Isikuvastased süüteod PDF
Document Details
Tags
Related
- Federal Law 2 Definitions (Ontario Police College) PDF
- Police Powers - Final Exam Study Guide PDF
- Police Scotland Probationer Training Programme - Requiring Person's Particulars PDF
- Temari Investigació Avançada USPAC-1-272 2021 PDF
- Toronto Police Procedure 01-01 Arrest PDF
- Grundläggande juridik för polisiärt arbete PDF
Summary
This document details procedures and guidelines for handling various personal crime-based situations within the Estonian Police system. It includes information about specific crimes like assault, rape, murder, kidnapping, and more. The document also outlines protocols for police response to these situations, including critical factors like safety and confirming the identity of parties involved.
Full Transcript
POLITSEITEADETE MENETLEMINE (Isikuvastased süüteod) TEELE ÜKSAEG MATERJAL JA ÕIGUSAKTID „Politsei valdkonna tüüpjuhtumid ja ohuhinnangukriteeriumid“ – liigitab politseivaldkonna sündmused tüüpjuhtumiteks ja sisaldab tüüpjuhtumitest lähtuvat küsimustikku politseivaldkonna hädaabi...
POLITSEITEADETE MENETLEMINE (Isikuvastased süüteod) TEELE ÜKSAEG MATERJAL JA ÕIGUSAKTID „Politsei valdkonna tüüpjuhtumid ja ohuhinnangukriteeriumid“ – liigitab politseivaldkonna sündmused tüüpjuhtumiteks ja sisaldab tüüpjuhtumitest lähtuvat küsimustikku politseivaldkonna hädaabiteadete töötlemiseks „Korrakaitseseadus“ (KorS) Avalik kord - Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus „Karistusseadustik“ (KarS) „Kriminaalmenetluse seadustik“ (KrMS) TÜÜPJUHTUMID (Isikuvastased süüteod) Kaklus/peksmine Vägistamine Tapmine Röövimine Lähisuhtevägivald Pantvangi/vabaduse võtmine Kaaperdamine/hõivamine Leitud laip Ähvardamine Identiteedivargus IT kuriteod KAKLUS/PEKSMINE Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum ’’kaklus/peksmine’’ käsitleb teise inimese tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või muud kehalist väärkohtlemist, millega on tekitatud valu. Märksõnad: peksmine, hetkel toimuv kaklus vigastatu(te)ga, kakluse osapooled sündmuskohal, löömine, vigastus, rüselemine, tagumine, peksti, tuldi kallale, löödud korduvalt, haav peksmise tagajärjel, sinikas peksmise tagajärjel KAKLUS/PEKSMINE Reeglid: ✓ Kui kaklus/ peksmine toimub lähisuhtes olevate isikute vahel, vali tüüpjuhtum ’’lähisuhtevägivald’’ Juhised: ✓ Hinda, kas sekkumine toimuvasse on sulle ohutu: ✓ kui sekkumine on ohutu, siis sekku ja pea võimalusel kakleja/ peksja või selles kahtlustatav kinni; ✓ kui sekkumine toimuvasse ei ole ohutu, eemaldu ohutule alale, oota ära politsei saabumine; ✓ Kui sündmusele ei ole vajalik kiirabi reageerimine: ✓ selgita alati teatajale saadud vigastuste fikseerimise olulisust (võimalusel teha seda meditsiiniasutuses); ✓ olukorras, kus kannatanu vigastusi ei fikseeri, puudub hiljem oluline tõendusmaterjal ✓ Hoia sündmusega kursis Häirekeskust (olukorra muutudes helista uuesti 112) KAKLUS/PESKMINE Politseiline ohuhinnang kaklus/peksmisele: ✓ C prioriteet: 1) teade toimuvast kaklusest/ peksmisest, kus k asutatakse/ähvardatakse kasutada esemeid/relvi ✓ B prioriteet: 1) teade toimuvast/ toimunud kaklusest/ peksmisest, kus kakluses osalenu (d) on sündmuskohal või selle vahetus läheduses; ✓ I prioriteet: 1) teade toimunud kaklusest/ peksmisest, kus kakluses osalenu (d) sündmuskohal või selle vahetus läheduses ei viibi KAKLUS/PESKMINE Põhiküsimused: 1. Esemete/relvade kasutamine/nendega ähvardamine; 2. Kaklejate arv; 3. Kas keegi sai vigastada; Lisaküsimused: 1. Sündmuskohalt lahkumise korral teo toimepanija(te) lahkumise suund ja viis (jalgsi/sõidukiga); 2. Teo toimepanija(te) isikukirjeldused, isikuandmed; 3. Kas on teada kannatanu isik - isikuandmed (sh tema hetke asukoht); 4. VÄGISTAMINE Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum „vägistamine“ käsitleb inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumist või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist vägivallaga või ära kasutades isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama Märksõnad: sugulisse vahekorda sundimine, seksuaalvahekorda sundimine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine, isiku tahtevastane uimastamine ja seksuaalne ärakasutamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine (füüsiline puue, vaimne puue, joobeseisund, ravimite mõju, une pealt jne), sugulise iseloomuga tegu, VÄGISTAMINE Juhised: ✓ Hinda, kas sekkumine hetkel toimuvasse on sulle ohutu: - kui sekkumine on ohutu, siis sekku ja pea võimalusel vägistaja/ selles kahtlustatav kinni; - kui sekkumine hetkel toimuvasse ei ole ohutu, eemaldu ohutule alale, oota ära politsei saabumine; ✓ Abivajajale: - seksuaalkuriteo ohvriks langedes väldi enda pesemist, puhastamist, riiete vahetamist enne vajalike asitõendite fikseerimist arsti/ politsei poolt; - kui toimunuga kaasnes uimastamine, tee võimalusel koheselt kodustes tingimustes uriiniproov (steriilne anum); - uute asjaolude ilmnemisel edasta need kindlasti politseile VÄGISTAMINE Politseiline ohuhinnang vägistamisele: ✓ C prioriteet: 1) teade toimuvast vägistamisest 2) äsja/vahetut toimunud vägistamine kus kasutati esemeid/relvi ✓ B prioriteet: 1) teade toimunud vägistamisest, kus teo toimepanija on sündmuskohal, sündmuskohalt lahkumas või puudub teave kas teo toimepanija on sündmuskohalt lahkunud ✓ I prioriteet: 1) teade toimunud vägistamisest, kus sündmuses osalenu (d) sündmuskohal või selle vahetus läheduses ei viibi VÄGISTAMINE Põhiküsimused: 1. Esemete relvade kasutamine/nendega ähvardamine; 2. Teo toimepanijate arv (sh kaasosalised); 3. Kas on vigastatuid; Lisaküsimused: 1. Sündmuskohalt lahkumise korral teo toimepanija(te) lahkumise suund ja viis (jalgsi/sõidukiga); 2. Teo toimepanija(te) isikukirjeldus(ed), isikuandmed 3. Kas on teada kannatanu isik (sh tema hetke asukoht); 4. Kas kannatanu on ennast teo toimepanemise järgselt pesnud/oma riideid pesnud; TAPMINE Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum „tapmine“ käsitleb teise inimese surma põhjustamist Märksõnad: väliste vägivallatundemärkidega surnukeha (veri/ vigastus/ haav/ peksmise jäljed jne); surnukeha ümbritsev olustik viitab vägivallale (asjad segamini/ kakluse/ võitluse jäljed, verine ese maas, lämmatamisele viitavad tunnused jne) TAPMINE Juhised: ✓ Taga sündmuskoha puutumatus! ✓ ära liigu sündmuskohal ringi - seal võib olla jälgi, mis võivad viia asja lahendamiseni ja mida sa ise ei pruugi märgata ning võid rikkuda! Kui siiski liikusid, teavita sellest sündmuskohale jõudnud politseid!; ✓ katsu võimalusel säilitada puutumatuna ka sündmuskoha ümbrus! Ka maas või koridoris võivad olla jäljed, mis on olulised; ✓ kui sa just pead midagi puudutama (tõstma midagi maast üles, avama uksi vm), siis katsu seda teha kinnastatud käega, et mitte hävitada võimalikke tõendeid (DNA, sõrmejälg vm); TAPMINE Politseiline ohuhinnang tapmisele: ✓ C prioriteet: 1) teade tapmisest TAPMINE Põhiküsimused: 1. Millal tapmine toime pandi; 2. Mil viisil tapmine on toime pandud - kui tapmiseks on kasutatud mingisuguseid vahendeid, siis milliseid ja kas on teada kus need hetkel asuvad; 3. Kus tapja hetkel asub; 4. Kus surnukeha hetkel asub; Lisaküsimused: 1. Kas tapetud isik on teada (isikuandmed, isikukirjeldus); 2. Mis oli tapmise põhjuseks; 3. Kas sündmuskoha olustikku on muudetud (kui on siis milles see seisneb); 4. Milliseid nähtavaid/väliseid vägivalla tundemärke on näha; 5. Kas sündmuskohal/selle vahetus läheduses oli/on kõrvalisi isikuid, kes võiksid olla sündmusega seotud (isikuandmed, isikukirjeldus, sõidukiandmed); RÖÖVIMINE Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum ’’röövimine’’ käsitleb võõra vallasasja äravõtmist, millega kaasnevalt on kannatanu vallasasja äravõtmise tulemusel tundnud füüsilist valu ja/ või on toimunud reaalne vägivallaga ähvardamine kasutades selleks täiendavaid vahendeid (külm-/ tulirelv, mask, sall jne) Märksõnad: vägivalla kasutamisega võõra asja asja-/ eseme omastamine; füüsilise valu tundmine asja äravõtmise tulemusel; näo varjamine (mask, salliga näo katmine jne.); vara hõivamiseks relvaga ähvardamine; RÖÖVIMINE Juhised: ✓ Hinda, kas sekkumine hetkel toimuvasse on sulle ohutu: - kui sekkumine on ohutu, siis sekku ja pea võimalusel röövija/ selles kahtlustatav kinni; - kui sekkumine toimuvasse ei ole ohutu, eemaldu ohutule alale, oota ära politseid saabumine. ✓ Taga sündmuskoha puutumatus! - ära liigu sündmuskohal ringi - seal võib olla jälgi, mis võivad viia asja lahendamiseni ja mida sa ise ei pruugi märgata ning võid rikkuda! Kui siiski liikusid, teavita sellest sündmuskohale jõudnud politseid! ; - katsu võimalusel säilitada puutumatuna ka sündmuskoha ümbrus! Ka maas või koridoris võivad olla jäljed, mis on olulised; - kui sa just pead midagi puudutama (tõstma midagi maast üles, avama uksi vm), siis katsu seda teha kinnastatud käega, et mitte hävitada võimalikke tõendeid (DNA, sõrmejälg vm); RÖÖVIMINE Politseiline ohuhinnang röövimisele: ✓ C prioriteet: 1) teade hetkel toimuvast/äsja vahetult toimunud röövimisest kus kasutati/ähvardati kasutada relvi/esemeid ✓ B prioriteet: 1) hetkel toimuv röövimine 2) teade toimunud röövimisest, kus kus osapool(ed) on sündmuskohal/vahetus läheduses ✓ I prioriteet: 1) teade toimunud röövimisest, kus sündmuses osalenu (d) sündmuskohal või selle vahetus läheduses ei viibi RÖÖVIMINE Põhiküsimused: 1. Mida röövitakse/rööviti; 2. Esemete relvade kasutamine/nendega ähvardamine; 3. Teo toimepanijate arv; 4. Kas on vigastatuid; Lisaküsimused: 1. Sündmuskohalt lahkumise korral teo toimepanija(te) lahkumise suund ja viis (jalgsi/sõidukiga); 2. Teo toimepanija(te) isikukirjeldus(ed), isikuandmed 3. Kas on teada kannatanu isik - isikuandmed (sh tema hetke asukoht); 4. Kas sündmuskoha olustikku on muudetud (kui on siis milles see seisneb); PANTVANGI/VABADUSE VÕTMINE Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum ’’pantvangi/ vabaduse võtmine’’ käsitleb isiku tahtevastast kinnihoidmist seejuures vägivalda kasutades või vägivalda kasutada ähvardades. Samuti mõistetakse tüüpjuhtumi „pantvangi/ vabaduse võtmine“ all kinnihoidja poolsete nõudmiste esitamist isiku vabastamiseks või isiku sundimist tegema mingisuguseid tegevusi tema tahte vastaselt kellegi teise kasuks Märksõnad: ebaseaduslik vabaduse võtmine; tahtevastane kinnihoidmine; pantvang; kinnihoidmisel esitatakse nõudmisi; PANTVANGI/VABADUSE VÕTMINE Reeglid: ✓ Kui tegemist isikute tahtevastase kinnihoidmisega lähisuhtes olevate isikute vahel, vali tüüpjuhtum ’’lähisuhtevägivald“; ✓ Kui hädaabiteates sisalduvast informatsioonist selgub, et tegemist on inimsmuugeldamisega, vali tüüpjuhtum „ebaseaduslik piiriületus“ ✓ Hoia alati teatajat võimalikult kaua liinil, kuid täpsusta sealjuures, kas teataja saab ohutult rääkida- hädaabikõne töötlust jätkatakse vaid siis kui see on ohutu või kui on edastada olulist infot; ✓ Kaasa sündmuse lahendamisse esimesel võimalusel OTTE ametnik (loo konverentskõne); ✓ Kogu sündmuse kohta võimalikult palju detailset informatsiooni; ✓ Anna teatajale juhised edasisteks tegevusteks (ohutuse tagamine, kontakti võtmine; telefoni hääletule režiimile panek jms) ✓ Täpsusta alati kas ja mis tingimustel on võimalik teatajaga uuesti ühendust võtta; PANTVANGI/VABADUSE VÕTMINE Juhised: ✓ Helistajaks on sündmuse pealtnägija: ✓ jää rahulikuks, oma tegevuse/ tegevusetusega ei tohiks ärritada kahtlustatavat; ✓ liigu võimalusel ohutusse kohta, oota ära politseid saabumine; ✓ jälgi võimalusel kurjategija tegevust ja sündmuskohal toimuvat; ✓ hoia sündmusega kursis Häirekeskust (olukorra muutudes helista uuesti 112); ✓ hinda, kas sekkumine toimuvasse on sulle ohutu; - kui sekkumine on ohutu, siis sekku ja pea võimalusel pantvangi/ vabaduse võtnud isik või selles kahtlustatav kinni; - kui sekkumine toimuvasse ei ole ohutu eemaldu võimalusel ohutule alale, oota ära politseid saabumine PANTVANGI/VABADUSE VÕTMINE Juhised: ✓ Helistajaks on pantvangi/ vabaduse võtja: ✓ KUULA, ära püüa kõne juhtimist üle võtta! ✓ jää rahulikuks, ära tõsta häält, räägi aeglaselt, ole mõistev ✓ räägi teatajale arusaadavas keeles ja sõnavaraga ✓ küsi avatud küsimusi, täpsustavaid küsimusi - kasuta peegeldamist ("Kas ma sain õigesti aru, et te asute …?" jne) ✓ võimalusel venita vestlust ja püüa hoida teatajat liinil ✓ ära anna korraldusi, soovitusi ✓ ära anna lubadusi, kuid väldi konkreetset "EI" ✓ püüa aru saada helistaja seisundist - emotsionaalne, ratsionaalne, agressiivne, valmis läbirääkimiseks jne ✓ püüa selgitada välja teataja motiiv, nõudmised, soovid (ära luba midagi) ✓ püüa teada saada sündmuse kohta võimalikult palju infot - asukoht, pantvangide arv, arstiabi vajadus, vigastatute seisund - kui kurjategija ei soovi mõnele küsimusele vastata, siis ole mõistev ja ära nõua vastuseid. PANTVANGI/VABADUSE VÕTMINE Politseiline ohuhinnang pantvangi/vabaduse võtmisele: ✓ C prioriteet: 1) teade pantvangi/vabaduse võtmisest (olenemata sellest, kas koht, kuhu reageerida on teada) PANTVANGI/VABADUSE VÕTMINE Põhiküsimused: 1. Millega on täpsemalt tegemist; 2. Kes on teataja (pantvangi/vabaduse võtja; ohukoldes olev isik; muu isik) 3. Kas keegi on vigastada saanud; Lisaküsimused: ✓ Teate edastajaks on pantvangi/ vabaduse võtja: 1. Kui palju on pantvange; 2. Kes on pantvangideks; 3. Kuidas nad on teatajaga seotud; 4. Kui palju viibib hoones kõrvalisi isikuid; 5. Millise hoonega on tegemist, kus pantvange hoitakse; 6. Millises ruumis hetkel asutakse (sh mitmendal korrusel); 7. Millised on nõudmised/motiivid; kas on kaasosalisi; PANTVANGI/VABADUSE VÕTMINE ✓ Teate edastajaks on pantvang/ ohukoldes olev isik: 1. Kas teataja saab ohutult rääkida; 2. Millises hoones ja kus täpsemalt asutakse (ruumi/ hoone osa, korrus); 3. Kas uksed on avatud; 4. Kui palju on kurjategijaid; 5. Kas kurjategijad on relvastatud (relvastuse kirjeldus); 6. Kas kurjategijad on millegagi ähvardanud (lõhkekeha lõhkamine, füüsiline vägivald, relva kasutamine vms); 7. Kas kurjategijad on kellegi suhtes füüsilist vägivalda/ relvi kasutanud; 8. Milline on kurjategijate meelestatus (agressiivne/rahulik); 9. Millised on nõudmised/motiivid; 10. Kui palju on pantvange (sh kes nad on: lapsed/vanurid/puudega isikud); 11. Kas on teada hoone omanik/valdaja (sh kas ta viibib samuti hoones/ohukoldes); ✓ Teate edastajaks on muu isik: 1. Kust pärineb teatajal sündmuse kohta käiv informatsioon; 2. Millises hoones ja kus täpsemalt sündmus toimub (ruumi/hoone osa, korrus); kas uksed on avatud; 3. Kui palju on kurjategijaid; 4. Kas kurjategijad on relvastatud (relvastuse kirjeldus); 5. Kas kurjategijad on millegagi ähvardanud (lõhkekeha lõhkamine/füüsiline vägivald/relva kasutamine vms); 6. Kas kurjategijad on kellegi suhtes füüsilist vägivalda/relvi kasutanud; 7. Milline on kurjategijate meelestatus (agressiivne, rahulik); 8. Millised on nõudmised/motiivid; 9. Kui palju on pantvange (sh kes nad on: lapsed, vanurid, puudega isikud); 10. Kas on teada hoone omanik/valdaja (sh kas ta viibib samuti hoones/ohukoldes); KAAPERDAMINE/HÕIVAMINE Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum ’’kaaperdamine/ hõivamine’’ käsitleb õhusõiduki õhus viibimise või muu sõiduki, liikumise ajal asetleidvat ebaseaduslikku tegevust, mis on suunatud teo toimepanija poolt eelnevalt planeeritud tegevuste mõjutamisele, millega võib kaasneda vägivald, vägivallaga ähvardamine või pettuse läbi meeskonna suunamine. Märksõnad: juhtimise ülevõtmine, meeskonna ähvardamine, planeeritud sõidutegevuse mõjutamine; sõiduki meeskonna vaba juhtimise ebaseaduslik piiramine KAAPERDAMINE/HÕIVAMINE Reeglid: ✓ Hoia alati teatajat võimalikult kaua liinil, kuid täpsusta sealjuures, kas teataja saab ohutult rääkida- hädaabikõne töötlust jätkatakse vaid siis kui see on ohutu või kui on edastada olulist infot; ✓ Kaasa sündmuse lahendamisse esimesel võimalusel OTTE ametnik (loo konverentskõne); ✓ Kogu sündmuse kohta võimalikult palju detailset informatsiooni; ✓ Täpsusta alati kas ja mis tingimustel on võimalik teatajaga uuesti ühendust võtta; ✓ Anna teatajale juhised edasisteks tegevusteks (ohutuse tagamine, kontakti võtmine; telefoni hääletule režiimile panek jms); ✓ Kui sõiduk on peatatud ja on vigastatuid/hukkunuid, siis kaasa koheselt kiirabi! ✓ Kui tegemist on õhusõiduki kaaperdamise/hõivamisega, siis teavita alati JRCC-d KAAPERDAMINE/HÕIVAMINE Juhised: ✓ Helistajaks on sündmuse pealtnägija: ✓ jää rahulikuks, oma tegevuse/ tegevusetusega ei tohiks ärritada kahtlustatavat; ✓ liigu võimalusel ohutusse kohta, oota ära politseid saabumine; ✓ jälgi võimalusel kurjategija tegevust ja sündmuskohal toimuvat; ✓ hoia sündmusega kursis Häirekeskust (olukorra muutudes helista uuesti 112); ✓ hinda, kas sekkumine toimuvasse on sulle ohutu; - kui sekkumine on ohutu, siis sekku ja pea võimalusel pantvangi/ vabaduse võtnud isik või selles kahtlustatav kinni; - kui sekkumine toimuvasse ei ole ohutu eemaldu võimalusel ohutule alale, oota ära politseid saabumine KAAPERDAMINE/HÕIVAMINE ✓ Helistajaks on pantvangi/ vabaduse võtja: ✓ KUULA, ära püüa kõne juhtimist üle võtta! ✓ jää rahulikuks, ära tõsta häält, räägi aeglaselt, ole mõistev ✓ räägi teatajale arusaadavas keeles ja sõnavaraga ✓ küsi avatud küsimusi, täpsustavaid küsimusi - kasuta peegeldamist ("Kas ma sain õigesti aru, et te asute …?" jne) ✓ võimalusel venita vestlust ja püüa hoida teatajat liinil ✓ ära anna korraldusi, soovitusi ✓ ära anna lubadusi, kuid väldi konkreetset "EI" ✓ püüa aru saada helistaja seisundist - emotsionaalne, ratsionaalne, agressiivne, valmis läbirääkimiseks jne ✓ püüa selgitada välja teataja motiiv, nõudmised, soovid (ära luba midagi) ✓ püüa teada saada sündmuse kohta võimalikult palju infot - asukoht, pantvangide arv, arstiabi vajadus, vigastatute seisund - kui kurjategija ei soovi mõnele küsimusele vastata, siis ole mõistev ja ära nõua vastuseid. KAAPERDAMINE/HÕIVAMINE Politseiline ohuhinnang kaaperdamisele/hõivamisele: ✓ C prioriteet: 1) teade kaaperdamisest/hõivamisest (olenemata sellest, kas koht, kuhu reageerida on teada) KAAPERDAMINE/HÕIVAMINE Põhiküsimused: 1. Kes on teataja (kaaperdaja/hõivaja/pealtnägija); 2. Mis sõiduk on kaaperdatud/hõivatud; 3. Sõiduki hetke asukoht ning võimalik suund kuhu suunas liigutakse/plaanitakse liikuma hakata; 4. Kui palju on kaaperdajaid/hõivajaid (arv/isikuandmed/kirjeldused); 5. Relvade/ lõhkeainete/lõhkeseadeldiste olemasolu; Lisaküsimused: 1. Kaaperdatud/hõivatud sõidukis olevate isikute arv; 2. Kaaperdamise/hõivamise eesmärk ning esitatavad nõudmised; 3. Kas on vigastatuid/hukkunuid; 4. Millised tegevused hetkel kaaperdatud/hõivatud sõidukis toimuvad; LEITUD LAIP Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum ’’leitud laip’’ käsitleb vägivalla tundemärkideta inimese surnukeha leidmist, kus isiku surm võib olla põhjustatud välispõhjustest tingituna või on eeltoodule kahtlus Märksõnad: enesetapp; enesetapu kahtlus; surnukeha; leitud uppunu piiriveekogul; leitud uppunu merel; leitud uppunu siseveekogul, lagunev laip; kindlaks tegemata surnukeha; välispõhjustest tingitud surm; välismaalase surnukeha; alaealise surnukeha; vägivallatundemärkideta surnukeha avalikus kohas; leitud inimese kehaosa/jäänused (kolp, luustik jne), LEITUD LAIP Reeglid: ✓ Laiba kahtlusele reageerib politsei vaid tingimusel, kus politsei abi vajatakse eravaldusesse sisenemisel. ✓ Kui tegemist on võimaliku kuriteo tagajärjel saabunud surmaga (väliste vägivallatundemärkidega surnukeha- veri/ vigastus/ haav/ peksmise jäljed jne, surnukeha ümbritsev olustik viitab vägivallale - asjad segamini/ kakluse/ võitluse jäljed, verine ese maas, lämmatamisele viitavad tunnused jne) vali tüüpjuhtum ’’tapmine’’ ✓ Kui tegemist on (võimalike) inimese kehaosade/ jäänuste leidmisega, on tegemist tüüpjuhtumiga ’’leitud laip" ✓ Kui tegemist on uppunu leidmisega merel või piiriveekogul (sh kaldaalal), loo konverentskõne JRCC-ga. LEITUD LAIP Juhised: ✓ Taga sündmuskoha puutumatus! - ära liigu sündmuskohal ringi - seal võib olla jälgi, mis võivad viia asja lahendamiseni ja mida sa ise ei pruugi märgata ning võid rikkuda! Kui siiski liikusid, teavita sellest sündmuskohale jõudnud politseid! ; - katsu võimalusel säilitada puutumatuna ka sündmuskoha ümbrus! Ka maas või koridoris võivad olla jäljed, mis on olulised; - kui sa just pead midagi puudutama (tõstma midagi maast üles, avama uksi vm), siis katsu seda teha kinnastatud käega, et mitte hävitada võimalikke tõendeid (DNA, sõrmejälg vm); LEITUD LAIP Politseiline ohuhinnang leitud laibale: ✓ B prioriteet: 1) teade surnukeha leidmisest avalikus kohas ✓ A prioriteet: 1) teade surnukeha leidmisest, mille puhul ei ole teada, kellega leitud isiku näol on tegemist; 2) teade hiliste surmajärgsete muutustega surnukeha leidmisest; 3) teade enesetapust või selle kahtlusest; 4) teade alaealise surnukeha leidmisest; 5) teade laiba kahtlusest, kus vajatakse politsei abi eravaldusesse sisenemisel 6) teade surnukeha leidmisest, mille puhul on/ võib olla surm põhjustatud välispõhjustest; 7) teade surnukeha leidmisest siseveekogul, merel või piiriveekogul (uppunu leidmine) 8) teade välisriigi kodaniku surnukeha leidmisest 9) teade leitud inimese kehaosast LEITUD LAIP Põhiküsimused: 1. Kus surnukeha asub (avalik koht/eravaldus); 2. Mis võib olla surma põhjuseks; Lisaküsimused: 1. Kas surnud isik on teada (isikuandmed); ÄHVARDAMINE Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum ’’ähvardamine’’ käsitleb olukorda, kus kannatanu tajub reaalset ohtu enda või lähedaste elule, tervisele, varale ning ohu tajumine võib-olla seotud eelnevalt ähvarduste täideviimisega ✓ Märksõnad: vägivallaga ähvardamine, verbaalne ähvardamine, telefoni/ SMS-i teel ähvardamine, ähvarduskiri, ähvarduskõne ÄHVARDAMINE Reeglid: ✓ Kui ähvardamisega kaasnes relva kasutamine vali tüüpjuhtum "sündmus relvaga"; ✓ Kui ähvardamisega kaasnes väärkohtlemine lähisuhtes vali tüüpjuhtum "lähisuhtevägivald"; ✓ Kui ähvardamisega kaasnes füüsiline vägivald vali tüüpjuhtum "kaklus/ peksmine"; Juhised: ✓ Katsu võimalikult palju infot (ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-ide) salvestada andmekandjale (arvuti kõvakettale, mälupulgale vm)/ hoida asitõenditena alles. ✓ Kui ähvardamisele eelnes füüsilise valu tekitamine, fikseeri ka see võimalusel andmekandjale (foto, arstitõend vms) ÄHVARDAMINE Politseiline ohuhinnang ähvardamisele: ✓ C prioriteet: 1) teade ähvardamisest, kus on oht ähvardatu elule ✓ B prioriteet: 1)teade ähvardamisest, kus ähvardaja viibib ähvardatu vahetus läheduses ✓ I prioriteet: 1)teade ähvardamisest ÄHVARDAMINE Põhiküsimused: 1. Milles ähvardamine täpselt seisneb (sh mil moel seda on lubatud ellu viia ja mis on selle eesmärk);´ 2. Millal täpselt ähvardamine aset leidis; Lisaküsimused: 1. Kas ähvardamisega kaasnes muud tegevust (millist); 2. Kas ähvardanud isik on ähvarduse saajale/teatajale teada (isikuandmed) 3. Kas ähvardajal oli kaasosalisi; 4. Kas eelnevalt on ähvardatut sama ähvardaja poolt ähvardatud; IDENTIDEEDIVARGUS Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum „identiteedivargus“ käsitleb teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete nõusolekuta edastamist, nendele juurdepääsu võimaldamist või nende kasutamist eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, tekitades sellega kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu Täiendav info: Tingimusel, kus riputatakse ülesse pilte, alastipilte või isiku teisi delikaatsed isikuandmeid, millega on võimalik tekitada isikule kahju (sh moraalset) on tegemist isiku põhivabadust puudutava kuriteoga (KarS § 157) IDENTITEEDIVARGUS Märksõnad: libakonto; teise isiku nime kasutamine virtuaalkonto loomiseks; delikaatsed isikuandmed ja nende kasutamine; teisele isikule kuuluvale kontole (facebook, e-maili aadress) häkkimine; postitus teise isiku nimel Juhised: ✓ Katsu võimalikult palju infot (e-kirjavahetus, pakkumine internetioksjonil, pakkuja andmed, tehingu tegemise kinnitus jne) salvestada andmekandjale (arvuti kõvakettale, mälupulgale vm) IT KURITEOD Tüüpjuhtumi kirjeldus: Tüüpjuhtum „IT kuriteod“ käsitleb arvuti või arvutisüsteemi ebaseaduslikku kasutamist, arvutikelmuseid (krediitkaardi pettused, manipulatsioonid arvelduskontoga/ virtuaalkontoga/ telefoniga) arvutiviiruse sh spämmi teadlikku levitamist ning arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimist Täiendav info: - Rünnak on tuletatav objektiivsetest asjaoludest, mitte aga avaldaja põhjendamatu oletus; - IT kuritegude puhul on objektiivselt mõõdetav tagajärg rünne IT- süsteemi või selles paiknevate andmete vastu, mille tagajärjel on tekitatud varaline kahju; andmete kadumine/kustutamine; andmetele juurdepääsu takistamine, andmete muutmine ja krüpteerimine (ligipääsupiiramine); IT KURITEOD Märksõnad: rünne sisevõrgule, rünne arvutisüsteemile, arvutisüsteemi töö blokeerimine, arvutisse häkkimine, arvutis/ arvutisüsteemis andmete muutmine, parooli muutmine, pahavara hoidmine, pahavara kasutamine, skimmeri kasutamine, materiaalse tagajärje tekitamine kellegi teise andmeid/ kontot kasutades; arvutikelmus, krediitkaardipettus, Reeglid: ✓ Kui teise isiku isikuandmete kasutamisega on kaasnenud viimase oluline maine ja/ või tegeliku elu kahjustamine, vali edasiseks kutsetöötluseks tüüpjuhtum „identiteedivargus“; IT KURITEOD Juhised: ✓ Katsu võimalikult palju infot (e-kirjavahetus, pakkumine internetioksjonil, pakkuja andmed, tehingu tegemise kinnitus jne) salvestada andmekandjale (arvuti kõvakettale, mälupulgale vm) ✓ Skimmeri kasutamisel anna juhiseid sündmuskoha puutumatuse tagamiseks, võimalusel palu teatajal jääda ootama politseid. ✓ Taga sündmuskoha puutumatus! - ära liigu sündmuskohal ringi - seal võib olla jälgi, mis võivad viia asja lahendamiseni ja mida sa ise ei pruugi märgata ning võid rikkuda! Kui siiski liikusid, teavita sellest sündmuskohale jõudnud politseid! ; - katsu võimalusel säilitada puutumatuna ka sündmuskoha ümbrus! Ka maas võivad olla jäljed, mis on olulised; - kui sa just pead midagi puudutama (tõstma midagi maast üles, avama uksi vm), siis katsu seda teha kinnastatud käega, et mitte hävitada võimalikke tõendeid (DNA, sõrmejälg vm); IT KURITEOD Politseiline ohuhinnang IT kuritegudele: ✓ B prioriteet: 1) teade pangaautomaadi küljes olevast skimmerist ✓ I prioriteet: 1) teade IT kuriteost IT KURITEOD Põhiküsimused: 1. Milles antud tegu täpselt seisneb (arvuti või arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamine, arvutikelmus, arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimine/häirimine vms); Skimmeri kasutamine: 1. Kas skimmer on hetkel pangaautomaadiga ühendatud; 2. Kas on teada teo võimalik toimepanija (isikuandmed, isikukirjeldus); 3. Kas antud pangaautomaadist on vahetult võetud sularaha; Teade IT kuriteost: Lisaküsimused: 1. Kas on teada teo võimalik toimepanija (isikuandmed, isikukirjeldus); TÄNAN!