RELVADE MEHAANIKA Past Paper PDF

**RELVADE MEHAANIKA** **1. Relvade mehaanika ja ajalugu:** - **Tulenooled (huǒyào, 火藥):** - Leiutatud 9. sajandi Hiinas. Kasutati külmrelvadel püssirohu jõul, et lisada süütepõhjustavaid omadusi. Gaaside paisumine viis nooled vaenlase suunas. - Sarnased tänapäeva...

**RELVADE MEHAANIKA** **1. Relvade mehaanika ja ajalugu:** - **Tulenooled (huǒyào, 火藥):** - Leiutatud 9. sajandi Hiinas. Kasutati külmrelvadel püssirohu jõul, et lisada süütepõhjustavaid omadusi. Gaaside paisumine viis nooled vaenlase suunas. - Sarnased tänapäeva ilutulestikurakettidele. - **Efektiivne laskmine:** - Tulenooli lasti hulgi, näiteks korvides. - Arenesid edasi raskemad relvad nagu Korea hwacha (화차), mis lasti 16. sajandil Haengju lahingus (1593). - **Hiya-zutsu ja tanegashima:** - Jaapani tulenooled arenesid primitiivseteks tulirelvadeks. - Tanegashima püssid (種子島) tulid Portugali mõju all, kuid jäid vibudele (yumi) alla. **2. Relvaosad ja omadused:** - **Raud (barrel):** - **Vintraud:** Sooned stabiliseerivad kuuli güroskoopefektiga. - **Sileraud:** Kasutatakse haavlipüssides. Tšokid mõjutavad haavlipilve kuju. - **Eestlaetavad vintraud:** Täpsemad, kuid aeglasemad laadimisel. - **Tagantlaetavad vintrelvad:** Näiteks Chassepot ja Dreyse püssid; kiirem laadimine ja gaasi lekkimise vältimiseks kasutati metallist padrunikesti. - **Vindisamm ja -käik:** - **Vindisamm:** Kaugus ühe vindi vindiharjast teise vindiharjani. - **Vindikäik:** Kaugus täispöörde tegemiseks. - Näiteks 1:10 tähendab, et 1 pööre toimub 10 tolli jooksul. - **Vindiraua valmistamine:** - **Lõikamine:** Raua sees lõigatakse spiraalid. - **Sepistamine:** Keermega varras asetatakse rauaõõnde ja väljast sepistatakse. **3. Lukk:** - **Luku tüübid ja ülesanded:** - **Poltlukk:** Lihtne ja töökindel; kasutusel täpsusrelvades. - **Pöördlukk:** Lukustusmehhanism, mida kasutatakse automaatides nagu Kalašnikov. - **Rullikutega lukk:** Kasutatakse näiteks MG-3 kuulipildujas; aeglustab tagasilööki. - **Vabalukk:** Lihtne ja odav; kasutatakse nõrga padruniga relvades nagu Carl Gustaf m/45B. **4. Laskemoon:** - **Ajalooline areng:** - Püssirohtu hoiti eraldi. Esimesed padrunid olid paberist. - Metallkestaga padrunid kiirendasid laadimist ja välditi gaasi lekkimist. - **Padruni hoidmise viisid:** - **Trumlid:** Revolvrite eelkäijad. - **Salved:** Sisemised või eemaldatavad salved. - **Lindid:** Kasutatakse kuulipildujates, tänapäeval enamasti lülidest koosnevad. **5. Löögi- ja päästemehhanismid:** - **Tahtlukk:** Varajane mehhanism, kus taht süütas süütekanali kaudu laengu. - **Rataslukk:** 16. sajandi uuendus, kus tulekivi lööb sädemeid pöörleva ketta vastu. - **Tulekivilukk:** Lihtsam ja töökindlam, 60 lasu kohta vaid üks tõrge. - **Kapsellukk:** Süütekapsel koos elavhõbefulminaadiga; niiskuskindel ja töökindel. **6. Sütik:** - **Materjalid:** - **Paukelavhõbe (elavhõbefulminaat):** Ebastabiilne ja plahvatusohtlik. - **Pliitsüfnaat:** Vastupidav ja säiliv, kuid keskkonnaohtlik. - **Diasodinitrofenool (DDNP):** Tänapäevane alternatiiv, kuna plii ja elavhõbe on keelustatud. **7. Ümberlaadimine:** - **Käsitsi laadimine:** - **Eestlaetavad:** Püssirohi ja kuul laaditi käsitsi. - **Tagantlaetavad:** Süütenõelpüsside ja poltlukuga vintpüsside mehhanismid kiirendasid protsessi. - **Automaatne laadimine:** - **Gaaside kõrvalejuhtimine:** Gaasid liiguvad mehhanismi kaudu, viies töötsüklit läbi (nt M1895). - **Vabalukk:** Lihtne mehhanism väikese tagasilöögiga relvadele. **8. Sihikud:** - **Areng:** - Esmalt sihiti toru järgi. Hiljem lisati kirp ja sälk. - Reguleeritavad sihikud tekkisid 19. sajandil. - **Optilised sihikud:** Kasutavad läätsi ja võimaldavad täpset kaugusihtimist. **9. Laad:** - **Funktsionaalne disain:** Relva komponendid mõjutavad laskeergonoomikat. Sportrelvad kohandatakse tihti laskuri järgi, sõjaväerelvadel seda võimalust pole. **SISEBALLISTIKA** #### **Algkiiruse andmine:** - **Tulirelvad:** nitriiruse annab püssirohu plahvatus, mis toodab kõrge rõhu ja gaasid, lükates kuuli mööda rauda edasi. - **Vibu:** Algkiirus tuleneb kaare elastsusest, mis vabastab salvestatud potentsiaalse energia. - **Katapult, ballista, onager:** Kasutavad pingestatud kõõluste või nööride elastsusenergiat. - **Blide (trebuchet):** Kasutab vasturaskuse gravitatsioonijõudu ja hoova tsentrifugaaljõudu. #### **2. Projektiil -- mõiste, kuuli aerodünaamiline kuju ja üldehitus:** - **Projektiil:** Iga visatav keha, mis jätkab liikumist inertsi mõjul. Näited: kuulid, mürsud, miinid, raketid. - **Kuuli aerodünaamiline kuju:** - Vähendab õhutakistust, võimaldades täpsemat ja kaugemat lasku. - Kuuli sees on pliist südamik ja väljas vasest kest, et tagada tugevus ja vähendada raua kulumist. - Kuuli diameeter on veidi suurem kui raua diameeter, et kuul lõikuks vintlõigetesse, tagades pöörlemise ja täpsuse. #### **3. Lõhkeaine -- plahvatuse üldmõiste ja omadused:** - **Plahvatuse mõiste:** Kiire aine olekumuutus, millega kaasneb soojuse eraldumine ja gaaside teke. - **Tüübid:** - **Keemiline:** Kiire eksotermiline reaktsioon, mis toodab kõrge rõhu ja gaasid. - **Tuumaplahvatus:** Aatomituumade lõhustumine või liitumine, mis vabastab tohutult energiat. - **Auruplahvatus:** Rõhu all oleva auru vabanemine. - **Keemilise plahvatuse kirjeldus:** - Kiire keemiline muutumine vabastab soojusenergiat ja rohkelt gaase. - Energiaühik: **kJ/kg.