Pol. kujundamine 2_09_2024 - Sissejuhatus PDF

Chat with Document Download Quiz & Flashcards

Document Details

Uploaded by Deleted User

Tallinna TehnikaĆ¼likool

Leno Saarniit

Tags

political science policy analysis governance public policy

Related

Summary

This document is an introduction to a course on policy making in Estonia, focusing on different aspects of policy concepts, fields, and theories. It is targeted at undergraduate students at Tallinn Tech. The outline includes topics such as policy making processes in Estonia, international connections, and relevant theories

Full Transcript

POLIITIKATE KUJUNDAMINE (HHL0161) Sissejuhatus: (haldus-) poliitika mƵiste, uurimisvaldkond Leno Saarniit 02. september 2024 pp.kk.aaaa TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL ƜLEVAADE LOENGUKURSUSEST ā–Ŗ Poliitikakujundam...

POLIITIKATE KUJUNDAMINE (HHL0161) Sissejuhatus: (haldus-) poliitika mƵiste, uurimisvaldkond Leno Saarniit 02. september 2024 pp.kk.aaaa TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL ƜLEVAADE LOENGUKURSUSEST ā–Ŗ Poliitikakujundamise protsess Eestis, seosed rahvusvahelise tasandiga, sh EL-ga ā–Ŗ LƤhtumine HP astmelisest mudelist ā€“ probleemi tƵstatamisest kuni hindamiseni ā–Ŗ Kaasnevad teemad: Osapooled; Eelarve; Rahvusvahelistumine ā–Ŗ Valdkonnapoliitikad: keskkonnapoliitika eraldi seminarina + muud valdkonnad teiste teemade juures ā–Ŗ HP teooriad ā–Ŗ Tugineme eelnevatele kursustele: ERKOV, Politoloogia, aga ka Globaliseerumine ja valitsemine, EL, Protsessid majanduskeskkonnas jne. TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL NƕUDED JA HINDAMINE ā–Ŗ Igal sessioonil kombineerime loengut, arutelu, grupitƶid jne. ā–Ŗ Lugege kohustuslik materjal lƤbi enne sessiooni ā–Ŗ Aktiivne osalus 30% lƵpphindest (15*2%) ā–Ŗ Kodused tƶƶd: ā–Ŗ Poliitika kujundamise analĆ¼Ć¼s 15% (grupitƶƶ): kuidas toimus Ć¼he poliitika kujundamine teema tƵstatamisest kuni otsuse vastuvƵtmiseni ā–Ŗ Poliitika elluviimise analĆ¼Ć¼s 10% (individuaalne): Ƶiguslik ja institutsionaalne raamistik, poliitikavahendid (eelnev harjutus 30.10 loengus) ā–Ŗ NB! Pƶƶrake tƤhelepanu viitamisele! Copy-paste ei ole lubatud. ā–Ŗ Eksam 45% ā–Ŗ Valikvastustega, lĆ¼hivastustega ja esseekĆ¼simused ā–Ŗ KĆ¼simused toetuvad nii loengumaterjalidele kui ka kohustuslikule kirjandusele TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL HALDUS- E. AVALIKU POLIITIKA MƕISTE ā–Ŗ Public policy ā€“ halduspoliitika, aga ka avalik poliitika ā–Ŗ Kolm sarnast terminit: ā–Ŗ Politics ā€“ poliitika ā–Ŗ (Public) Policy ā€“ (haldus-, avalik) poliitika ā–Ŗ Polity ā€“ poliitiline kogukond TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL DEFINITSIOONID ā–Ŗ Poliitika: kollektiivne otsuste tegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, sƤilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) ā–Ŗ HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvƵtmine, rakendamine ja hindamine, suunatud Ć¼hiskondlike probleemide lahendamisele ā–Ŗ Poliitiline kogukond: poliitilise sĆ¼steemi institutsionaalne raamistik ā–Ŗ Millised HP kĆ¼simused on praegu teemaks? TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL HARIDUS 2024 TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL TEEMAD MEEDIAST TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL HP DEFINITSIOONID ā–Ŗ Cochran ja Malone: HP koosneb poliitilistest otsustest sotsiaalsete eesmƤrkide saavutamisele suunatud programmide rakendamiseks ā–Ŗ Dye 1984: HP on see, mida valitsused otsustavad teha vƵi mitte teha. ā–Ŗ Adolino ja Blake 2001: HP on riiklikud asjad, millega valitsusinstitutsioonid tegelevad ā–Ŗ Park 1998: otsus (vƵi enamasti omavahel seotud otsuste kogum) eesmƤrkide valiku ja nende saavutamise vahendite kohta. ā–Ŗ Cochran et al: HP viitab valitsuse tegudele ning kavatsustele, mis mƤƤravad neid