja suulaeluu püstleste narus-, ovaal- ja ogamulk, alalõualuuauk, unearterikanali välimine avaus Tagumine osa: suur kuklamulk, kuklapõndad, kägimulk, välimine kuklamügar ja välimine kuklahari Sisemine koljupõhimik Eesmine koljuauk: otsmikuluu silmakoobasmised osad, sõelluu sõelleste, kukehari, põhiluu väikesed tiivad Keskmine koljuauk: türgi sadul, sadulaselg, hüpofüüsiauk, ülemine silmakoopalõhe, nägemis- närvikanal, narus-, ümar-, ovaal- ja ogamulk, oimuluu püramiidi eesmine pind Tagumine koljuauk: nõlv, suur kuklamulk, keelealusenärvi kanal, kägimulk, oimuluu püramiidi tagumine pind, sisemine kuulmeava Tartu Tervishoiu Kõrgkool 14 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed http://cfile228.uf.daum.net/image/124343024B29A4421672CE http://cfile237.uf.daum.net/image/134343024B29A442172B3C Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed SUUÕÕS cavitas oris Luulise aluse moodustab kõvasuulagi palatum durum, ees ja külgedel lõualuude sombujätked ja hambad. Suupõhi ja tagumine osa suulaest on pehmetest kudedest. NINAÕÕS cavita nasi Koosneb kahest sümmeetrilisest poolest, mis on eraldatud luulis-vaheseinaga. Eesmist avaust nimetatakse pirnavaus; paarilisi tagumisi avausi aga tagasõõrmed ehk koaanid choanae. Kummaski ninapooles on 3 ninakarbikut (ülemine, keskmine, alumine), mis jagavad ninapoole ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks ninakäiguks. Vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ninaõõs on ühenduses naabruses asuvate õhku sisaldavate urgetega. SILMAKOOBAS orbita Meenutab kujult püramiidi, mille tipp on suunatud taha mediaalseleja kus asuvad silmamuna ja silmaabiaparaadid. Ülemise silmakoopalõhe ja nägemisnärvikanali kaudu on silmakoobas ühenduses koljuõõnega. Nina-pisarakanal avaneb alumisse ninakäiku. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 16 Koostanud Merle Kolga  Luud. Liigesed L UUDE ÜH E NDI D Inimkeha luudevahelised ühendid jagatakse vastavalt liikumisele kahte rühma: 1. LIIDUSED ehk p i d e v ü h e n d i d ehk s ü n a r t r o o s i d 2. (v a b a) LIIGESED ehk d i a r t r o o s i d http://www.cumc.columbia.edu/dept/rehab/images/ei_0389.gif Sünartroosid on luudevahelised katkematud seosed, mis koosnevad tihedast sidekoest või kõhrkoest, näites luude vahemikke. Nad on väheliikuvad, mõnedes sünartroosides pole liikumine üldsegi võimalik). Olenevalt luid ühendavast koest jaotatakse sünartroosid: 1. sündesmoosid - need on sidekoelised nimetatakse ka sideliidused), enamlevinud. (näiteks membraanid, õmblused) 2. sünkondroosid - need on kõhrliidused. Nad on vetruvad ja võimaldavad liikumist luude vahel, amortiseerivad liikumisel tekkivaid põrutusi ja tõukeid. (näiteks lülidevahelised kettad) 3. sünostoosid – need on luuliidused. Need on liikumatud luukoelised ühendid. (näiteks ristluulülide kokkukasvamine ühtseks monoliitseks luuks – ristluuks) Elu vältel võivad sündesmoosid ja sünkondroosid luustuda. Liiduste ja liigeste üleminekuvorm on poolliiges ehk hemiartroos. Seda iseloomustab asjaolu, et luid ühendava kõhre keskel on pilujas õõs (näiteks häbemeliidus ehk sümfüüs). Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Luud. Liigesed Diartroosides on pidev ühendus luude vahel katkenud. Neid iseloomustab kolme koostis- elemendi - liigeskihn, liigesõõs ja liigestuvate pindade - olemasolu. Liigeskihn (-kapsel) ümbritseb hermeetiliselt liigestuvate luudeotsi. Ta koosneb välimisest fibroossest ja sisemisest sünoviaalset kihist. Fibroosne kiht on liigespindade servadel kokkukasvanud liigestuvate luude luuümbrisega. Sünoviaalkiht toodab läbipaistavat vedelikku – liigesvõiet ehk sünooviat, mis niisutab liigespindu ja vähendab nendevahelist hõõrdumist. Koostiselt meenutab liigesvõie vereplasmat. Mõnes liigeses kihnu fibroosne kiht õheneb kohati, sünoviaalikiht aga moodustab nendes kohtades väljasopistisi ehk sünoviaalpaunu. Need paiknevad tavaliselt liigeste läheduses, lihaste all või kõõluste ümber. Liigesõõs kujutab endast pilujat ruumi, mida piiravad liigeskihn ja liigespinnad. Ta on hermeetiliselt suletud, sisaldab vähesel määral liigesvõiet. Liigesõõnes on rõhk negatiivne. Teatud juhtudel on liigeskihn venitatav ja trauma või põletiku korral võib sinna koguneda rohkem vedelikku. Kõik liigestuvad pinnad on kaetud kõhrega, mis teeb nad väga siledaks. Teineteisega kuju poolest sobivaid liigespindu nimetatakse kongruentseteks - üks liigestuv pind on nõgus, teine kumer. (Vastand nendele on inkongruentsed liigesed – vaata edaspidi.) Liigutuste ulatus liigestes oleneb liigespea ja liigesõõnsuse kaare pikkuse erinevusest: mida suurem on vahe, seda suurem liikumine on liigeses võimalik. Liigese ehitus 1.Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs 3.Liigesekihn 4. Kõhr http://www.tiitilves.ee/lihasvalud/bv000004.jpg Liigeste abiaparaadid Liigeste abiaparaadid on lisamoodustised, mis täiendavad liigespindu või liigeskihnu. Liigesmokad on kiudkõhrkoest äärised, mis paiknevad liigesõõnsuste serval selle tugevduseks, muutes sellega liigesõõnsuse sügavamaks ja avaramaks (näiteks puusa- ja õlaliigeses). Liigeskettad ehk diskid ja liigesmeniskid – koosnevad kiudkõhrkoest ja paiknevad liigesõõnsuses. Diskid jagavad liigese õõne kaheks mitteühenduses olevaks osaks, menisk ei jaota liigesõõnt täielikult. Nende servad on liigeskihnuga kokku kasvanud (diskid – alalõualiigeses, meniskid – põlveliigeses). Liigesesidemed ehk ligamendid jaotatakse vastavalt paiknemisele kas liigesesiseteks või liigesevälisteks. Liigesesisesed asuvad liigese sees ja ühendavad luid, liigesevälised aga tugevdavad liigeskihnu väljastpoolt. Mõlemad soodustavad luude liikumist kindlas suunas ja võivad piirata liikuvuse ulatust. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Luud. Liigesed Liigutuste iseloomustamiseks liigeses kujutatakse neis tinglikult kolme omavahel ristipidist telge: frontaaltelje ümber toimub painutus ja sirutus, sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine, vertikaaltelje ümber toimub pöörlemine. Mõnedes liigestes on võimalik ka ringliigutus. Liigestuvate luude arvu järgi jaotatakse liigesed. lihtliiges – liigestub kaks luud, liitliiges – liigestub kolm või enam luud. Funktsionaalsel alusel eristatakse kombineeritud liigeseid – nende hulka kuulub tavaliselt kaks anatoomiliselt iseseisvat liigest, mis mehhaanilises mõttes moodustavad terviku, s.t. funktsio-neerivad alati üheaegselt (nagu näiteks proksimaalne ja distaalne kodarluu- küünarluuliiges). Kongruentsed liigesed jaotuvad vastavalt liikumistelgede arvule: üheteljelised liigesed - silinderliigese (ratasliigese) liikumistelg kulgeb vertikaalselt ja peaaegu ühtib luude pikiteljega. Liikumine: pöörlemine ühes või teises suunas (näiteks aksise hamba ja atlase vahel olev liiges, kodarluu ja küünarluu vahelised liigesed); - plokkliiges – kumer silindrikujuline liigespind luu otsal on sagitaalsuunalise vaoga, teise luu otsal oleval nõgusal liigespinnal vastab vaole hari. Liikumistelg kulgeb frontaalselt ja on risti liikuvate luude pikiteljega. Liikumine: painutus, sirutus. kaheteljelised liigesed - ellipsoidliigesel on kaks teineteisega risti olevat liikumistelge: ümber frontaaltelje toimub painutus ja sirutus, ümber sagitaaltelje eemaldamine ja lähendamine (nagu näiteks kuklaluu ja atlase vahel, kodarluu-randmeliiges) - sadulliiges – kui kaarekujuline kõverjoon pöördub ümber telje, mis paikneb tema kumera külje pool, teises (vastupidises) suunas nõgus. Mõlema luu sadulakujulised pinnad paigutuvad teineteise suhtes risti: ühe luu kumerus satub teise luu nõgususse Liikumisteljed samad kui ellipsoidliigesel. Pöidla–randme-kämbla-liiges. kolme- ja enamateljelised liigesed - keraliiges – on väga suure liikuvusega. Liigutused: painutus-sirutus, eemaldamine- lähendamine, pöörlemine, koonusliikumine (nagu näiteks õlaliiges; - alaliigiks on pähkelliiges (puusaliiges), kus liigespeast on üle poole liigesõõne; - lameliiges. Selle lamedaid liigespindu võib vaadelda kui väga suure raadiusega kera lõike. Liikumise ulatus on siin piiratud, toimub ainult vähene libisemine, sest liigespinnad on suuruselt peaaegu võrdsed. Inkongruentsed liigesed Neid liigeseid iseloomustab kujult mittesobivate liigespindade esinemine (nagu näiteks põlveliiges, alalõualiiges). Liigespindade teineteisele sobivaks muutmiseks on abiks liigeskettad ehk diskid. Sellistes liigestes võib täielikult puududa liigespindade omavaheline kontakt ja libisemine vastu teineteist (nagu esineb kongruentsetes liigestes). Seega ei saa liikumise iseloomu üle inkongruentsetes liigestes otsustada mitte liigespindade arvu järgi, vaid selle määravad liigese abiaparaadid ja lihased. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Luud. Liigesed LÜLISAMBA JA KOLJU VAHELISED ÜHENDID Lülisamba ülemise osa ja kolju vahel moodustub kuklaliiges, mis kandelüli kui luulise meniski varal jaotub ülemiseks kuklaliiges ehk kandelüli-kuklaluu liiges ja alumiseks kuklaliigeseks ehk kandelüli-telglüli liiges.  Ülemine kuklaliiges kombineerub kahest anatoomiliselt iseseisvast liigesest, mis moodustavad kuklapõntade liigestumisel kandelüli ülemiste liigeslohkudega. Ellipsoidliiges: frontaaltelje umber toimub pea painutus ette-taha (jaatamisliigutus), sagitaaltelje ümber pea kallutamine paremale-vasakule.  Alumine kuklaliiges kombineerub neljast anatoomiliselt iseseisvast liigesest: - kandelüli alumisete liigespindade liigestumine telglüli ülemiste liigespindadega, paariline liiges; - telglüli hamba ja kandelüli hammasmise lohu vahel asuvatest liigestest (2 iseseisvat liigest). Ratasliiges: vertikaaltelje umber toimub pöördumine koos kandelüliga paremale ja vaskule (eitamisliigutus). ÜHENDID LÜLISAMBAS http://www.oispine.com/photos/spine_anat/ligaments_illus021.gif Lülisambas on esindatud kõikide ühendite liigid kõhreliste lülidevaheketaste ehk diskide abil. Hästi on arenenud sidemete aparaat. Piki kogu lülisammast kulgeb lülikehasid ühendav eesmine ja tagumine pikiside. Eesmine algab kuklaluu põhimikult, kulgeb lülikehade eesmisel pinnal allapoole ja lõpeb ristluu vaagenmisel pinnal. Tagumine pikiside paikneb lülisambakanalis lülikehade tagumisel pinnal ja lõpeb ristluul. Ogajätked on omavahel ühendatud ogajätketevahesidemega ja ogadeülise sidemega. Viimane on eriti hästi arenenud kaelaosas (nimetatakse ka kuklataguseside). Ristijätketevahesidemed ühendavad naaberlülide ristijätkeid. Lülikaarte vahel paiknevad kolla-sidemed, millised sisaldavad rohkesti elastseid kiude. Lülide liigesjätked moodustavad lameliigeseid. Liikumine kahe naaberlüli vahel on minimaalne, kuid tervikuna lülisambas on liigutuste amplituud suur ja võimalik kolme telje ümber: frontaaltelg – painutus-sirutus, sagitaaltelg – kallutamine paremale ja vasakule, vertikaaltelg – pööramine. Suurima liikuvusega on lülisamba kaela- ja nimmeosa. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Luud. Liigesed Lülisammas tervikuna on kere toeseks ja justkui kogu keha teljeks, mis on S-kujuliselt kõverdunud. Need on füsioloogilised kumerused, mis on tingitud inimese vertikaalasendist. Vastsündinu lülisammas on peaaegu sirge. Lordoos lordosis on ettepoole suunatud kumerus lülisambas ja see esineb lülisamba kaela- ja nimmeosas (kaelalordoos, nimmelordoos). Küfoos kyphosis on tahapoole suunatud kumerus, esineb lülisamba rinna- ja ristluuosa (rinnaküfoos, ristluuküfoos). Esineb ka lülisamba kõverdumist külje suunas ja see on skolioos scoliosis (patoloogia/haiguslik). http://www.spineuniverse.com/displaygraphic.php/3544/spine_170_plumbline- BB.jpg RINDKERE Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Luud. Liigesed http://www.yorkievitz.com/classsite/anatomy/thorax/images/thorax.j pg Rindkere thorax koosneb 12 rinnalülist, 12 roidepaarist ja rinnakust. Rindkereõõnes asuvad süda, kopsud, suured veresooned ja lümfijuha. Roiete tagumised otsad on ühenduses rinnalülide kehadega ja ristijätketega kahe liigese abil. Liigutusteks neis liigestes on roiete tõstmine ja langetamine. Roiete eesmised kõhrelised osad ühenduvad I –VII paaril vahetult rinnakuga – nn. pärisroided; VIII–X paar moodustavad roietekaare, mis kinnitub VII paarile – nn. ebaroided. XI ja XII eesmised otsad on vabad ja kinnituvad lihastes – nn. vallasroided. ÕLAVÖÖTME JA VABA ÜLAJÄSEME ÜHENDID Rinnaku-rangluuliigeses ühenduvad rinnaku rangluumine sälk ja rangluu rinnakmine ots. Liigeses on liigesketas. Võimalikud liigutused: sagitaaltelje ümber üles-alla, vertikaalteljeümber ette-taha, frontaaltelje ümber – pöörlemine. Abaluu ei ole rindkerega vahetult seotud (ühendus lihaste abil). Õlaliiges articulatio ( art.) humeri Liigestuvad abaluu liigesõõnis ja õlavarreluu pea. Liigeskihnu tugevdavad peaaegu igast küljest (välja arvatud alt) lihased, mille kõõlused on kihnuga rohkem või vähem kokku kasvanud. Kaarnajätke-õlanuki vahel paiknev side moodustab omapärase võlvi, mis ei lase õlavarrel eemalduda üle 90º. Kujult keraliiges, liigutusteks painutus-sirutus, eemaldamine- lähendamine, pöörlemine, ringliigutused. http://www.exac.com/patients-caregivers/images/img_patients_shoulder_healthy.jp Küünarliiges articulatio cubiti Liigese moodustavad õlavarreluu distaalne ots ja küünarvarreluude proksimaalsed Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Luud. Liigesed otsad. Moodustub kolm liigest (õlavarre-kodarluuliiges, õlavarre-küünarluuliiges, küünarluu- kodarluuliiges). Kõigil kolmel nimetatud liigesel on ühine kihn ja ühine liigesõõs. Liiges on tugevdatud kollateraalsidemetega, mis asuvad kihnu pinnal lateraalsel ja mediaalsel küljel. Liigutused: frontaaltelje ümber painutus-sirutus. http://www.beliefnet.com/healthandhealing/imag es/si2281_ma.jpg Küünarvarre luude ühendid Kodarluu ja küünarluu vahel on proksimaalne ja distaalne kodarluu-küünarluu liiges ja luude kehade teineteise poole pööratud servade vahele jääb luudevaheline kile ehk membraan. Mõlemad liigesed on kombineeritud liigesed, milles toimub kodarluu pööramine ümber küünarluu. Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon, pööret väljapoole - supinatsioon. Koos kodarluuga pöördub ka käsi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Luud. Liigesed https://wisc.pb.unizin.org/anatomy/wp-content/uploads/sites/7/2016/08/radioulnar-joints-all-3-labelled-crop-483x1024.jpg http://teachmeanatomy.info/wp-content/uploads/Articulating-Surfaces-of-the-rist-joint-Radius-Articular-Disk-and-Carpal- Bones.jpg Kodarluu-randmeliiges articulatio radiocarpea Liiges moodustab kodarluu distaalse otsa ja randmeluude proksimaalse rea vahel (välja arvatud hernesluu). Küünarluu selles liigeses ei osale. Liigest tugevdavad sidemed käe peopesa ja selja pool, külgedel on kollateraalsidemed. Tegemist on ellipsoidliigesega, milles toimuvad eemaldamine-lähendamine, painutus-sirutus, randmeliigeses ka ringliigutused. VAAGEN TERVIKUNA Luu(stiku)line vaagen pelvis koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Ees keskjoonel on häbemeliidus ehk sümfüüs symphysis, taga kaks ristluu-niudeluuliigest, mida tugevdavad sidemed. Sümfüüsi moodustavad mõlemapoolsed häbemeluud, mis on ühendatud nende vahel paikneva kiudkõhrest häbemeluude-vaheketta abil. Ketta sees on pilujas õõs, mis raseduse ajal suureneb ning sünnituse ajal võimaldab puusaluude teineteisest eemaldumist kuni 1,5 cm. Tugevdatud sidemetega. Ristluu-niudeluuliigeses ühenduvad ristluu ja niudeluu kõrvalehtjad pindmikud. Liikuvus selles liigeses on väga piiratud tugevdavate sidemete tõttu (lameliiges). http://academic.kellogg.cc.mi.us/herbrandsonc/bio201_McKinley/f8-7_pelvis_c.jpg Vaagna sisepinnal kulgeb joon, mis jagab vaagnaõõne ülemiseks suureks ja alumiseks väikeseks osaks (suurvaagen ja väikevaagen). See joon suundub mööda häbemeluukammi ja niudeluu kaarjoont neemeni ja seda nimetatakse piirijooneks. Neem on koht, kus ristluupõhimiku eesmine serv moodustab koos viimase nimmelüli kehaga etteulatuva välje (promontorium – neem). Naise vaagen on madalam ja laiem, luud siledamad ja õrnemad, reljeef tasasem. Mehe niudeluutiivad asetsevad vertikaalsemalt, naisel on nad külgedele kaldu. Naise väikevaagna Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Luud. Liigesed mahutavus on suurem. Naise vaagnaõõs on silindrilise kujuga, mehe vaagnaõõs meenutab allapoole ahenevat lehtrit. Soolised erinevused vaagna ehituses hakkavad välja kujunema pärast 10. eluaastat. VABA ALAJÄSEME ÜHENDID Puusaliiges articulatio coxae Liigeses ühenduvad puusaluu puusanapp acetabulum ja reieluu pea. Reieluu pea ulatub liigesõõnde rohkem kui poole läbimõõdu ulatuses. Keraliigese erivorm – pähkelliiges, võimalikud liigutused painutus-sirutus, eemaldamine- lähendamine, sisse- ja väljapoole pööramine, ringliigutused. Puusaliigese liikuvus on õlaliigese liikuvusest väiksem (piiratum), sest liigese peand on haaratud palju suuremas ulatuses liigesõõnsuse poolt. Liikumist takistavad ka tugevad sidemed ja lihased.Sidemed ja liigeskihn on kõige vähem pingul reie keskasendi puhul, mil reis on pooles ulatuses painutatud, veidi eemaldatud ja väljapoole pööratud (nn. konnaasend). http://www.bestpaindoctornyc.com/wp-content/uploads/2013/06/Best-Pain-Doctor-NYC-for-Hip-Joint-Injections-for-Chronic-Hip-Pain-01.jpg Põlveliiges articulatio genus Liigese moodustavad kolm luud: reieluu, sääreluu ja põlvekeder. Reieluu mediaalne ja lateraalne põnt ühenduvad sääreluu samanimeliste moodustistega. Liigeskihnu eesmises osas asub põlvekeder, mille tagumine pind liigestub reieluu põlvekedermise pinnaga. Sääreluu põntade liigespind on kergelt nõgus, reieluul aga kumer. Nimetatud liigespindade mittevastavus teineteisele korrigeeritakse mediaalse ja lateraalse meniski (võrusideme) abil. Meniskid koosnevad elastsest kõhrkoest ja amortiseerivad põrutusi. Liigesõõnes asuvad reieluud sääreluuga ühendavad eesmine ja tagumine ristiside. Liigeskihnu sünoviaalkiht moodustab mitmeid sopistisi – sünoviaalpaunu, milledest suurim on põlvekedraüline paun (reie-nelipealihase kõõluse ja reieluu distaalse otsa eesmise pinna vahel). Liigest tugev- davad vastupidavad välispidised sidemed. Liigese kummalgi pool külgedel on kollateraalsidemed, neil on pidurdav funktsioon - ülemäärase sirutuse korral põlveliigeses Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Luud. Liigesed need sidemed venivad välja või rebenevad. Kujult plokk-ratasliiges, väga keerulise ehitusega. Võimalikud liigutused: painutus- sirutus ning piiratud ulatuses sääreluu pikitelje ümber pööramine (saab teostada ainult painutatud sääre korral). http://www.precisionnutrition.com/wordpress/wp-content/uploads/2010/10/knee-joint-anatomy.jpg http://www.kidport.com/reflib/science/humanbody/skeletalsystem/images/KneeJoint1.jpg http://www.sportsinjuryclinic.net/gallery/lowerleg/tibiofibular.jpg Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges art. talocruralis Liigese moodustavad sääreluude distaalsed otsad ja kontsluu. Liigest tugevdavad sidemed, mis kulgevad sääreluudelt mitmes suunas: kontsluule, kandluule, lodiluule. Liigeskihn on õhuke, tagapool võib venida. Kujult on ta plokkliiges, võimalik painutus-sirutus. Vähesel määral on võimalikud külgliigutused (eemaldamine-lähendamine) jala painutamisel (langetamisel). Sääre luude lühendid Sääre luude proksimaalsed otsad on ühendatud omavahel sääreluu-pindluuliigeste abil, mis on lameliigesed ja vähese liikuvusega. Luude keskosasid ühendab luudevaheline kile. Sääre luude distaalsed otsad on omavahel ühendatud väga tugevate sidemetega. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Jalg tervikuna Jalaluud, olles ühendatud peamiselt väheliikuvate liigeste varal, moodustavad inimkehale vastupidava elastse toese. Nimetatud toes on ehitunud võlvikujuliselt, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlvi tagumine osa kujutab endast erinevate raadiustega ringide kaari. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis vastavad viiele metatarsaalluule ja koonduvad kandluu köprusel. Kõige pikem ja kõrgem on teine kaar (kulgeb läbi II metatarsaalluu), kõige madalam on viies kaar. Pikivõlvi sisemine osa on kõrgem (vetruvuse võlv = mediaalne) kui välimine osa (tugivõlv = lateraalne). Ristivõlv moodustub peamiselt talbluude, kuupluu ja metatarsaalluude põhimike piirkonnas. Vertikaalse kehaasendi korral toetub jalg tagapool kandluule, eespool metatarsaalluude peadele. Seismisel ei ole varvastel erilist tähtsust, küll aga liikumisel. Luude poolt kujundatud jalavõlvi tugevdavad sidemed ja lihased. Viimased on aktiivse tegevuse tõttu esmajärgulise tähtsusega: võlvi säilitavate lihaste halvatuse puhul venituvad sidemed ja jalavõlv lameneb. Jalavõlv on omane ainult inimesele ja arenenud seoses keha vertikaalse asendiga. http://www.bodypeptalk.com/wp-content/uploads/2012/01/foot-arches.jpg https://dss.fosterwebmarketing.com/upload/richardsonpodiatrycenter.com/shutterstock_238275685.jp KOLJULUUDE ÜHENDID Koljuluud on üksteisega fikseeritud pidevühenduste – õmbluste – varal ja kõhrede abil. Ainult alalõualuu moodustab oimuluuga paarilise alalõualiigese. Suurem osa kolju luudest on omavahel ühenduses õmbluste varal. Luuservade iseloomust olenevalt eristatakse: *saagõmblus – esineb ajukolju luude vahel, *lameõmblus – esineb näokolju luude vahel, *soomusõmblus – esineb luude samanimeliste osade vahel (soomus). Mõnedele saagõmblustele on antud iselaadi nimetused: * pärgõmblus sutura coronalis asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel; * noolõmblus sutura sgaitalis ühendab kiiruluid omavahel, * lambdaõmblus sutura lambdoidea asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Koljupõhimiku luud on ühenduses kõhrkoe abil, moodustades sünkondroose. Eluea pikenedes kõik kolju luudevahelised pidevühendused asenduvad sünostoosidega. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  http://www.rci.rutgers.edu/~uzwiak/AnatPhys/APFallLect9_files/image002.jpg http://image.slidesharecdn.com/biol121-axial-skeleton-photo-atlas-100723120241-phpapp02/95/axial-skeleton-anatomy-visual-guide-15- 728.jpg?cb=1280320060 Alalõualiiges art. temporomandibularis Liigeses liigestuvad alalõualuu põntjätke ja oimuluu alalõualuuauk. Liigeses esineb liigestuvate luude vahel kaksiknõgus (bikonkaavne) liigesketas, mis teeb liigestuvad pinnad teineteisega sobivaks ja jagab liigesõõne kaheks isoleeritud kambriks. Liigeskihn on lõtv ja seda tugevdavad sidemed. Parem ja vasak alalõualiiges moodustavad ühtse terviku ja funktsioneerivad üheaegselt. http://www.mayoclinic.org/~/media/kcms/gbs/patient%20consumer/images/2013/08/26/10/32/ds00355_im00012_mcdc7_tmj_jpg.png Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga  Kolju ealised, soolised ja individuaalsed iseärasused Vastsündinu koljus puuduvad õhku sisaldavad urked ja luud on omavahel ühendatud sidekoelise kile või kõhre abil. Kilelisi piirkondi vastsündinu koljus nimetatakse lõgemeteks ehk fontanellideks fonticuli. Koljulae keskjoonel asub eeslõge ehk otsmikulõge – otsmikuluu ja kiiruluude vahel (luustub ~ 1.a. vanuses). Tagumine lõge asub kiiruluude ja kuklaluu vahel, luustub 2. elukuul. Külgmised lõgemed on paarilised ja on tavaliselt sünnimomendiks luustunud või luustuvad varsti peale sündi. Naise kolju on graatsilisem, tasasema reljeefiga, kergem, laup vertikaalsem, silmakoopad suhteliselt suuremad. Koljuluude omavaheline luustumisprotsess algab 35…40. eluaastal. http://www.nytimes.com/imagepages/2007/08/01/health/adam/1127Skullofanewborn.html Õppematerjali koostamisel kasutatud allikad: * W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist. 20101.Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina *A. Lepp. 2013. Inimese anatoomia. I osa. Tartu * G. Loogna. 1996. Anatoomia atlas. Avita. *J. Aul.1976. Inimese anatoomia. Valgus *M. Roosalu. 2006. Inimese anatoomia. Koolibri *L. Gavrilov, V. Tatarinov. 1985. Anatoomia. Valgus *I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp. 1979.– Inimese anatoomia ja füsioloogia I. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga