Osapooled PDF

Poliitikate kujundamine Osapooled poliitikakujundamise protsessis. Poliitikakujundamise keskkond 23.09.2024 1 Sissejuhatuseks Halduspoliitikad ei teki ise – neid kujundatakse erinevate osaliste poolt, kellel...

Poliitikate kujundamine Osapooled poliitikakujundamise protsessis. Poliitikakujundamise keskkond 23.09.2024 1 Sissejuhatuseks Halduspoliitikad ei teki ise – neid kujundatakse erinevate osaliste poolt, kellel on erinevad Rollid ja pädevused Huvid, eelistused, motiivid Arusaamad, seisukohad, teadmised, tõlgendused Organiseeritus, ressursid (aeg, raha, andmed, kontaktid, jne.), võimekus > HP sotsiaalne tähendus: Osapoolte arusaam konkreetset poliitikaprobleemist ja selle lahendustest > Selleks, et HP-t mõista, on vaja uurida osapooli 2 Mõtlemiseks 1 Selgitage, mida peavad Knill ja Tosun ning AP II silmas poliitikaprotsessi osapoolte (poliitikaosaliste) all? Kuidas neid osalisi liigitatakse? Kuidas need kaks liigitust sarnanevad/erinevad? Palun selgitage iga osapoole rolli poliitikate kujundamisel ning tooge näiteid Eestist ühe valdkonna näitel (näide failis). 3 Osapooled (actors) Def: „as individuals, corporations or other collective entities, who possess policy preferences and the desire to realize them through their participation in the policy-making process.“ (K&T, 41) Liigituse aluseid on erinevaid: Nt. huvid (K&T), roll (AP II), võim sekkuda (Anderson) Anderson 2000: Ametlikud – legaalne võim sekkuda ja otsustada Mitte-ametlikud – saavad mõjutada Riigiülesed mõjutajad? 4 Automaks 2023: peamised osalised? 5 Näide: riigieelarve audit 2021 – Kes on peamised osapooled? 6 Abort 2020: Kes võiksid olla peamised osapooled, kui antud teema päevakorda võetaks? 7 Soovitus koduseks tööks Kuidas kaardistada võimalikke osalisi? Soovitused: Kes on poliitika sihtgrupp? Muud kasusaajad ja mõjutatud osapooled? Peamised huvigrupid antud valdkonnas? Vastutavad institutsioonid? Poliitikadokumendid – kes on varem osalenud Poliitika analüüsid, teaduslikud analüüsid – viited ekspertidele Meedia – kes on antud teemal sõna võtnud, arvamusliidrid RV organisatsioonid ja teised riigid – kas mõju teiste riikide poliitikale, kas mõni RV org reguleerib antud valdkonda Otsustage, millised osalised on olulised ja põhjendage. 8 Osapoolte ja poliitikaprotsessi seosed Osapoolte roll ja osalus sõltub poliitikaprotsessi etapist (vt. ka eelmise loengu slaidid) Osapoolte arvukus ja liivakell 9 1. Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine I 1A: Probleemi tõstatamine ja määratlemine: Ei ole neutraalne protsess – sõltub osapoolest Millistele probleemi põhjustele keskendutakse? > Määratleb osaliselt milliseid lahendusi hakatakse otsima Kes ja kuidas tõstatavad ja määratlevad probleeme? Avalik teenistus: ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, KOV-d, aga ka ÕK ja RKnt Erakonnad: nii RK-s olevad kui väljaspool Ühiskond: huvigrupid, üksikisikud, meedia 10 EL, rahvusvahelised organisatsioonid 2. Lahendusalternatiivide kujundamine II: Osapooled Eelkõige ministeeriumide vastavate poliitikaosakondade nõunikud, töögrupid > suurem osa seaduseelnõusid algatatud VV poolt Kaasates teisi olulisi osapooli (nii riik, KOV, HG) > eelnõule otsitakse legitiimsust – konfliktide lahendamine ja hilisemat probleemide ennetamine Kaasamine võib vahele jääda kui probleemiga automaatselt kaasneb teatud lahendus Koostöö ja koordineerimine 11 Võimekus kaasa rääkida Mis mõjutab osaliste võimekust poliitikaprotsessis kaasa rääkida? (AP II 3.5) Faktorid: Poliitilised Teadmised ja oskused Kommunikatsioonivõimekus Formaalsed-õiguslikud Rahalised ja majanduslikud Poliitikavõimekus (policy capacity, Wu et al 2018) e. suutlikkus teha häid kollektiivseid otsuseid strateegiliste eesmärkide ja poliitikavahendite kohta avalike huvide saavutamiseks piiratud ressursside tingimustes Analüütiline võimekus (analytical) Tegevusvõimekus (operational) Poliitiline poliitikavõimekus (political) 12 Osapoolte rollid Osapoolte rollid on ajas muutunud Kes saavad osaleda? Mil määral saavad protsessi mõjutada? Avatud valitsemine: kodanike võimalus rääkida kaasa terve poliitikaprotsessi vältel Trend valitsemises Põhimõtted: ausus, läbipaistvus, vastutavus, kodanike kaasamine 13 Mõtlemiseks 2 Palun selgitage mõistet kaasamine. Millised osalised juhivad poliitikaprotsessi noortevaldkonnas (vastutavad selle eest)? Kes peaksid olema peamised kaasatavad osalejad Noortevaldkonna arengukava koostamisel? Miks? Mida tuleks noortevaldkonna osaliste kaasamisel teie arvates eelkõige silmas pidada?(Mõelge võimekustele) Millised on noortevaldkonna poliitikate seosed riigiüleste osapoolte ja poliitikatega? 14 Kaasamine I „Kaasamine kaasamise hea tava mõistes seisneb otsuste kujundamisel huvirühmade ja avalikkuse informeerimises ja nendega konsulteerimises.“ (Kaasamise hea tava) „Kaasamine on see, kui teeme otsuseid ja viime neid ellu teistega koos ja teistega arvestades“ (Kaasamise käsiraamat) Kuidas erineb kaasamine lobby’st? Kaasamise kolm peamist taset: Informeerimine Konsulteerimine Osalus 15 Kaasamine II Millised on kaasamise peamised eesmärgid? Riigi perspektiivist? HG perspektiivist? Kuidas muuta kaasamine tõhusaks? Analüüsid, kirjeldused: Näide 1: Tartu LV kaasamisepraktikad Näide 2: Eesti 2035 Praxis ja IBS (2010) Valitsusasutuste kaasamispraktikate analüüs. Lõpparuanne Siseministeeriumile. 16 Koordineerimine Erinevad spetsialiseerunud osapooled > vajadus koordineerida Fookus süsteemitasandil > kuidas saavutada, et süsteem toimib tervikuna ja ilma vastuoludeta Koordineerimine on erinevate osapoolte tegevuse sihipärane ühtlustamine kindla eesmärgi saavutamiseks (Verhoest, Bouckaert 2005). Koordineerivad üksused: Peamiselt eelnõu eest vastutav ministeerium > detsentraliseeritud süsteem Üldisem koordineeriv roll: Riigikantselei, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium Koordineerimise kolm baasmehhanismi Hierarhia Turg Võrgustik 17  Koordineerimise baasmehhanismid Hierarhia Turg Võrgustik Alus Võim Konkurents, Sarnane arusaam nõudlus, omavahelisest pakkumine, vastastikusest tegevuse sõltuvusest ja/või mõjutamine läbi jagatud vastutusest; rahaliste stiimulite usaldus Toimimise eeldus Ühe osalise voli teha Lepingulised suhted Võrdsete osapoolte otsuseid, rakendada osapoolte vahel koostöö sanktsioone Instrumendid Regulatsioonid, Reguleeritud Ühised (näited) tööplaanid, turgude loomine, infosüsteemid, järelevalve, tulemuslepingud ja koostöökogud, hierarhilised –preemiad, komisjonid, käsuliinid, eelarve, konkurentsipõhised kokkusaamised, struktuur auhinnad avalik eetika, mitteformaalne suhtlus 18 Koordineerimine: Eesti probleemid Iga ministeerium kui “iseseisev vürstiriik” e. „silotornide probleem“ Suur arenguhüpe, kuigi detsentraliseeritud süsteem! Põhjus: EL LR-te ning arengukavade ettevalmistamine Raskuseid nii kujundamise kui rakendamise etappides Riigikantselei roll Poliitiline koordineerimine tugevnenud EL asjade koordineerimine erineb osaliselt 19 Võrgustikud Võrgustikud: formaalsed institutsionaalsed sidemed ning mitteformaalsed seosed valitsuse ja muude osapoolte vahel, mis kujunevad ümber ühiste, kuid pidevalt läbiräägitavate uskumuste ja huvide HP kujundamisel ning elluviimisel. Küsimused: Osaliste taust ja arv Võim ja osaliste tasakaal Struktureeritus Stabiilsus Väärtuste ja eesmärkide kattuvus Ressursid jne. Mitmed piirnevad terminid: issue networks, iron triangles, policy subsystems or sub-governments, policy communities, epistemic communities 20 21 Koosloome (co-creation, co- production) Seotud teenusmajanduse arenguga alates 1970ndatest: Eesmärk: vastata paremini lõpptarbija vajadustele, lead-users (Hippel) Kodanik kui aktiivne partner: ühine initsiaator, disainer, teenuse pakkuja Üks võimalus tuua avalikku sektorisse innovaatilisi lahendusi (Voorberg et al. 2014) Näited: Maarja küla, Kriminaalhooldus, Eesti 2035 Kopenhaageni lastehaigla 22 3. Otsustamine Kitsas määratlus: pädev organisatsioon võtab vastu otsuse, vajadusel järgneb väljakuulutamine Lai määratlus: seadustamine, legitimatsioon, e. ühiskonnas laiema toetuse otsimine – algab juba eelmises etapis läbi kaasamise Valitsus vs RK: RK võib teemad uuesti üles võtta ning VV poolt antud eelnõusid põhjalikult muuta Kriitika: RK kui kummitempel, koalitsiooni häältega eelnõude läbisurumine Seaduse vastuvõtmisele järgneb uus kujundamise tsükkel VV ja Min määruste vastuvõtmiseks VV istung vs kabinetinõupidamine 23 4. Elluviimine Elluviimiseks vajalik: Korraldus: protseduurilised poliitikad, ressursid, asutused, muud meetmed (nt. IT programmid) Tõlgendamine: programmi tõlkimine sihtgrupile arusaadavasse “keelde” Rakendamine: rutiinne teenuste pakkumine, toetuste maksmine, jm. väljundite tootmine Rakendajad: ametid, inspektsioonid, KOV, aga ka era- ja kolmas sektor Võimalus muuta poliitika sisu keskendudes ühtedele aspektidele ja ignoreerides teisi Diskretsiooni- e. kaalutlusõigus (discretion) Regionaalsed erinevused 24 5. Seire, analüüs, ja hindamine Seire: pidev andmete kogumine probleemi ja seda lahendava programmi kohta, sageli osa aruandlusest Hindamine: kas programm saavutab oma eesmärgid või mitte Osapooled: Teenistuslik (seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll alluvusvahekorras), riiklik ja haldusjärelevalve (õigusaktides sätestatud kohustuste täitmine halduse väliselt vs siseselt) Kohtukontroll Riigikogu kontroll ÕK, Rknt Poliitika sihtgrupp – tagasiside läbi meedia jne. Poliitikaanalüüsikeskused (Praxis, Rake, IBS jne.) Võib algatada uue poliitikatsükli, enamasti inkrementaalsed muutused poliitika kohandamiseks 25 HP keskkond Osapooled ja nende seisukohad ei mõjuta ainsana poliitikate kujundamist Mõjutavad faktorid: Poliitiline kultuur, halduskultuur Poliitilise ja haldussüsteemi ülesehitus Osapooled ja nendevahelised suhted Sotsiaal-majanduslikud tingimused Poliitikaprobleemile iseloomulikud jooned 26 Alustuseks Millised faktorid mõjutavad poliitika kujundamist konkreetses valdkonnas? 27