tegusid ā–Ŗ Anderson 2000: HP on Ć¼he vƵi mitme osapoole poolt ette vƵetud sihipƤraste tegevuste kogum, mis on suunatud tƵstatatud probleemi lahendamisele. ā–Ŗ Sootla et al. 2021, 52: Avalik poliitika on vaade valitsemisele kui protsessile, Ć¼hiskonnas kujunenud konfliktide ja probleemide institutsionaliseerimisele ja lahendamisele TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL (HALDUS-)POLIITIKA VƕIB VIIDATAā€¦ ā–Ŗ Meetmete sĆ¼steemile Ć¼hes valdkonnas ā–Ŗ Nt keskkonnapoliitika, tervisepoliitika, majanduspoliitika ā–Ŗ Meetmete sĆ¼steemile Ć¼hes alavaldkonnas ā–Ŗ Liikumisharrastus, toitumisharjumused, alkoholi, narkootikumid, tubaka tarbimine, nakkushaiguste levik, ravimid, jne. ā–Ŗ Alavaldkonna poliitikaprobleemidele vƵi sihtgruppidele ā–Ŗ Ɯledoosidest tingitud surmad, alaealised ja noored, kinnipeetavad, sƵltlaste ravi, ennetus, HIV ja hepatiidi levik, pakkumise vƤhendamine ā–Ŗ Poliitikainstrumendile ā–Ŗ SĆ¼stlavahetusprogramm TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL ā–Ŗ Koostage sarnane nƤide alustades keskkonnapoliitikast, majanduspoliitikast vƵi hariduspoliitikast TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL HP TUNNUSED ā–Ŗ Osapoolte rohkus ja mitmekesisus: ā–Ŗ Riiklikud osapooled: demokraatlik mandaat, otsuse tegemise monopol, vƵim kehtestada reegleid, erinevate haldustasandite haaratus ā–Ŗ ValitsusvƤlised osapooled: kujundajad, elluviijad, tƵlgendajad ā–Ŗ Valitsemine (governance vs governing) ā–Ŗ Probleemile suunatus ā–Ŗ Positiivne vs negatiivne HP (aktiivne vs passiivne) vs tegevusetus ā–Ŗ Tegevused vs kavatsused ā–Ŗ Ajaline kestvus ja sĆ¼steemsus erineb ā–Ŗ PiirideĆ¼lesus (s.h. riikide, jurisdiktsioonide, institutsioonide, poliitikavaldkondade piirid) TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL NƄIDE: PIIRIDEƜLESUS ā–Ŗ Cocaine: main trafficking connections between Latin American ports and EU ports in 2020 (based on quantities and number of seizures reported by EU ports) (euda.europa.eu) ā–Ŗ Kuritegelikud vƵrgustikud ā–Ŗ Korruptsioon sadamates ā–Ŗ Euroopa piires eelkƵige sƵidu- ja veoautod edasitoimetamiseks, aga ka kƵik muud transpordiliigid + post TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL ā–Ŗ Ɯhiskond ja turg saavad ise hakkama, riik piirab vabadust ja rikub konkurentsi > NƵustuda vƵi mitte? ā–Ŗ Miks on vajalik riigi / avaliku sektori sekkumine Ć¼hiskonnaelu korraldamisse? E. miks on halduspoliitikaid vaja? TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL MIKS? ā–Ŗ Poliitilised pƵhjused: sotsiaalne surve ā–Ŗ Eetika, moraal: ā€žnii Ƶige tehaā€œ ā–Ŗ TurutƵrked: ā–Ŗ Monopolid, oligopolid ā–Ŗ VƤlismƵjud (externalities) ā–Ŗ Info puudulikkus ā–Ŗ Avalikud hĆ¼ved (hĆ¼vised, public goods): mitte-vƤlistatavus, mitte-rivaalsus ā–Ŗ PƵhjalikumalt: Prof. R. Raudla ā€žRiigi rahandusā€œ TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL AVALIKUD VS ERAHƜVISED TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL AVALIKUD VS ERAHƜVISED TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL HP VALDKONDADE INSTITUTSIONALISEERUMINE ā–Ŗ Poliitikavaldkondadel erinev ajalugu > kƵige vanemad valdkonnad? ā–Ŗ Klassikalised ministeeriumid > HP valdkonnad ā–Ŗ Nn suur viisik: sise-, vƤlis-, kaitse-, justiits- ja rahandusministeerium ā–Ŗ Lisandunud valdkonnad: ā–Ŗ Sise- ja rahandusministeeriumi laiendused: majandus, pƵllumajandus, (keskkond), energia, tƶƶstus, ruumiline planeerimine, transport, tervis jne. ā–Ŗ Kirikult Ć¼levƵetud funktsioonid: sotsiaal- ja hariduspoliitika ā–Ŗ Uued valdkonnad: (keskkond), kultuur, sport, turism, teadus, jne. TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL EUROSTAT: VALITSUS- SEKTORI KULUTUSED 2023 (% SKP-ST) TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL VALITSUSSEKTORI KASV I TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL ā–Ŗ Miks on toimunud riigi nii kiire kasv? TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL VALITSUSSEKTORI KASV II: PƕHJUSED ā–Ŗ 19. saj strukturaalsed muudatused ā–Ŗ Industrialiseerumine: uued sotsiaalsed probleemid, sularahalist sissetulekut lihtsam maksustada ā–Ŗ Tehnoloogiline areng: transport, kommunikatsioon ā–Ŗ Linnastumine: vajadus infrastruktuuri jƤrele ā–Ŗ Poliitiliste Ƶiguste laienemine ā–Ŗ 20. saj sƵjad ja majanduskriisid ā–Ŗ Riigi osaluse ja kontrolli kasv sƵdade ajal ā–Ŗ Heaoluriigi tekkimine, kodanike ootused ā–Ŗ Ɯhiskondlike probleemide komplitseeritus TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL VALITSUSSEKTORI KASVU MƕJUD ā–Ŗ Pidev ja igapƤevane mƵju tavakodanikule ā–Ŗ Riik kui tƶƶandja ja ostja ā–Ŗ Suurem vƵimalus vastuolulisteks poliitikateks ā–Ŗ Poliitikate kujundamine on keerulisem, ajamahukam ja kallim ā–Ŗ > KĆ¼simused: ā–Ŗ Milliste kĆ¼simuste/probleemide/valdkondadega peaks riik Ć¼ldse tegelema? ā–Ŗ Kui hƤsti riik toime tuleb? > riigivƵimekus, poliitikavƵimekus, haldussuutlikkus TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL MILLISTE KƜSIMUSTEGA PEAKS RIIK ƜLDSE TEGELEMA? ā–Ŗ Heaoluriigi kasv 20. sajandil > kas riik peaks nii palju sekkuma? ā–Ŗ 1980ndad: NPM ja erasektori mƵju > riiki tuleks vƤhendada ā–Ŗ > Erastamine, lepinguline delegeerimine, dereguleerimine ā–Ŗ > Kui vƤike saaks riik Ć¼ldse olla? ā–Ŗ Milline oleks minimaalne riik e. ƶƶvahist riik (NachtwƤchterstaat)? ā–Ŗ Riik (Weber): keskne valitsus, mis omab/sƤilitab monopoolset legitiimse jƵu kasutamise Ƶigust kindlal territooriumil ā–Ŗ Millega peaks riik minimaalselt tegelema, et teda saaks riigiks nimetada? TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL MILLISTE KƜSIMUSTEGA PEAKS MINIMAALNE RIIK TEGELEMA? TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL MUUTUNUD KESKKOND 21. SAJANDIL ā–Ŗ Lihtsad vs keerulised Ć¼hiskondlikud probleemid? ā–Ŗ Kiiresti muutuvad olud ning kodanike ootused ā–Ŗ Ɯlemaailmsed trendid: kliimamuutused, migratsioon, ebaĆ¼htlane majandusareng, linnastumine, tehnoloogia areng jne. ā–Ŗ Vt nƤiteks: Eesti 2035 ā€“ Maailm aastal 2035 ā–Ŗ Milline peaks olema riigi roll? ā–Ŗ Riikidevahelised ja riigiĆ¼lesed poliitikakujundamise protsessid > riik ei tule Ć¼ksi toime ā–Ŗ Kohalike kogukondade probleemid > suunab kodanike ootuseid ā–Ŗ Minimaalne riik > heaoluriik > ettevƵtlik riik ā–Ŗ Kuidas peaks riik toimima poliitikaid kujundades? TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL MIKS UURIDA POLIITIKATE KUJUNDAMIST? ā–Ŗ Kodaniku perspektiiv > MƵju igapƤevaelule: teadvustada ning mƵista mƵjusid, aktiivne osalus Ć¼hiskonnas ā–Ŗ Praktikakeskne, rakenduslik perspektiiv: ā–Ŗ Kuidas leida tƶƶtav lahendus, mis rahuldab erinevaid osapooli? ā–Ŗ Millised lahendused tƶƶtavad? ā–Ŗ HP planeeritud ja planeerimata mƵjud? ā–Ŗ Akadeemiline perspektiiv: parandada teadmisi Ć¼hiskonnast ja riigist ā–Ŗ Poliitika mƵju Ć¼hiskonnale ā€“ HP kui sƵltumatu muutuja ā–Ŗ Millised faktorid on viinud antud poliitika vastuvƵtmiseni ā€“ HP kui sƵltuv muutuja ā–Ŗ Teadlaste-praktikute koostƶƶ > panustamine poliitilisse diskussiooni TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL HP KUI UURIMISVALDKOND ā–Ŗ SĆ¼stemaatiline uurimine alates 1950-60ndatest ā–Ŗ Sotsiaalne ja poliitiline surve > riigi kasv, rahaliste kulutuste mƵjusus ja tƵhusus jne. ā–Ŗ Dawson ja Robinson 1963: otsused pƵhinevad pigem avalikul arvamusel ja erakondlikul koosseisul kui tegelikel teadmistel sotsiaalsetest probleemidest ā–Ŗ Easton 1965 raamistik poliitikaprotsessi mƵistmiseks ā–Ŗ 1970ndatest poliitika elluviimise uurimine ā–Ŗ 1980ndatest poliitika mƵjude hindamise plahvatuslik kasv ā–Ŗ Interdistsiplinaarsus: seos paljude sotsiaalteadustega (politoloogia, AH, Ƶigus, majandus, sotsioloogia jne.) TALLINNA TEHNIKAƜLIKOOL

Use Quizgecko on...
Browser
Open
Browser
Browser