** Näiteks kilogramm TNT-d vabastab \~4686 kJ energiat. - **Hapnikubilanss:** - **Negatiivne:** Hapnikku on vähem kui vajalik, mis põhjustab mittetäielikku põlemist (nt CO tekib). - **Nulline:** Hapnik on tasakaalus reaktsiooni vajadusega. - **Positiivne:** Hapnikku on rohkem kui vaja, kuid võib põhjustada ohtlike ühendite teket. #### **4. Nitrotselluloos -- üldkirjeldus ja omadused:** - **Nitrotselluloos:** - Tavatingimustel põleb, kuid plahvatab kõrgel rõhul ja temperatuuril. - **Käitumine relvades:** - **Vintraud:** Nitrotselluloosi plahvatus tekitab gaase, mis suruvad kuuli vintsoonte vastu, andes sellele pöörlemise. - **Sileraud:** Sama protsess, kuid ilma pöörlemiseta. #### **5. Piobert'i seadus -- kirjeldus ja rakendamine:** - **Seadus:** Tahke lõhkeaine graanul põleb pinnalt sissepoole, vähendades plahvatuse käigus eralduva gaasi hulka. - **Probleem:** Alguses tekib liiga palju gaase ja rõhk on kõrge, mis võib padrunipesa kahjustada. - **Lahendus:** Progressiivse kujuga graanulid, mis alguses toodavad vähem gaase ja suurendavad rõhku ajas. #### **6. Raua kulumine -- põhjused ja vähendamine:** - **Põhjused:** - **Korrosioon:** Happelised gaasid ja niiskus põhjustavad roostet. - **Hõõrdumine:** Metall ladestub rauale, vähendades täpsust. - **Erosioon:** Kõrge temperatuur ja rõhk muudavad metalli rabedaks ja kulutavad pinda. - **Vähendamise võimalused:** - Regulaarne puhastamine ja õlitamine. - Kroomkatte ja legeerterase kasutamine. - Jahutamine vee või õliga. - **Kasutuskõlbmatuse piir:** Kui raua diameeter suureneb üle 1-5%, loetakse see kasutuskõlbmatuks. #### **7. Tagasilöögita relvad -- ehitus ja tasakaal:** - **Üldehitus:** Relvad on avatud mõlemast otsast. Projektiil liigub ühes suunas, gaasid vastassuunas. - **Tasakaal:** Projektiili ja gaaside impulss (mass × kiirus) peavad olema võrdsed, et vältida tagasilööki. **VAHEBALLISTIKA** #### **Vaheballistika -- ülddefinitsioon ja toimumine** - **Vaheballistika:** Uurib protsesse, mis toimuvad kuuli väljumisel relva rauast kuni gaaside rõhu võrdsustumiseni kuuli ees ja taga. - **Toimumise aeg:** Algab hetkest, mil kuul väljub relva rauast, ja lõpeb, kui kuuli mõjutavad ainult välised jõud (välisballistika algus). - **Sel ajal toimub:** - Kuul saavutab maksimaalse kiiruse. - Püssirohu gaasid väljuvad rauast. - Tekib suudmeleek. - Kõlab pauk. - Relv lööb tagasi. #### **2. Kuuli väljumine -- suudmeenergia kulu** - **Suudmeenergia jaotus:** - **30%** energiast kulub kuuli liikumisele. - **45%** energiast läheb väljuvatele gaasidele. - **25%** energiast soojendab relva. - **Positiivne gaaside toime:** - Jätkavad kuuli lükkamist, lisades kiirust. - **Negatiivne gaaside toime:** - Suurendavad hajuvust. - Tekitavad suudmeleegi ja paugu. #### **3. Kuuli väljumise lööklained** - **Eel-lööklaine:** Tekib enne kuuli täielikku väljumist, kui gaasid hakkavad liikuma raua suudmest välja. - **Pudel-lööklaine (raua-lööklaine):** Tekib rauast väljuvate gaaside ja õhu vahelise vastasmõju tulemusel. - **Plahvatuse lööklaine:** Gaaside kiire paisumine tekitab tugeva rõhulaine, mis laieneb suudmest kaugemale. - **Kuuli lööklaine:** Kuul tekitab oma aerodünaamilise liikumise tõttu väiksema, kuid püsiva lööklaine. #### **4. Suudmeleek** - **Leegi faasid:** - **Eel-leek:** Leek raua suudmes enne kuuli väljumist. - **Esmane leek:** Tekib gaaside kiirel paisumisel rauast väljumisel. - **Suudmekuma:** Esmase leegi valgustumine. - **Vahepealne leek:** Jääkgaaside süttimine õhuga kokkupuutel. - **Teisene leek:** Viimase etapi põletusreaktsioon väljuvatest jääkgaasidest. - **Trasser:** Põlev kuul, mis muudab projektiili lennutrajektoori nähtavaks. - **Negatiivsed omadused:** - **Pimestab:** Eriti hämaras või öösel. - **Reedab laskuri asukoha.** - **Vältimise meetodid:** - **Nitrotselluloosi lisandid:** Näiteks kaaliumsulfaat, kaaliumnitraat või krüoliidid, mis vähendavad leegi eredust. - #### **5. Pauk** - **Mis on pauk?** - Pauk on õhu osakeste kiire pikivõnkumine, mis tekitab kuuldava heli. - **Lööklaine:** Tugev ülerõhuline heli, mis on seotud püssirohu plahvatusega. - **Mõõtmine:** - Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB), kasutades järgmist valemit: dB=20log⁡10P1P0dB = 20 \\log\_{10}\\frac{P\_1}{P\_0}dB=20log10​P0​P1​​ Kus: - P1P\_1P1​ on ülerõhk paskalites. - P0P\_0P0​ on võrdlusrõhk (normaalne õhurõhk 2×10⁻⁵ Pa). - **Preventiivsed meetodid:** - **Kõrvakaitsed:** Kaitsevad kuulmist kõrge detsibellitaseme eest. - **Helisummuti ja leegisummuti:** Vähendavad heli ja suunavad gaase hajutatult. #### **6. Tagasilöök** - **Probleem:** Tekib suurte kaliibrite ja suure püssirohu kogusega relvadel, mis tekitavad tugevat tagasilööki. - **Ennetamise meetodid:** 1. **Tugevam konstruktsioon:** Raskem relv neelab rohkem tagasilöögijõudu. 2. **Kergem projektiil:** Vähendab tagasilööki, kuid võib mõjutada kuuli efektiivsust. 3. **Gaaside suunamine:** Osa gaase suunatakse taha või külgedele, vähendades tagasilööki, kuid see võib olla ohtlik laskurile. **VÄLISBALLISTIKA** #### **Newtoni I seadus (inertsseadus):** - **Seadus:** Keha jääb paigale või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. - **Reaalsus:** Kuuli trajektoor ei ole sirgjooneline ning kiirus väheneb järk-järgult, sest sellele mõjuvad mitmed jõud. #### **2. Kuuli trajektoor:** - **Kuuli trajektoor:** Pärismaailmas on kuuli trajektoor paraboolne, kuid õhutakistus ja muud jõud muudavad selle asümmeetriliseks. - **Mõjutavad jõud:** - **Gravitatsioon:** Tõmbab kuuli maapinna poole. - **Õhutakistus:** Pidurdab kuuli liikumist. - **Tuul:** Mõjutab kuuli trajektoori suunda. - **Güroskoopiline kõrvalekalle:** Pöörlev kuul võib kalduda trajektoorilt. - **Coriolise jõud:** Maa pöörlemisest tingitud kõrvalekalle. #### **3. Gravitatsiooni mõju:** - **Gravitatsioon:** Projektiili liikumine järgib gravitatsiooniseadust: Fg=Gm1⋅m2R2F\_g = G \\frac{m\_1 \\cdot m\_2}{R\^2}Fg​=GR2m1​⋅m2​​ Kus GGG on gravitatsioonikonstant, m1m\_1m1​ ja m2m\_2m2​ on objektide massid, ja RRR on kaugus nende massikestest. #### **4. Õhutakistus:** - **Mõjurid:** - Atmosfääri tihedus. - Temperatuur. - Õhurõhk. - Projektiili kuju ja pindala. - Liikumiskiirus. - **Hõõrdumine:** Õhumolekulid takistavad kuuli liikumist. - **Rõhk:** Vastavalt Bernoulli printsiibile mõjutab õhuvoolu kiirus kuuli ees ja taga, põhjustades erineva rõhu, mis takistab liikumist. #### **5. Tuule mõju:** - **Kuul:** Massikese taga, rõhukese ees. Külgtuul kallutab kuuli allatuult. - **Rakett:** Massikese ees, rõhukese taga. Külgtuul kallutab vastutuult. - **Tuule mõju vähendamine:** - Stabiilsem massijaotus. - Täpsem aerodünaamiline disain. #### **6. Güroskoopiline kõrvalekalle:** - **Pöörlemine:** Pööre päri- või vastupäeva tekitab kõrvalekalde. - **Põhjused:** Sõltub kuuli kiirusest, massist, pikkusest ja atmosfääri tihedusest. #### **7. Coriolise jõud:** - **Põhjus:** Maa pöörlemine. - **Mõju:** - **Vertikaalne (Eötvösi efekt):** Idasuunalised lasud langevad kõrgemalt, läänesuunalised madalamalt. - **Horisontaalne (Coriolise efekt):** Põhjapoolkeral hälbib paremale, lõunapoolkeral vasakule. #### **8. Maa kumerus ja laskenurk:** - **Maa kumerus:** Pikematel laskekaugustel tuleb arvestada Maa kumerust. - **Laskenurk:** Tuleb arvutada horisontaalkaugus sihtmärgini, mitte ainult joonkaugus: RH=RScos⁡(α)R\_H = R\_S \\cos(\\alpha)RH​=RS​cos(α) Kus RHR\_HRH​ on horisontaalkaugus, RSR\_SRS​ on joonkaugus ja α\\alphaα on nurk kraadides. #### **9. Ballistilised mudelid:** - **In vacuo (vaakumis):** Paraboolne trajektoor ilma õhutakistuse ja muude teguriteta. Lihtsaim mudel. - **Punktmassi mudel:** Võtab arvesse projektiili massikeseme ja õhutakistuse. Trajektoor pole enam sümmeetriline parabool. - **Punktmassi modifitseeritud mudel:** Lisab güroskoopilise kõrvalekalde ja Magnuse efekti. - **6DoF (kuus vabadusastet):** Täpsem mudel, mis arvestab projektiili liikumist kolmes ruumidimensioonis ja pöörlemise mõju. #### **10. Ballistilised kalkulaatorid:** - **Üldine kirjeldus:** - Ballistilised kalkulaatorid kasutavad matemaatilisi mudeleid, et arvutada projektiili trajektoor, võttes arvesse õhutakistust, gravitatsiooni ja muid tegureid. - Näited: - **Lapua kalkulaator:** Kasutab 6DoF mudelit ja toetab erinevate moona tüüpide analüüsi. - **NABK (NATO Armaments Ballistic Kernel):** Suurtükiväe arvutusteks. - **BALCO:** Täppisrelvade trajektooride simuleerimiseks. **LÕPUBALLISTIKA** #### **HE (High Explosive):** - **Toimimispõhimõte:** - Lõhkeaine plahvatus purustab projektiili kesta kildudeks või mõjutab sihtmärki plahvatusega. - **Paradoksaalne olukord:** - **Palju kilde:** - Suurem tabamise võimalus. - Kergemad killud -- väiksem kineetiline energia ja kiirus väheneb kiiresti. - **Vähe kilde:** - Väiksem tabamise võimalus. - Raskemad killud -- suurem kineetiline energia ja kaugem lennukaugus. - **Optimaalne kild:** - Mass: 1,2--3,7 g. - Kiirus: 1 km/s. - **Kasutus:** - Pehmete sihtmärkide vastu, näiteks elavjõu või õhukeste struktuuride tabamiseks. #### **HESH (High Explosive Squash Head) / HEP (High Explosive Plastic):** - **Kasutus:** - Soomukite ja punkrite vastu. - **Tööpõhimõte:** - Plastiline lõhkeaine määrdub sihtmärgile kokkupõrkel ja plahvatab hiljem. - Lööklained liiguvad mööda sihtmärgi seina sisekülge, põhjustades resonantsi ja siseseina purunemist. - **Eriomadused:** - Ei tee otsest auku, kuid siseseinast lahtirebitud killud hävitavad sisemuse. - Optimaalne kiirus kuni 700 m/s; suurema kiiruse korral lõhkeaine hajub. - **Puudused:** - Ei suuda läbistada kihilist või tühimikuga soomust. #### **APDS (Armor Piercing Discarding Sabot):** - **Ehituse kirjeldus:** - Raskest materjalist läbistaja, mida ümbritseb kergem ümbris (sabot). - **Tööprintsiip:** - Tulistamisel annab ümbris läbistajale suure algkiiruse. - Lennu ajal ümbris eraldub, jättes sihtmärgi suunas raskekese läbistaja. - **Kineetiline energia valem:** Ek=m⋅v22E\_k = \\frac{m \\cdot v\^2}{2}Ek​=2m⋅v2​ - Kiirus on kriitilise tähtsusega, kuid läbistaja peab olema ka raske ja väike. - **Paradoks:** - Mida väiksem läbistaja, seda raskem on saavutada suuremat kiirust. - Lahendus: suur diameeter rauas koos eemaldatava ümbrisega. - **Puudused:** - Tundlik tabamisnurga suhtes -- kaldus sihtmärk võib põhjustada rikošeti. - Piiratud kineetiline energia raskete soomuste läbimiseks. #### **APFSDS (Armor Piercing Fin Stabilised Discarding Sabot):** - **Ehituse ja tööpõhimõte:** - Pikad ja peenikesed läbistajad lastakse sileraudsetest relvadest. - Stabiliseerimine toimub sabaosale paigaldatud labade abil. - **Eelised:** - Väga suur algkiirus (sileraudsete relvade kasutamine vähendab hõõrdumist). - Sobib kaugemate sihtmärkide ja paksu soomuse vastu. - **Puudused:** - Tundlik tabamisnurga suhtes -- rikošeti risk kaldus soomustel. - Nõuab keerukamat disaini ja tootmist. #### **HEAT (High Explosive Anti-Tank):** - **Ehituse kirjeldus:** - Piklik lõhkeaine laeng, mille otsas on kooniline nõgu, vooderdatud metalliga. - **Tööprintsiip:** - Detonatsioon liigub koonuse põhja ja metall pressitakse kokku tihedaks vardaks. - Kumulatiivjoa esimene osa (jet) liigub kuni 9000 m/s kiirusega, läbistades sihtmärgi. - **Eriomadused:** - Soomuse läbistamine toimub suure rõhu (3000 MPa) ja kiiruse abil. - Läbistava jõu annavad eelkõige koonuse metalli kuju ja detonatsiooni sümmeetria. - **Puudused:** - Kitsas kumulatiivjuga -- väike tõenäosus tabada sihtmärgi elutähtsaid osasid. - Stabiliseerimine lennu ajal -- pöörlemine põhjustab joadispersiooni. - Tõhusus sõltub sihtmärgi soomuse tüübist ja kujust. **HAAVABALLISTIKA** **Kineetiline energia põhimõte:** Kineetiline energia (Ek) arvutatakse valemiga Ek=mv22E\_k = \\frac{mv\^2}{2}Ek​=2mv2​, kus: - mmm on projektiili mass, - vvv on projektiili kiirus. Kineetilist energiat kasutatakse projektiili liikumiseks sihtmärgi suunas. Selle energia efektiivseks ülekandmiseks sihtmärgile peab kuul sihtmärgis purunema või deformeeruma, et kogu kineetiline energia kanduks kudedesse. See vähendab ka võimalust, et kuul lendaks sihtmärgist läbi, kaotades seeläbi oma efektiivsuse. **Keemiline energia põhimõte:** Keemilist energiat kasutatakse lõhkeainetega varustatud projektiilide puhul, kus sihtmärgini jõudes energia vabastatakse plahvatusena. See meetod on levinud raskerelvade ja suuremate sihtmärkide puhul. **Miks ei panda kuuli sisse lõhkeainet?** Peterburi deklaratsioon (1868) ja Haagi konventsioon (1899) keelavad lõhkeainet või sarnaseid aineid sisaldavad kuuli. Põhjus on vältida ülemäärast kannatuste tekitamist ja tagada humanitaarse sõjapidamise põhimõtted. **Rahvusvahelised kokkulepped:** 1. **Peterburi deklaratsioon (1868):** Keelab lõhkeainet või detoneeruvaid aineid sisaldavad kuuli, kui kuuli kaal on alla 400 g. 2. **Haagi konventsioon (1899):** Keelab kergesti laienevate või deformeeruvate kuulide kasutamise rahvusvahelises sõjas. 3. **Kampala konverents (2010):** Laienevate kuulide kasutamine on sõjakuritegu nii rahvusvahelises kui ka kodusõjas. Sisejulgeolekus on siiski nende kasutamine lubatud. ### Haavaballistika ja elutähtsad organid **Haava tekitamise võimalused:** 1. **Elutähtsad organid:** Südame, kopsude, maksa, põrna, neerude tabamine põhjustab kiire surma sisemiste verejooksude, hapnikuvarustuse katkestamise või elutähtsate funktsioonide lakkamise tõttu. 2. **Hüdrostaatiline šokk:** - **Põhimõte:** Kuuli kineetiline energia tekitab lööklaine, mis levib kudedes. Vedelikke täis elundid, nagu süda ja aju, on eriti haavatavad. - **Haavakanal:** Ajutine haavakanal võib olla kuni 30--40 korda suurem kuuli läbimõõdust. - **Kukerpallitamine:** Spetsiaalselt disainitud kuulid võivad tabamisel pöörlema hakata, suurendades kahju ulatust. **Elundite vastupidavus ja kahjustuste mõju:** - **Peaaju ja seljaaju:** Kaitsevad luud, kuid luutükid võivad tungida ajju või seljaajusse, põhjustades surma või halvatust. - **Maks ja põrn:** Mitte-elastsed elundid; kahjustus põhjustab ulatusliku sisemise verejooksu. - **Soolestik, magu ja sapipõis:** Sepsis ja sisemine verejooks on peamised surmapõhjused. - **Kopsud:** Tühjad õhuga täidetud elundid; sisemine verejooks või lämbumine on tõenäolised. ### Hüdrostaatilise šoki mõju elusorganismidele - **Rõhk ja vedelik:** Kudedes leviv lööklaine võib põhjustada rakumembraanide purunemist. Närvisüsteemi ja elutähtsate elundite suur veesisaldus muudab need eriti tundlikuks. - **Ajutine haavakanal:** Suurem energiakaotus kudedes tähendab tõsisemat kahju. - **Kukerpallitav kuul:** Kasutatakse tabamustõenäosuse ja kahju suurendamiseks. ### Tabavuse tõenäosuse suurendamise meetodid 1. **Mitme lasu kasutamine:** Kiirem tulekiirus või järjestikused lasud suurendavad tabamuse tõenäosust. 2. **Mitme projektiili kasutamine:** Relvad, mis tulistavad rohkem kui ühe projektiili korraga, näiteks haglilaeng. 3. **Kuuli diameetri suurendamine:** - **Kukerpallitamine:** Suurendab haavakanalit ja kahju ulatust. - **Lömmiminek või avanemine:** Energiat kantakse kudedesse maksimaalselt. ### Haavaballistika kokkuvõte - Kineetilise energia maksimeerimine ja sihipärane suunamine kudedesse on haavaballistika peamine eesmärk. - Avanevaid kuule kasutatakse peamiselt jahtimiseks, kuna need tekitavad ulatuslikumat kahju, kuid on sõjalistes konfliktides keelatud. - Vigastuste mõju elutähtsatele organitele sõltub elundi struktuurist ja selle taastumisvõimest. **TULE EFEKTIIVSUS** #### **Hajuvuse kolm faktorit ja lisamõjurid** 1. **Relv:** - Relva kvaliteet ja seisukord (nt raua kulumine, kuumenemine, paisumine). - Raua disain (nt vintsooned, sileraud). 2. **Laskemoon:** - Kuuli kvaliteet ja kaal. - Lõhkeaine ühtlus padrunis. 3. **Laskur:** - Laskuri oskused ja füüsiline seisund. - Laskuri stabiilsus ja relva hoideasend. **Lisamõjurid:** - Välised tingimused nagu tuul, õhutakistus, õhurõhk, temperatuur. - Maa kumerus, Coriolise jõud, laskenurk. #### **Otstule- ja kaudtulerelvade hajuvusellips** - **Otstulerelvadel:** Hajuvus on ringikujuline, sest relv ja laskemoon annavad ühtlase algkiiruse ja liikumise kõikides suundades. - **Kaudtulerelvadel:** Hajuvus on ellipsikujuline, sest kuuli trajektoor sõltub rohkem välisballistilistest mõjuritest, mis mõjutavad erinevalt horisontaalset ja vertikaalset suunda. **Hajuvusringi ja -ellipsi täpsus:** - Hajuvusringi või -ellipsi sees peaks olema **50% tabamustest**, et seda loetaks tõhusaks. #### **Normaaljaotus ja selle omadused** 1. **Aritmeetiline keskmine (μ):** Kõigi mõõtmistulemuste summa jagatud tulemuste arvuga. 2. **Standardhälve (σ):** Näitab, kui palju tulemused keskmisest hälbivad. 3. **Normaaljaotuse protsentuaalne jaotus:** - μ ± σ: **68,27%** mõõtmistulemustest. - μ ± 2σ: **95,45%** mõõtmistulemustest. - μ ± 3σ: **99,73%** mõõtmistulemustest. **Näide:** Kui mõõtmise keskmine on 183 cm ja standardhälve 6,9 cm, siis: - Vahemikus 176,1--189,9 cm on **68,27%** mõõtmistulemustest. - Vahemikus 169,2--196,8 cm on **95,45%** mõõtmistulemustest. #### **Hajuvusnurgad (MOA, MIL, DEG)** 1. **MOA (Minute of Angle):** - 1 MOA ≈ **2,9 cm** 100 m kaugusel (Euroopa: **3 cm** 100 m kaugusel). - Täisring: 21,600 MOA. 2. **MIL (Milliradian):** - 1 MIL = **1 m** kõrvalekallet 1 km kaugusel. - NATO standard: 6400 MIL. - Varssavi standard: 6000 MIL. 3. **DEG (Degree):** - Täisring on 360 kraadi, iga kraad jaguneb 60 minutiks. **Hajuvuse mõõtmine:** Hajuvus antakse nurkades, mitte sentimeetrites, kuna nurk ei sõltu laskekaugusest. #### **Tõenäosusteooria rakendamine** 1. **Sõltumatud sündmused:** - Kui sündmused on sõltumatud, korrutatakse tõenäosused. 2. **Välistavad sündmused:** - Kui sündmused on üksteist välistavad, liidetakse tõenäosused. #### **Näited ja rakendused** - **Probleem 1:** Mitu miini on vaja, et 3000 m kaugusel langeks vähemalt üks miin 20 m² alale, kui ellipsi pindala on 314,16 m²? - Miinide arv: N=314,1620=15,7N = \\frac{314,16}{20} = 15,7N=20314,16​=15,7 - Kuna ainult 50% miinidest jääb ellipsi sisse, tuleb lasta **31,4 miini**. **Elektri alused (Ants Koel)**  - - - - - - - - - - - - - - I. Mähise vool - - Alaldi ja vaheldi. Impulsstoide. Alaldi on elektriseade, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks. Inverter ehk vaheldi on elektriseade, mis muundab alalisvoolu vahelduvvooluks. Muundamisel kasutatakse kõrget sagedust -- trafo mõõtmed väikesed ja ka kogu ülejäänud muundi suhteliselt kompaktne. - **cVaatlusvahendid (Kaarel Piip)**  **[Inimsilm.] Peamised osad ja nende otstarve. Valgustundlikud rakud. Inimsilma võimekus ja selle piirangud**.    Kuidas töötab: Silma [sarvkestale](https://et.wikipedia.org/wiki/Sarvkest) langevad valguskiired läbivad silma eeskambri, murduvad silmaläätses, läbivad silma [klaaskeha](https://et.wikipedia.org/wiki/Klaaskeha) ja langevad silma tagaseinas olevale [võrkkestale](https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkkest), millele moodustunud kujund edastatakse [ajju](https://et.wikipedia.org/wiki/Aju) ja töödeldakse. **[Binokkel (teleskoop).]  Tööpõhimõte, komponendid, piirangud. ** Binokli kummaski pooles on [läätsedest](https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ts) [objektiiv](https://et.wikipedia.org/wiki/Objektiiv), mille kaudu valgus siseneb, ja [okulaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Okulaar), mille kaudu valgus tuleb vaataja silma. Objektiiv koondab vaateväljalt valgust ja annab esemest ümberpööratud (alaspidise) kujutise. Selle õiget pidi pööramiseks on objektiivi ja okulaari vahel [prismad](https://et.wikipedia.org/wiki/Prisma). Okulaar suurendab kujutist (sellega vaadatakse objektiivi tekitatud kujutist kui [luubiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Luup)). Okulaari ja objektiivi vahelise kauguse muutmisega saab seada objektiivi tekitatud kujutise okulaari fookusse, seega kujutist teravustada. **[Öövaatlusseade] **Tööpõhimõte ja komponendid. Tugevused ja nõrkused.  Töötab kui valgusvõimendi. Tugevused ja nõrkused: kui valgus puudub on perse ja tugevuseks võiks öelda uuemad mudelid mis suudavad väga head pilti luua ning suudab muuta pimedas nähtavaks asju mida palja silmaga ei näe. [Termokaamera] Infrapunakiirgus. Termokaamera tööpõhimõte ja komponendid. Tugevused ja nõrkused.  Jahutatavad (reeglina suuremad ja kallimad)​ - sensorid põhinevad kvantefektidel​ Mittejahutatavad​ - sensorid põhinevad soojusefektidel (näiteks vanaadiumoksiidist termotakistid) Miinus: kasutamiseks kuluv jahutamise aeg on liialt pikk. Nt JAV Tugevus: aitab tuvastada asju mida palja silmaga ei näe. [Laserkaugusmõõtja] Tööpõhimõte. Laseb välja laser kiire mis põrkab tagasi masinasse ja seeläbi arvutab aparaat välja vahemaa läbi aja, mis kulus asjani jõudmiseks.   [Fiiberoptiline kaabel]. Tööpõhimõte.  Sidekaabel, mille ülesse paneme. Ei saa pealt kuulata. [Rakendamine] Millised on peamised EKV ja VF vaatlusvahendid.  Esitluse link saate vaadata [link slaidile](https://kva.mil.intra/collaboration/KVAopkorp/mav27pk/_layouts/15/WopiFrame.aspx?sourcedoc=%7B39A37522-B2C3-427C-B5B6-8A878399B058%7D&file=O.Laisarv,%20K.Laisarv,%20Kr%C3%A4mann,%20Kreek,%20Pappel.pptx&action=default&CT=1733754328781&OR=DocLibClassicUI) **Raadioside alused** - Sagedus = on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus. (Hz) - Lainepikkus = nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahe. - Amplituud = on maksimaalne hälve (ehk maksimaalne kaugus) tasakaaluasendist. - Polarisatsioon = on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel. **Raadioside alused** Modulatsiooni vajalikkus= seda on vaja, et elektomagnetlainele peale panna info.(Wikipedia=on helisünteesis üks heli töötlemise vahendeid, mille käigus toimub kahe helilaine põimumine.) **Erinevad modulatsioonitüübid** - **Sagedusmodulatsioon** ehk **FM** - **Amplituudmodulatsion ehk AM** **Raadiosaatja ja vastuvõtja skemaatiline tööpõhimõte**. - Vahelduvvool saatja antennis tekitab elekromagnetlaine (selle parameetreid muudetakse vastavalt saadetaval signaalile, toimub modulleerimine). - Elektromagnetlaine levib ruumis. - Vastuvõtja antennis tekib vahelduvvool (sama sagedusega, mis EM laine), mis teisendatakse tagasi signaaliks (toimun demoduleerimine). **Antenni Antenni tööpõhimõte:** Antenn muundab raadiosaatja genereeritud kõrgsagedusliku elektromagnetilise võnkumise ruumis levivaks elektromagnetlaineks. Vastuvõtul antennile langev elektromagnetlaine muundatakse elektromagnetiliseks kõrgsageduslikuks võnkumiseks, mis suunatakse lainejuhi kaudu raadiovastuvõtjasse. Antenni parameetrite sõltuvus sagedusest. **Antenni optimaalne pikkus**=Ideaalse dipoolantenni pikkus on pool raadiolaine pikkust (λ/2). Kummagi haara pikkus on pool kogupikkusest (λ/4). Antennide tüübid (plussid ja miinused). - **Suunamata antennid** (*omnidirectional*) -- kiirgavad (või võtavad vastu) kõigis suundades enam-vähem võrdselt. - **Suundantennid** (*directional*) -- kiirgavad (või võtavad vastu) mingis teatud suunas - **traatantennid** (monopool, dipool, raamantenn jt) - **apertuurantennid** (lainejuht, ruuporantenn) - **võreantennid** (koosnevad paljudest väiksematest antennidest, mis on paigutatud võrekujuliselt) - **peegelantennid** (paraboolantennid) - **läätsantennid** **Sagedusalad** **Peamiste raadiosageduslikke süsteemide sageduste suurusjärgud:** - ringhäälinguraadio 88-108 MHz (FM) ja 535-1605 MHz (AM) - taktikaline raadioside 3-3000 MHz - WiFi = 2,4 GHz või 5 GHz - Mobiilside 4G= 700/800/1800/2100/2600 MHz ja 5G= 700 MHz kuni 8 GHz - radarid= 1-40GHz **Side levik ja tänapäeva raadioside, radarid ja elektrooniline võitlus (Kaarel Piip)** - Analoogsignaal- Võib omada suvalist väärtust - Digitaalsignaal- kindlad võimalikud väärtused: enamasti 0 ja 1 Ühte sellist edastatud väärtust nimetatakse bitiks - Kahendkood- kümne arvu asemel on kaks 0 ja 1. - Krüpteerimine- tähendab muuta andmed kasutamatuks neile, kellel pole võtit.(üldiselt andmed viiakse digitaalsele kujule ja liidetakse võti 1, seejärel andmed edastatakse vastuvõtjale kes lahutab võtme 2.) - Võti- Mida pikem, seda raskem murda: 8 bitine võti=256 varianti, 256 bitine võti=vägaväga palju varjante. Mina ei leidnud sümmeetriline vs asümmeetriline krüpteerimine erinevust. **Radarid** Radari tööpõhimõte: Radari tüübid:  Peamised parameetrid: **Elektrooniline võitlus** Jaotumine:  Elektrooniline rünnak: Segamine(müra tekitamine), Petmine(singaali kiirgamine, mis tekitab vale arusaama), EMP või mikrolaine rünnak(EM signaalide kasutamine kahjustamiseks) Elektrooniline toetus: Luure-Kogutakse infot VA kohta EM spektris ja ka seiratakse oma sidedistsipliini. Kõige lihtsam spektrikasutus on monitoorimine, pealtkuulamine, suuna ja asukoha määramine(triangulatsioon) Elektrooniline kaitse: Kõik, mis teeb VA EW ründe ja seire keerulisemaks. VF MlBr EV võimekus: Luurepataljon, Surtükiväe juhtimis- ja luurepatarei, UAV rood ja EW rood. **Droonide tehnoloogia (Mikk Antsov)** Drooni tüübid: Fikseeritud tiivaga, multirootor ja hübriid Fikseeritud tiivaga on hea lennukiirus ja pikk lennuaeg multirootoril hea manööverdusvõime ja stabiilsus(vertikaalne õhkutõus. Lennuvõime tekkimine Lennuki juhtimine õhus vs rotary Fixed wing kasutus pikemad luurel ja patrull, pikad ja strat missioonid - Rotary kasutatakse: täppisOP, näiteks OBJ jälgimine. Lennukaugus: Liuglemisvõime vs Mootorippöörlemisjõud Energiaallikad: - Elekter: levinumad droonides, kerge kaal ja energiasalvestus, lennuaeg piiratud, lihtne laadida ja hooldada. Odav Laadimine suhteliselt kiire. - Hübriid/reaktiiv: Pikme lennuulatus, raskemat kandma ja pikem tööiga, suur jõudlus, rohkem hooldust, Kallis. Laadimine puudub Droonide sensorid Visuaal- IR kaamerate head ja vead. Radar vs. Lidar droonide võtmest:  **SISEPÕLEMISMOOTOR** **Mootor** -- on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.  **Mootorite liigitus** kasutatava energia liigi põhjal  - - - - - - - - **Tööpõhimõte** -- kinnises silindris põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile, mis hakkab pöörlema.  Mootori töö **kasutegur** on üldiselt 0.3-0.4.  **Töömahtu** mõõdetakse kas cm3 või liitrites ehk dm3 see on ruumala, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse.  **Diisel vs Bensiini **-- Bensiini mootoris surutakse õhu ja kütuse segu surve alla. Diisel mootoris surutakse kokku ainult õhk. Erienvalt bensiini mootorist on diisel mootoris süüteküünla asemel kütuse pihusti. Töö takti ajal pihustatakse silindrisse kütus, mis süttib kokkupuutel kuuma õhuga.  Külma mootori käivitamise lihtsustamiseks on **eelsüüteküünal **-- soojendab õhu silindris.  **2 taktiline mootor **- Sama takti ajal toimuvad sisselase ja surve ning töö ja väljalase.  **2 vs 4 taktiline mootor **  - - - - - - - - **Mootorid** on ehitatud töötama mingis kindlas pöörete vahemikus. Üldiselt on diisel mootorid madalamatel pööretel töötavad ja bensiini mootorid kõrgematel pööretel. Sellest tulenevalt on standardis diisel mootoritel rohkem väänet ja bensiini mootoritel vähem.  **Ülekanne - **Seade, mille abil toimub mehaanilise energia ülekandmine kanda koormusi ühelt võllilt teisele muuta võllide pöörlemiskiirust ja pöördemomenti muuta liikumise iseloomu.      **[Ülekannete liigitamine ]**  Ülekandeid liigitatakse vedava ja veetava lüli vahelise kontakti järgi hõõrdumisega (hõõrd- e. **friktsioonülekanded** ja **rihmülekanded**) ning hambumisega (**hammas-, tigu-, keermes-, kett- ja hammasrihmülekanded**).  Sõltuvalt ülesandest võib ülekandemehhanism olla **aeglustuv (reduktor)** või** kiirendav (multiplikaator)**.   Et töömasinate võllide pöörlemissagedused on jõumasinate omadest üldjuhul väiksemad, kohtab praktikas sagedamini reduktoreid. Jagunevad kahte liiki:  1\) paiksete telgedega reduktorid ja  2\) korpuse suhtes tiirlevaid telgi sisaldavad planetaarreduktorid.  **[Hammasülekanne]**  **Puudused**:  - - - **Eelised:**  - - - - - **[Diferentsiaal]**  - - - - **[Hõõrdeülekanne]**  **Eelised:**  - - - **Puudused:**  - - -       **[Rihmülekanne]**  **Eelised:**  - - - - **Puudused:**  - - - - **[Kettülekanne]**  **Eelised:**  - - **Puudused:**  - - - - **Mootori hooldus**  - - - - - **[MAASTIKU LÄBITAVUS]** ------------------------------------ **[Läbitavusolud Eestis militaarmasinatele] -- „kinni jäämiste" hinnangud ja põhjused** --------------------------------------------------------------------------------------------------- 1. **Võrreldes UKR-iga pole meie olud niivõrd ekstreemselt halvad, kui kevadel ja sügisel. Meie olud on võrdlemisi varieeruvad, kuid samas on UKR-is palju pehmemad mullad.** **Kinnijäämise võimalus Eestis on 50/50. 1:50 000 kaart ei anna piisavalt infot, mistõttu võib tulla ette olukord, kus kaardiluure ütleb üht, reaalsus teist ehk pinnas on palju pehmem.** **Masinad jäävad kinni kahel põhjusel:** 1\. Vajuvad sügavale mulla sisse ja jäävad põhja peale kinni 2\. Libisevad mulla pinnal ilma, et sügavale mulda vajuksid **[Läbitavuse/mobiilsuse kirjeldamise peamised parameetrid], mis on nende parameetrite sisu ja mõõtmise võimalused** Läbitavust mõjutavad: 1. Pinnas ehk muld 2\. Veekogud (jõed, kraavid, ojad) Astmed ja järsakud Järsud nõlvad Metsad Hooned **Läbitavust kirjeldatakse:** 1. **Masina poolt pinnasele avaldatav surve.** 2. **Masina veojõu väärtus** 3. **Masina takistusjõu väärtusega** **[Penetromeetri meetodika] militaarmasinate läbitavuse määramisel -- tööpõhimõte, töövahendid** **Penetromeeter mõõdab mulla nihketugevust.** 1. **Cone indeksi mõõtmine (CI)** 2. **Kriitilisele kihile keskendumine** a. **Sügavusel 7,5 -- 23 cm - kergemad sõidukid rattakoormusega kuni ca 900 kg või roomiksõidukid koormusega 0,28 kg/cm2** i. **Nt BV, MB GD, *jeep*-id** b. **Sügavusel 15 -- 30 cm -- kõige tüüpilisem kriitilise kihi asukoht kaitseväe sõidukite puhul.** ii. **Nt CV90, XA-188, BMP-2, MT-LB, M113 jne** 3. **CI keskmise kihi arvutamine** 4. **Remolding Indexi mõõtmine (RI)** 5. **Mulla tugevus leitakse RI x CI.** - **Masinad saava üle mullapinna liikuda kui RCI \> VCI~1~ või RCI \> VCI~MK~** **[Muldade koostis], erinevate mullakomponentide mõju läbitavusele, põhiliste muldade üldised läbivuse omadused** - Mulla osad on: 1. Mineraalosad (mis omakorda koosnevad) : - Liivateradest (läbimõõduga 2 -- 0,063 mm) - Tolmuteradest (läbimõõduga 0,063 -- 0,002 mm) - Saviosadest ( läbimõõduga alla 0,002 mm) 2. Orgaanilisest ainest (mis omakorda koosneb) : - Huumusest (juhul kui laguneb õhurikkas keskkonnas) - Turvasest (juhul kui vett on palju ja ei saa laguneda) 3. Vesi -\> Keeruliseks teeb läbitavuse hindamise niiskuse sisalduse varieerumine 4. Õhumolekulid **Liiv on märjana parema läbitavusega, kui kuivalt.** **Masinad kipuvad kuiva liiva sisse kaevuma, sest liivaterad liiguvad üksteise suhtes eest ära -- mida kõvemini neid kokku surume, seda raskem peaks olema liivaterade nihkumine** **Saviliiv** - **On hea kandvusega** - **On hea läbitavusega kui on kuiv** - **Toetab ka mitmekümnekordseid ületusi, seega sobiv koht paiknemisaladeks** **Savi** - **On kuivana hea tugev liikumise alus** - **On märjana kleepuv ja nõrk** - **On roobas süveneb iga ületusega** **Turvas on kõige halvema läbitavusega.** **[Talviste läbitavusolude kirjeldamiseks] põhilised parameetrid, olukord Eestis** **Roomikmasinate maastiku läbitavus talvel sõltub lume paksusest ja sellest kui märg on lumi.** 1. **Lume paksus** a. **Kirjanduse põhjal saab väita, et lintsoomuk** **Jääb kinni kui märja lume paksus on üle 0,9 m** **Jääb kinni kui kuiva lume paksus on üle 1,5 m** **Eestis nii paksu lund ei esine, seega roomikmasinatele lume paksus siinsetes oludes ei ole probleem.** b. **Ratasmasinad hakkavad kinni jääma, kui lume paksus on** **Pasi puhul ca 60 cm** **GD puhul ca 35 cm** **Unimogi puhul ca 50 cm** **Lume paksusele vastumeede on kettide kasutamine.** 2. **Lume märgus/kuivus** **Üldjuhul: roomikmasinatel liikumisraskused Eestis soodes, rabades, soovikutes. Külmunud kiht aitab** a. **Soomukite jaoks on vaja vähemalt 40 cm külmunud kihi olemasolu. Sellist külmumise sügavust pole Eestis enam esinenud. Max küünivad 30 cm.** b. **Maapinna külmumist mõjutab temperatuur ja lumekihi olemasolu** c. **Lagealad külmuvad kiiremini kui metsaalad** d. **Maapinna külmumine algab aktiivsemalt kui külma on vähemalt -5 C** **Üldjuhul: ratasmasinatel on raskusi liikumisega soodes/rabades, looduslikel rohumaadel, märgadel põldudel** c. **Soodes, rabades külmub maapind Eestis kuni 20-30 cm-ni, BTR jaoks vaja 50 -- 80 cm. Seega ei parane maapinna külmumine soodes ega looduslikel rohumaadel maastiku läbitavust.** d. **Põldudel, kus alumised mullakihid on tugevad, peab läbivuse paranemiseks külmuma pealmine kiht kuni 10 cm. Seda juhtub Eestis tihti.** **Kui tahame läbitavust parandada, tuleb lumi eest lükata.**