Pol. kujundamine 2_09_2024 - Sissejuhatus PDF

POLIITIKATE KUJUNDAMINE (HHL0161) Sissejuhatus: (haldus-) poliitika mõiste, uurimisvaldkond Leno Saarniit 02. september 2024 pp.kk.aaaa TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÜLEVAADE LOENGUKURSUSEST ▪ Poliitikakujundam...

POLIITIKATE KUJUNDAMINE (HHL0161) Sissejuhatus: (haldus-) poliitika mõiste, uurimisvaldkond Leno Saarniit 02. september 2024 pp.kk.aaaa TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÜLEVAADE LOENGUKURSUSEST ▪ Poliitikakujundamise protsess Eestis, seosed rahvusvahelise tasandiga, sh EL-ga ▪ Lähtumine HP astmelisest mudelist – probleemi tõstatamisest kuni hindamiseni ▪ Kaasnevad teemad: Osapooled; Eelarve; Rahvusvahelistumine ▪ Valdkonnapoliitikad: keskkonnapoliitika eraldi seminarina + muud valdkonnad teiste teemade juures ▪ HP teooriad ▪ Tugineme eelnevatele kursustele: ERKOV, Politoloogia, aga ka Globaliseerumine ja valitsemine, EL, Protsessid majanduskeskkonnas jne. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL NÕUDED JA HINDAMINE ▪ Igal sessioonil kombineerime loengut, arutelu, grupitöid jne. ▪ Lugege kohustuslik materjal läbi enne sessiooni ▪ Aktiivne osalus 30% lõpphindest (15*2%) ▪ Kodused tööd: ▪ Poliitika kujundamise analüüs 15% (grupitöö): kuidas toimus ühe poliitika kujundamine teema tõstatamisest kuni otsuse vastuvõtmiseni ▪ Poliitika elluviimise analüüs 10% (individuaalne): õiguslik ja institutsionaalne raamistik, poliitikavahendid (eelnev harjutus 30.10 loengus) ▪ NB! Pöörake tähelepanu viitamisele! Copy-paste ei ole lubatud. ▪ Eksam 45% ▪ Valikvastustega, lühivastustega ja esseeküsimused ▪ Küsimused toetuvad nii loengumaterjalidele kui ka kohustuslikule kirjandusele TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HALDUS- E. AVALIKU POLIITIKA MÕISTE ▪ Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika ▪ Kolm sarnast terminit: ▪ Politics – poliitika ▪ (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika ▪ Polity – poliitiline kogukond TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL DEFINITSIOONID ▪ Poliitika: kollektiivne otsuste tegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) ▪ HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine, suunatud ühiskondlike probleemide lahendamisele ▪ Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik ▪ Millised HP küsimused on praegu teemaks? TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HARIDUS 2024 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEEMAD MEEDIAST TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HP DEFINITSIOONID ▪ Cochran ja Malone: HP koosneb poliitilistest otsustest sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele suunatud programmide rakendamiseks ▪ Dye 1984: HP on see, mida valitsused otsustavad teha või mitte teha. ▪ Adolino ja Blake 2001: HP on riiklikud asjad, millega valitsusinstitutsioonid tegelevad ▪ Park 1998: otsus (või enamasti omavahel seotud otsuste kogum) eesmärkide valiku ja nende saavutamise vahendite kohta. ▪ Cochran et al: HP viitab valitsuse tegudele ning kavatsustele, mis määravad neid tegusid ▪ Anderson 2000: HP on ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. ▪ Sootla et al. 2021, 52: Avalik poliitika on vaade valitsemisele kui protsessile, ühiskonnas kujunenud konfliktide ja probleemide institutsionaliseerimisele ja lahendamisele TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL (HALDUS-)POLIITIKA VÕIB VIIDATA… ▪ Meetmete süsteemile ühes valdkonnas ▪ Nt keskkonnapoliitika, tervisepoliitika, majanduspoliitika ▪ Meetmete süsteemile ühes alavaldkonnas ▪ Liikumisharrastus, toitumisharjumused, alkoholi, narkootikumid, tubaka tarbimine, nakkushaiguste levik, ravimid, jne. ▪ Alavaldkonna poliitikaprobleemidele või sihtgruppidele ▪ Üledoosidest tingitud surmad, alaealised ja noored, kinnipeetavad, sõltlaste ravi, ennetus, HIV ja hepatiidi levik, pakkumise vähendamine ▪ Poliitikainstrumendile ▪ Süstlavahetusprogramm TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL  ▪ Koostage sarnane näide alustades keskkonnapoliitikast, majanduspoliitikast või hariduspoliitikast TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HP TUNNUSED ▪ Osapoolte rohkus ja mitmekesisus: ▪ Riiklikud osapooled: demokraatlik mandaat, otsuse tegemise monopol, võim kehtestada reegleid, erinevate haldustasandite haaratus ▪ Valitsusvälised osapooled: kujundajad, elluviijad, tõlgendajad ▪ Valitsemine (governance vs governing) ▪ Probleemile suunatus ▪ Positiivne vs negatiivne HP (aktiivne vs passiivne) vs tegevusetus ▪ Tegevused vs kavatsused ▪ Ajaline kestvus ja süsteemsus erineb ▪ Piirideülesus (s.h. riikide, jurisdiktsioonide, institutsioonide, poliitikavaldkondade piirid) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL NÄIDE: PIIRIDEÜLESUS ▪ Cocaine: main trafficking connections between Latin American ports and EU ports in 2020 (based on quantities and number of seizures reported by EU ports) (euda.europa.eu) ▪ Kuritegelikud võrgustikud ▪ Korruptsioon sadamates ▪ Euroopa piires eelkõige sõidu- ja veoautod edasitoimetamiseks, aga ka kõik muud transpordiliigid + post TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL  ▪ Ühiskond ja turg saavad ise hakkama, riik piirab vabadust ja rikub konkurentsi > Nõustuda või mitte? ▪ Miks on vajalik riigi / avaliku sektori sekkumine ühiskonnaelu korraldamisse? E. miks on halduspoliitikaid vaja? TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MIKS? ▪ Poliitilised põhjused: sotsiaalne surve ▪ Eetika, moraal: „nii õige teha“ ▪ Turutõrked: ▪ Monopolid, oligopolid ▪ Välismõjud (externalities) ▪ Info puudulikkus ▪ Avalikud hüved (hüvised, public goods): mitte-välistatavus, mitte-rivaalsus ▪ Põhjalikumalt: Prof. R. Raudla „Riigi rahandus“ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL AVALIKUD VS ERAHÜVISED TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL AVALIKUD VS ERAHÜVISED TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HP VALDKONDADE INSTITUTSIONALISEERUMINE ▪ Poliitikavaldkondadel erinev ajalugu > kõige vanemad valdkonnad? ▪ Klassikalised ministeeriumid > HP valdkonnad ▪ Nn suur viisik: sise-, välis-, kaitse-, justiits- ja rahandusministeerium ▪ Lisandunud valdkonnad: ▪ Sise- ja rahandusministeeriumi laiendused: majandus, põllumajandus, (keskkond), energia, tööstus, ruumiline planeerimine, transport, tervis jne. ▪ Kirikult ülevõetud funktsioonid: sotsiaal- ja hariduspoliitika ▪ Uued valdkonnad: (keskkond), kultuur, sport, turism, teadus, jne. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EUROSTAT: VALITSUS- SEKTORI KULUTUSED 2023 (% SKP-ST) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL VALITSUSSEKTORI KASV I TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL  ▪ Miks on toimunud riigi nii kiire kasv? TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL VALITSUSSEKTORI KASV II: PÕHJUSED ▪ 19. saj strukturaalsed muudatused ▪ Industrialiseerumine: uued sotsiaalsed probleemid, sularahalist sissetulekut lihtsam maksustada ▪ Tehnoloogiline areng: transport, kommunikatsioon ▪ Linnastumine: vajadus infrastruktuuri järele ▪ Poliitiliste õiguste laienemine ▪ 20. saj sõjad ja majanduskriisid ▪ Riigi osaluse ja kontrolli kasv sõdade ajal ▪ Heaoluriigi tekkimine, kodanike ootused ▪ Ühiskondlike probleemide komplitseeritus TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL VALITSUSSEKTORI KASVU MÕJUD ▪ Pidev ja igapäevane mõju tavakodanikule ▪ Riik kui tööandja ja ostja ▪ Suurem võimalus vastuolulisteks poliitikateks ▪ Poliitikate kujundamine on keerulisem, ajamahukam ja kallim ▪ > Küsimused: ▪ Milliste küsimuste/probleemide/valdkondadega peaks riik üldse tegelema? ▪ Kui hästi riik toime tuleb? > riigivõimekus, poliitikavõimekus, haldussuutlikkus TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MILLISTE KÜSIMUSTEGA PEAKS RIIK ÜLDSE TEGELEMA? ▪ Heaoluriigi kasv 20. sajandil > kas riik peaks nii palju sekkuma? ▪ 1980ndad: NPM ja erasektori mõju > riiki tuleks vähendada ▪ > Erastamine, lepinguline delegeerimine, dereguleerimine ▪ > Kui väike saaks riik üldse olla? ▪ Milline oleks minimaalne riik e. öövahist riik (Nachtwächterstaat)? ▪ Riik (Weber): keskne valitsus, mis omab/säilitab monopoolset legitiimse jõu kasutamise õigust kindlal territooriumil ▪ Millega peaks riik minimaalselt tegelema, et teda saaks riigiks nimetada? TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MILLISTE KÜSIMUSTEGA PEAKS MINIMAALNE RIIK TEGELEMA? TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MUUTUNUD KESKKOND 21. SAJANDIL ▪ Lihtsad vs keerulised ühiskondlikud probleemid? ▪ Kiiresti muutuvad olud ning kodanike ootused ▪ Ülemaailmsed trendid: kliimamuutused, migratsioon, ebaühtlane majandusareng, linnastumine, tehnoloogia areng jne. ▪ Vt näiteks: Eesti 2035 – Maailm aastal 2035 ▪ Milline peaks olema riigi roll? ▪ Riikidevahelised ja riigiülesed poliitikakujundamise protsessid > riik ei tule üksi toime ▪ Kohalike kogukondade probleemid > suunab kodanike ootuseid ▪ Minimaalne riik > heaoluriik > ettevõtlik riik ▪ Kuidas peaks riik toimima poliitikaid kujundades? TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MIKS UURIDA POLIITIKATE KUJUNDAMIST? ▪ Kodaniku perspektiiv > Mõju igapäevaelule: teadvustada ning mõista mõjusid, aktiivne osalus ühiskonnas ▪ Praktikakeskne, rakenduslik perspektiiv: ▪ Kuidas leida töötav lahendus, mis rahuldab erinevaid osapooli? ▪ Millised lahendused töötavad? ▪ HP planeeritud ja planeerimata mõjud? ▪ Akadeemiline perspektiiv: parandada teadmisi ühiskonnast ja riigist ▪ Poliitika mõju ühiskonnale – HP kui sõltumatu muutuja ▪ Millised faktorid on viinud antud poliitika vastuvõtmiseni – HP kui sõltuv muutuja ▪ Teadlaste-praktikute koostöö > panustamine poliitilisse diskussiooni TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HP KUI UURIMISVALDKOND ▪ Süstemaatiline uurimine alates 1950-60ndatest ▪ Sotsiaalne ja poliitiline surve > riigi kasv, rahaliste kulutuste mõjusus ja tõhusus jne. ▪ Dawson ja Robinson 1963: otsused põhinevad pigem avalikul arvamusel ja erakondlikul koosseisul kui tegelikel teadmistel sotsiaalsetest probleemidest ▪ Easton 1965 raamistik poliitikaprotsessi mõistmiseks ▪ 1970ndatest poliitika elluviimise uurimine ▪ 1980ndatest poliitika mõjude hindamise plahvatuslik kasv ▪ Interdistsiplinaarsus: seos paljude sotsiaalteadustega (politoloogia, AH, õigus, majandus, sotsioloogia jne.) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL