Poliitikate kujundamine PDF

Seminariküsimused 11. september 2023 Poliitikaprobleemid, riigi sekkumise põhjused 1. Miks on riigi / avaliku sektori sekkumine ühiskonna toimimisse vajalik (e. miks on vaja (haldus-)poliitikaid)? - Turutõrge: turg võib mõnikord ebaõnnestuda ressursside tõhusas ja õiglases jaotamises. Riik saab...

Seminariküsimused 11. september 2023 Poliitikaprobleemid, riigi sekkumise põhjused 1. Miks on riigi / avaliku sektori sekkumine ühiskonna toimimisse vajalik (e. miks on vaja (haldus-)poliitikaid)? - Turutõrge: turg võib mõnikord ebaõnnestuda ressursside tõhusas ja õiglases jaotamises. Riik saab astuda sammu, et korrigeerida turu puudusi ja tagada õiglane ja tõhus ressursside jaotus - Sotsiaalne tõrge: sotsiaalne kihistumine on paratamatu, aga baasväärtused on vaja tagada. Sinna alla lähevad nt vaesus, kriminaalsus, haridus jne. - Riigitõrge: mingil põhjusel toimetab riik (ebaõiglaselt) ühe huvipoole huvides. Võimu ebavõrdne jaotus. 2. Millised on Peters (2015) tekstis välja toodud poliitikaprobleemide peamised tunnused? (8 tunnust.) Miks on oluline neid tunnuseid mõista ja analüüsida ning kuidas probleemide erinev iseloom võib mõjutada lahenduste otsimist? 1) Piireületavad probleemid (riikide piirid, omavalitsuste, institutsioonide piirid, sektorite piirid. Nt põhjustanud globaliseerumine jne) 2) Avalikud hüved ja jagatavus (private vs public goods) 3) Ulatus. Suure skaalaga probleemid vs väikse skaalaga probleemid (mida rohkem inimesi kaasatakse, seda rohkem on omakasupüüdlikkust ja eriarvamusi) 4) Lahendatavus (ühtegi “probleemi” ei saa lõplikult lahendatud, sest alati tuleb midagi uut või asendub või kui avalik teenus ära kaob, tekib probleem nö tagasi) 5) Keerukus: tehniline (probleemi ei mõisteta, koosneb erinevatest sotsiaalsetest faktoritest) ja poliitiline (vastandlikud huvid, ideed). 6) Ette-ennustatavus ja risk: poliitiliste otsustega riskide võtmine. Kas mingeid asju saab ette prognoosida või mitte. Millised on tagajärjed. 7) Traagilised valikud: ühe otsuse vastu võtmine võib kedagi negatiivselt mõjutada või jätab mingi sotsiaalse grupi kõrvale. 8) Rahas mõõdetav: Kõiki probleeme ei saa ainult rahaga lahendada. 3. Tutvuge hariduse, rahvatervise ja jäätmete temaatikaga. Arutlege ja analüüsige Peters’i (2015) poliitikaprobleemide klassifikatsiooni taustal ja Eesti näidete põhjal, kui konfliktsete ja keerukate poliitikatega on tegu. Kuidas nimetatud poliitikavaldkondi halduspoliitika probleemide tunnuste alusel liigitada? 4. Millised on nurjatu probleemi (wicked problem/issue) tunnused? Tooge näiteid nurjatutest probleemidest ning selgitage nurjatu probleemi tunnustele toetudes, miks on tegemist nurjatu probleemiga. Milliseid nurjatuid probleeme esineb hariduse, rahvatervise ja jäätmete temaatikas? Tooge näiteid. - Raske määratleda; probleemid on mitmetahulised, sügavad ja neil on palju seoseid; neil puudub kindel lahendus; võimalikud lahendused on ebaselged; sotsiaalselt ja poliitiliselt keerukad; unikaalne, kuid tihedad seosed teiste probleemidega. - Vaesus, kliimamuutus, sotsiaalne ebavõrdsus, hariduse puudulikkud, reostus jne. *Haridus - Õpetajate puudus (motiveerituse puudus), õpilaste tulemuslikkus (ebavõrdne hariduse kättesaamine, võimalused), rahastuse puudus *Rahvatervis - nt reostuse mõju inimestele (mikroplastik, reostunud õhk, terviserikked), pandeemiate teke, nakkushaiguste teke (nt mutatsioonid) tervishoidu ligipääsetavuse ebavõrdsus, *Jäätmete temaatika - kestev probleem (tarbimisühiskond, reostus), ülemaailmne probleem, mõjutab meid kõiki. 5. Milles seisneb protsessiteooria ehk astmeline mudel? Kuidas on omavahel seotud erinevad protsessi astmed? Ülesehitus erinevatest astmelistest tegevustest, mis poliitikat mõjutavad ja kujundavad. 6. Kirjeldage lühidalt milles seisneb iga astmelise mudeli etapp. Mis on nimetatud etappide peamised eripärad ja aspektid, millele tähelepanu juhtida? a) Päevakorra ehk agenda kujundamine - kuidas probleeme määratletakse, kuidas nad tähelepanu äratavad. Ei piisa ainult probleemi eksisteerimisest, vaid poliitikud peavad seda ka tunnistama. b) Poliitika alternatiivide kujundamine - informatsiooni kogumine spetsialistide poolt, tehnilised detailid. c) Otsuste vastuvõtmine - tunnustatud asutus kaalus ja kiitis heaks poliitikaettepaneku. d) Poliitika elluviimine - olulised aspektid: ogranisatsioon (programmi administratsioon), tõlgendus (plaanid, direktiivid, regulatsioonid), rakendamine (teenused, maksud, muud instrumendid). See on oluline punkt, sest seal on näha riigi tegelikku sekkumist ja selle tagajärgi ühiskonnas. e) Poliitika hindamine - kas antud poliitiline käsitlus muudab midagi, kas ta jõuab oma eesmärkideni. Hinnatakse ka programmi (rahalist) väärtust. f) Poliitika muutmine 2. loeng 11.sept Avalikud hüvised - mitte-välistatavus, mitte-rivaalsus. Ei saa välistada neid, kes ei maksa. Erahüvised - makstes pakutakse teenust/toodet. Võimalik välistada neid, kes ei maksa. Haridus on avalik teenus, aga pole avalik hüve. Nt ka jäätmekorraldus, tervishoid, vesi ja kanalisatsioon (ei ole avalik hüve, sest ei vasta kahele tunnusele). Hariduspoliitika valdkondade institutsionaliseerimine Klassikalised ministeeriumid>HP valdkonnad - nn suur viisik: sise-, välis-, kaitse-, justiits- ja rahandusministeerium Lisandunud valdkonnad: - sise-ja rahandusministeeriumi laiendused: majandus, põllumajandus, energia, tööstus, ruumiline planeerimine, transport - kirikult ülevõetud funktsioonid: sotsiaal-ja hariduspoliitika - uued valdkonnad: keskkond (eestis 20saj alguses, ülemaailmselt u 150-100a tagasi), kultuur, sport, turism, teadus jne. Eesti on suhteliselt õhuke riik võrreldes teiste Euroopa riikidega. Valitsussektori kulutused on kasvanud, sest: - 19.saj strukturaalsed muudatused: industrialiseerimine (probleemide kasv võrreldes agraarühiskonnaga: reostus, terviseprobleemid, kadus ära kindel sissetulek (kui palk jääb ara)), tehnoloogia areng, linnastumine, poliitiliste õiguste laienemine. - 20.saj sõjad ja majanduskriisid: riigi osaluse ja kontrolli kasv sõdade ajal (enamik osa ühiskonnast läbi tööstuse on seotud sõjategevusega); healoluriigi tekkimine, kodanike ootused; ühiskondlike probleemide komplitseeritus. Valitsussektori kasvu mõju: Pidev ja igapäevane mõju tavakodanikule Riik kui tööandja ja ostja Suurem võimalus vastuolulisteks poliitikateks Poliitikate kujundamine on keerulisem, ajamahukam ja kallim 1980ndad: NPM ja erasektori mõju > riiki tuleks vähendada 21. saj ei saa me minimaalse riigiga hakkama, sest: - kiiresti muutuvad olud ja kodanike ootused - ülemaailmsed trendid: kliimamuutused, migratsioon, linnastumine, ebaühtlane majandusareng jne - küsimus, et milline peaks olema riik? Minimaalne riik>heaoluriik>ettevõtlik riik Tervise poliitiline ja tehniline keerukus: 1) Piireületavad probleemid 2) Avalikud hüved ja jagatavus (private vs public goods): nt viiruse levikul saame kasu ühiselt, kehtestame regulatsioone. 3) Ulatus. Suure skaalaga probleemid vs väikse skaalaga probleemid (mida rohkem inimesi kaasatakse, seda rohkem on omakasupüüdlikkust ja eriarvamusi) 4) Lahendatavus (ühtegi “probleemi” ei saa lõplikult lahendatud, sest alati tuleb midagi uut või asendub või kui avalik teenus ära kaob, tekib probleem nö tagasi) 5) Keerukus: tehniline (probleemi ei mõisteta, koosneb erinevatest sotsiaalsetest faktoritest) ja poliitiline (vastandlikud huvid, ideed). Raske määratleda mingi terviseprobleemi algset mõju (nt rasvumine, mentaalsed probleemid, kuhu alla läheb nt inimeste teadlik toitumine, terviserajad). Samamoodi võivad arvamused erineda, nt covidi vaktsiinide teema. 6) Ette-ennustatavus ja risk: poliitiliste otsustega riskide võtmine. Riigil on vastutus, et mingi ravim või muu tervisega seotud meede ei oleks inimestele kahjulik ja peavad oskama ka inimesi veenda, et see on neile kasulik, pead oskama ära põhjendada. 7) Traagilised valikud: ühe otsuse vastu võtmine võib kedagi negatiivselt mõjutada või jätab mingi sotsiaalse grupi kõrvale. Kuna ressursid on piiratud, suunatakse raha mingile antud terviseprobleemile, mille tõttu võib mõni muu oluline probeem vähem tähelepanu saada. 8) Rahas mõõdetav: Kõiki probleeme ei saa ainult rahaga lahendada. Terviseprobleeme on keeruline lahendada ilma rahata. Probleemide keerukus: “Taltsad probleemid”: probleemi definitsioon ja lahendus on selged. Nt kuidas saaksid maakooli lapsed kooli: koolibuss “Keerukad”: definitsioon on selge, lahendused mitte “Nurjatud”: definitsioon ega lahendus pole selge Probleemi keerukuse mõju: - andmete ja info puudus: andmed poolikud, ebausaldusväärsed, keerulised koguda. - kõrge määramatuse tase: palju muutujaid, vastastikuseid seoseid, etteennustamatud tagajärjed, > interdistsiplinaarne lähenemine vajalik (peab kaasama erinevaid valdkondi); olemasolevaid lahendusi pole > vajadus innovatsiooniks ja pidevaks kohandumiseks, rätsepatöö. - palju osapooli: koostöö ja koordineerimine võtmetähtsusega, hierarhilised lahendused ei tööta tingimata, vajalik kaasata kodanikuühiskonda ja teha koostööd riigiülesel tasandil. - pikk ajaline perspektiiv: pikaajalised mõjud, mis ei pruugi kohe ilmneda (ka soovimatud tagajärjed) > sobivus valimistsüklitega - piiratud ressursside jagamine > mis on prioriteedid? - poliitiliselt tundlikud teemad - õiguslikud ja eetilised piirangud PROBLEEMI KEERUKUSE MÕJU ▪ Andmete ja info puudus: andmed poolikud, ebausaldusväärsed, keerulised koguda ▪ Kõrge määramatuse tase: palju muutujaid, vastastikuseid seoseid, etteennustamatud tagajärjed, > interdistsiplinaarne lähenemine vajalik; olemasolevaid lahendusi ei ole > vajadus innovatsiooniks ja pidevaks kohandumiseks, rätsepatöö ▪ Palju osapooli: eriarvamused ja konfliktid, koostöö ja koordineerimine võtmetähtsusega, hierarhilised lahendused ei tööta tingimata (vastuolu AH institutsioonikeskse toimimisloogikaga), vajalik kaasata kodanikühiskonda ja teha koostööd riigiülesel tasandil ▪ Pikk ajaline perspektiiv: pikaajalised mõjud, mis ei pruugi kohe ilmneda (s.h. soovimatud tagajärjed) > sobivus valimistsüklitega; ▪ Piiratud ressursside jagamine > mis on prioriteedid? ▪ Poliitiliselt tundlikud teemad ▪ Õiguslikud ja eetilised piirangud Poliitikaprotsess (policy process). 18.09.23 - mis on erinevad tegevused, et jõuda probleemist lahenduseni. Poliitikate kujundamine Seminariküsimused 18. september 2023 Poliitika kujundamise protsess Eestis 1. Palun võrrelge Riigikantselei skeemi Eesti poliitikakujundamise protsessist Kraft’i ja Furlongi (5.09 materjalid) kirjeldusega poliitikaprotsessist. Tooge välja peamised sarnasused ja erinevused. Kraft ja Furlong: a) Päevakorra ehk agenda kujundamine - kuidas probleeme määratletakse, kuidas nad tähelepanu äratavad. Ei piisa ainult probleemi eksisteerimisest, vaid poliitikud peavad seda ka tunnistama. b) Poliitika alternatiivide kujundamine - informatsiooni kogumine spetsialistide poolt, tehnilised detailid. c) Otsuste vastuvõtmine, legitimeerimine - tunnustatud asutus kaalus ja kiitis heaks poliitikaettepaneku. Seaduste, määruste, muudatuste vastuvõtmine jne. d) Poliitika elluviimine - olulised aspektid: ogranisatsioon (programmi administratsioon), tõlgendus (plaanid, direktiivid, regulatsioonid), rakendamine (teenused, maksud, muud instrumendid). See on oluline punkt, sest seal on näha riigi tegelikku sekkumist ja selle tagajärgi ühiskonnas. e) Poliitika analüüs ja hindamine - kas antud poliitiline käsitlus muudab midagi, kas ta jõuab oma eesmärkideni. Hinnatakse ka programmi (rahalist) väärtust. Kas eelanalüüs läks täppi või mitte. f) Poliitika muutmine - vajadusel teha muudatusi, minnakse tagasi esimesse etappi. Poliitikaprotsessi e. Astmelise mudeli kriitika Peamised jooned: - lihtsustatud pilt reaalsusest - ratsionalistlik lähenemine - fookus protsessil, tegevused järgnevad üksteisele loogiliselt ja etteennustatavalt Puudused: lihtsustatud, mingit etapid pole näha. Kui hästi kirjeldab reaalsust? Ükski protsess ei alga nullist - inkrementalism (peab tegema väikseid muudatusi); etapid ei peegelda kõiki tegevusi; etapid võivad kattuda, korduda, vahele jääda; millised on vaidlused; järgnevad etapid võivad eelneva etapi töö ümber pöörata; probleem otsib lahendust või lahendus otsib probleemi? Algatus - Tajutav ühiskondlik probleem, mis vajab lahendamist või võimalus, mis vajab ärakasutamist. Kõigepealt on vaja aru saada probleemi või võimaluse ulatusest (keda puudutab, kuidas, kui oluliselt) ja olemusest (kas püsiv või ajutine, teadaolev või uus, riigi või kohaliku omavalitsuse või hoopis kodanike omavaheline). Olenevalt olukorrast võib kas ministeerium või asjaomase valdkonna minister probleemi täpsemaks kirjeldamiseks kasutada rohelist raamatut, arengukava koostamise ettepanekut või seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust. Ettevalmistus - hinnatakse erinevate lahenduste sobivust. Et otsustada, milline oleks parim lahendus konkreetsele probleemile, suheldakse huvigruppidega, kogutakse infot jne. Seejuures tuleb hinnata, millised on nende lahenduste potentsiaalsed mõjud. Eelanalüüs on oluline, et ennustada võimalikke tagajärgi ja kuidas see midagi mõjutab. Prognoosimine on alati ebatäpne. Eelnõu koostamine - Pärast ettevalmistuste tegemist ja vajaliku info kogumist töötab õigusakti ettevalmistaja välja eelnõu ja selle juurde kuuluva seletuskirja. Eelnõu on õigusakti, otsuse või mõne muu dokumendi tekst koos kõigi juurdekuuluvate rekvisiitidega. Seletuskirja eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Eelnõu kooskõlastamine - Valminud eelnõu esitatakse ministeeriumidevahelisele kooskõlastamisele, mis esialgu võib toimuda mitteametlikult, hiljem aga kindlasti ametlikult ja seda eelnõude infosüsteemis (EIS). Kooskõlastamine tähendab eelkõige ministeeriumeid, aga kui seotud kovidega, siis nemad omavahel valdade liiduga. Kooskkõlastamine ei tähenda sama mis kaasamine (kaasamine laiem mõiste). Kooskõlastamisel peab leidma kompromissi, muidu on pidur protsessil. Kaasamisel ühe osapoole neg suhtumine ei peate protsessi (nt huvigrupi arvamus). Valitsuse heakskiit - Vabariigi Valitsus otsustab oma istungil ministeeriumides ette valmistatud seaduseelnõude heakskiitmise. Riigikogu heakskiit - Seaduseelnõusid menetletakse tavaliselt kolmel lugemisel. Lugemiseks nimetatakse seaduseelnõu arutamist Riigikogu täiskogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks peab toimuma kolm lugemist. Vabariigi President - Riigikogus vastuvõetud seadused kuulutab ta välja. Riigi Teataja - Väljakuulutatud seadused ja Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Rakendamine - Kui seadus on jõustunud, peab eelnõu välja töötanud ministeerium ka tagama, et sihtrühmad teavad muudatustest ja oskavad uues õiguskorras tegutseda. Sarnasused: Erinevused: Teine on detailsem, tegevusrohkem, käib Eesti kohta. Esimene on ringikujuline, samasse etappi minnaks tagasi, käib pm iga riigi kohta. Ring: 1. Algatus. - nt riigikogu esimene lugemine. 2. Ettevalmistus, eelnõu koostamine, eelnõu kooskõlastamine. - nt riigikogu teine lugemine 3. VV heakskiit. - nt kolmas lugemine, president kuulutab seaduse välja/saadab tagasi, vajadusel sekkub riigikohus; riigiteatajas avaldamine. 4. Rakendamine. - ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, kovid - kes ellu viivad. 5. Hindamine. - ministeeriumid, riigikogu, õiguskantsler, riigikontroll jt. Etapid: 1. Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine: 1A probleemi tõstatamine ja määratlemine: - ei ole neutraalne protsess - sõltub osapoolest - millistele probleemi põhjustele keskendutakse? (võib sõltuda ideoloogiast jne) - > määratleb osaliselt milliseid lahendusi hakatakse otsima Kes ja kuidas tõstatavad ja määratlevad probleeme?: - avalik teenistus: ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, kovid, ka ÕK ja RKnt - maailm - kodanikud Tõstataid probleemid kirjas tööplaanides, arengukavades, strateegiates Päevakorda tõstmine: vajalik, et reaalselt hakataks probleemiga tegelema Mõjutajad: - Automaatselt päevakorras: eelarve, ÕK ja RKnt ettekanded, EL asjad - Ülejäänutel: koalitsiooni toetus, teema olulisus ja konfliktsus, võimaluste otsimine (ajastamine > poliitika aken) Dokumendid: - roheline raamat (eesmärk arendada arutelu teatud teemal) - valge raamat (üritab juba konsensust saavutada, tegevuse ettepanekud konkreetses valdkonnas) - arengukava koostamise ettepanek - seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus 2. Lahendusalternatiivide kujundamine Eelanalüüs ja arutelud, millised on probleemi lahendused ning nendega kaasnevad mõjud, eesmärkide määratlemine, eelnõu koostamine. Peamised etapid (Eesti): Ettevalmistus Eelnõu koostamine Kooskõlastamine Heakskiitmine valitsuses Osapooled: - Eelkõige ministeeriumide vastavate poliitikaosakondade nõunikud, töögrupid > suurem osa seaduseelnõusid algatatud VV poolt Kaasamine: Kaasates teisi olulisi osapooli (nii riik, KOV, HG) > eelnõule otsitakse legitiimsust – konfliktide lahendamine ja hilisemat probleemide ennetamine Kaasamine võib vahele jääda kui probleemiga automaatselt kaasneb teatud lahendus Koostöö ja koordineerimine 3. Otsustamine: Kitsas määratlus: pädev org võtab vastu otsuse, vajadusel järgneb väljakuulutamine. Lai määratlus: seadustamine, legitimatsioon, e. ühiskonnas laiema toetuse otsimine - algab juba eelmises etapis läbi kaasamise. 4. Elluviimine e rakendamine Elluviimiseks vajalik: - korraldus: protseduurilised poliitikad, ressursid, asutused, muud meetmed. - tõlgendamine: programmi tõlkimine sihtgrupile arusaadavasse “keelde”. - rakendamine: rutiinne teenuste pakkumine, toetuste maksmine jm väljundite tootmine. - rakendajad/vastutatavad institutsioonid: ametid, inspektsioonid, kov, aga ka era-ja kolmas sektor. Võimalus muuta poliitika sisu keskendudes ühtedele aspektidele ja ignoreerides teisi. Kaalutlus-e. diskretsiooniõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. 5. Seire analüüs ja hindamine - Seire: pidev andmete kogumine probleemi ja seda lahendava programmi kohta, sageli osa aruandlusest. - Järelhindamine: kas programm saavutab eesmärgid v mitte. - Nt: süsteemi ärakasutamine; planeeritud eesmärgid vs tegelikud tulemused. - Osapooled: teenistuslik ja riiklik järelvalve; kohtukontroll; rk kontroll; ÕK, Rknt; poliitika sihtgrupp - tagasiside läbi meedia jne. - Võib algatada uue poliitikatsükli Valitsus vs RK: - RK võib teemad uuesti üles võtta ning VV poolt antud eelnõusid põhjalikult muuta. - Kriitika: RK kui kummitempel, koalitsiooni häältega eelnõude läbisurumine, usaldushääletusega sidumine (pm võtke seadused vastu või valitsus läheb laiali). - Seaduse vastuvõtmisele järgneb uus kujundamise tsükkel VV ja Min määruste vastvõtmiseks. - VV istung (formaalsete otsuste tegemiseks, otsustav) vs kabinetinõupidamine (formaalseid otsuseid ei tehta, arutletakse). a. Meeldetuletuseks: Võrrelge Eesti poliitikaprotsessi EL seadusandliku tavamenetluse protsessiga. 2. Peamised dokumendid ja nende sisu: Hierarhiliselt: Põhiseadus - EL direktiivid, määrused (üldakt - kehtib kõigile) Seadus (üldakt) Määrused (üldakt) Otsused (üksikakt) a. Valitsuse tööplaan ja koalitsioonileping: Valitsuse tööplaan on dokument, milles valitsus seab oma prioriteedid ja eesmärgid konkreetse valitsusperioodi jooksul. See hõlmab peamisi poliitilisi sihte ja tegevusi erinevates valdkondades. Koalitsioonileping on leping, mis sõlmitakse erinevate erakondade vahel, kes moodustavad valitsuse. Selles lepingus sätestatakse ühised eesmärgid, poliitilised põhimõtted ja koostöö reeglid valitsuse tegevuse ajaks. b. Riigieelarve strateegia ja riigieelarve: Riigieelarve strateegia on pikaajaline finantsplaan, mis seab riigi eelarveprioriteedid mitme aasta jooksul. Riigieelarve on konkreetne eelarvedokument, mis kehtestab rahaeraldused ja kulud konkreetseks aastaks. See on seadusega kinnitatud ja hõlmab nii tulude kui ka kulude osa. c. Arengukava ja arengukava väljatöötamise ettepanek (AKE): Arengukava on strateegiline dokument, mis määratleb riigi arengu pikaajalised eesmärgid ja suunad. Arengukava väljatöötamise ettepanek (AKE) on dokument, mis kirjeldab ettepanekuid ja meetmeid, mis võetakse arengukava koostamisel arvesse. d. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK): Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on dokument, milles selgitatakse, miks on vaja uut seadust või muudatust olemasolevasse seadusesse ning millised on eelnõu peamised eesmärgid ja mõjud. e. Eelnõu seletuskiri: Eelnõu seletuskiri on dokument, mis selgitab seaduseelnõu sisu, eesmärke ja mõjusid. See annab detailse ülevaate, miks konkreetne seadus või muudatus on vajalik. f. Roheline raamat: Rohene raamat on dokument, mis avaldatakse enne poliitikakujundamise algust ja mis kutsub huvirühmi ning avalikkust arutelule ja seisukohtade esitamisele mõne konkreetse teema kohta. g. Valge raamat: Valge raamat on dokumenditüüp, mis kirjeldab valitsuse või Euroopa Komisjoni seisukohti ja kavatsusi teatud poliitikavaldkonnas. See on sageli aluseks edasistele õigusaktide ettepanekutele. h. Eelnõude infosüsteem (EIS): Eelnõude infosüsteem (EIS) on elektrooniline platvorm, mis võimaldab seaduseelnõude ja nende menetluste jälgimist ning dokumendihaldust seadusandlikus protsessis. Osapoolte roll poliitikakujundamise protsessis ja nende seos erinevate etappidega: a. Riigikogu ja komisjonid: Riigikogu vastutab seaduste vastuvõtmise eest ning menetleb seaduseelnõusid kolmel lugemisel. Komisjonid on Riigikogu alamstruktuurid, mis uurivad ja analüüsivad seaduseelnõusid ning annavad neile soovitusi ja ettepanekuid. b. Vabariigi Valitsus: Valitsus vastutab poliitikakujundamise ja seadusandluse ettevalmistamise eest. Valitsus peab seaduseelnõud heaks kiitma enne nende edastamist Riigikogule. c. Ministeerium: Ministeeriumid koostavad seaduseelnõusid ja vastutavad nende ettevalmistamise eest. Need ettepanekud läbivad ministeeriumidevahelist kooskõlastamist. d. Riigikontroll: Riigikontroll jälgib avaliku sektori rahandust ja tegevust, et tagada seaduste ja eelarve nõuetekohane täitmine. Nad võivad anda hinnanguid valitsuse ja Riigikogu tegevusele. e. Õiguskantsler: Õiguskantsler jälgib seaduste ja põhiseaduse järgimist ning võib esitada Riigikogule ja valitsusele soovitusi seadusandluse parandamiseks. f. Koordinatsioonikogu: Koordinatsioonikogu on vabatahtlike organisatsioonide esindajatest koosnev organ, mis kaasatakse poliitikakujundamisse ja annab soovitusi sotsiaal- ja tervisevaldkonnas. Need osapooled mängivad olulist rolli Eesti poliitikakujundamise protsessis, tagades, et poliitika ja seadused vastaksid riigi ja kodanike vajadustele ning et need oleksid läbipaistvad ja demokraatlikud. 4. Mõisted: a. Kaasamine - Kaasamine tähendab erinevate osapoolte, sealhulgas kodanike, huvirühmade ja ekspertide kaasamist poliitikakujundamise ja seadusandluse protsessi. See võimaldab laiendada osalusdemokraatiat, saada erinevaid vaatenurki ja parandada poliitiliste otsuste kvaliteeti. b. Mõjude eelanalüüs - Juhul, kui ettevalmistuse käigus on selgunud vajadus põhjalikuks mõjuanalüüsiks, koostab (või tellib) asjaomane ministeerium põhjalikuma mõjude analüüsi selgitamaks, milline oleks parim viis püstitatud eesmärkide täitmiseks ning millised kõrvalmõjud sellega kaasneda võivad. c. Kooskõlastamine - Kooskõlastamine on protsess, kus erinevad asutused või osapooled arutavad ja annavad nõusoleku poliitika või seaduse eelnõu üle. See võib hõlmata ametlikke koosolekuid ja arutelusid, et tagada lai toetus ja arusaam eelnõu sisust. d. Vabariigi Valitsuse istung ja kabinetinõupidamine - Vabariigi Valitsuse istung on valitsuse ametlik koosolek, kus arutatakse ja otsustatakse olulised küsimused, sealhulgas seaduseelnõud. Kabinetinõupidamine on valitsuse juhtide ehk ministrite (erakorraline?) kohtumine. e. I, II ja III lugemine riigikogus - Riigikogus toimub seaduseelnõu menetlemine kolmel lugemisel. I lugemisel tutvustatakse eelnõu põhimõtteliselt; otsustatakse, kas seda üldse arutada. II lugemisel arutatakse, tehakse (hääletatakse) muudatusettepanekuid, määratakse selle seaduseelnõu juhtivkomisjon; sellega läheb senikaua, kui rohkem muudatusettepanekuid pole. III lugemisel hääletatakse eelnõu lõplik vastuvõtmine: jah või ei. f. Juhtivkomisjon - Riigikogu komisjon, mis vastutab konkreetse seaduseelnõu menetlemise eest ja annab soovitusi teistele komisjonidele ja Riigikogule selle eelnõu kohta. g. Seaduse väljakuulutamine ja avaldamine - Pärast Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse heakskiitu kuulutatakse seadus ametlikult välja, mis tähendab, et see on jõustunud. Seejärel avaldatakse seadus ametlikus väljaandes nagu Riigi Teataja. h. Seaduse välja kuulutamata jätmise põhjused - Vabariigi President võib otsustada mitte välja kuulutada seadust, kui ta leiab, et see on vastuolus põhiseadusega või teiste seadustega või kui seaduse vastuvõtmine ei ole põhjendatud. 5. Tutvuge Muinsuskaitseseaduse eelnõuga (684 SE) Riigikogu kodulehelt. Palun analüüsige Riigikogu menetluse peamiseid etappe ja neisse kaasatud osapooli. a. Kes on antud eelnõu ette valmistanud? Kes on eelnõu algatanud? Milline komisjon vastutab antud eelnõu menetlemise eest Riigikogus? Millised osapooled on kommenteerinud ja teinud ettepanekuid eelnõu kohta? - Välja töötanud Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet. Kultuurikomisjon (?). Osapooled: Riigikantselei Säästva Arengu Komisjoni tellitud uuring, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. Eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. Erasektor, avalik sektor, kolmas sektor. b. Algatamine > Seletuskiri: Mis on antud eelnõu eesmärgiks? Mis on peamised probleemid muinsuskaitsevaldkonnas, mille lahendamisele antud eelnõu on suunatud? Milliste teiste poliitikavaldkondadega on antud eelnõu seotud? Millised on peamised muudatused, mida antud eelnõuga tehakse? - tagada paremini kultuuriväärtusega asjade säilimine. Eelnõu järgi soovitakse lisaks senisele arheoloogilisele leiule kaitsta ka arheoloogilist leiukohta. Planeerimise ja ehitusvaldkond, muinsuskaitse, muuseumid. Ametnikud 1. Ametnikud on poliitikaprotsessis eeskätt probleemide tehniliste (analüütiliste) lahenduste ja spetsialiseeritud teadmiste pakkujad; see roll ühildus kõige tugevamalt teise rolliga. 2. Ametnikud esindavad riigi (avalikke) huve. Kõikidele eelarvamustele vaatamata on ametnikud kõige järjekindlamad avalike huvide kaitsjad; poliitilise ebamäärasuse ja kriisi ajal samastuvad nad riigi põhihuvidega ning võtavad tihti vastutuse kriisist väljumise eest enda peale. 3. Samas, ametnikud on spetsiifiliste (sektoriaalsete) rühmade huvide ja vaadete väljendajad, valdkonna eestvedajad, kuid seda valdkonna pikas perspektiivis. Siit sünnib ka nende eriline valdkondlik identiteet, mis tekitab poliitika kujundamise ja rakendamise protsessis ametkondliku poliitilise konkurentsi ja koordineerimise probleeme. 4. Ametnikud on õigusliku ekspertiisi kandjad poliitikadisainis ja annavad sellele vajaliku normitehnilise kuju. Siit tuleneb ka oht taandada poliitikaprogramm selle õiguslikule vormile ja näha poliitikaprogrammi kitsalt, üksnes haakuvuse osas olemasolevate õigusaktidega. Õigusliku vormi ületähtsustamine ehk legalism poliitikakujundamises võib muutuda korrastavast ja süsteemsust tagavast tegurist kitsendavaks, mis tekitab hiljem koordineerimise probleeme (vt ptk II-7) ja pärsib uuenduslikku poliitikadisaini. 5. Ametnikel on oluline roll ka suurte, kuid poliitikas vähe esindatud elanikkonnarühmade (vähemused, nõrgemad, ebaõigluse ohvrid jt) vajaduste esindamisel ja kaitsmisel ning võrdse kohtlemise tagamisel. Kui poliitikud võivad eirata vähe organiseeritud ja valimistel passiivseid kodanikke ning sellega ühiskonna toimimise pikemaid sihte (sidusust), siis uuringud näitavad, et ametnikud peavad esmatähtsaks ühiskonna üldise võimekuse kasvu vähe esindatud rühmade võimekuse suurendamise kaudu. Seda võib nimetada ka ennetamise hoiakuks. 6. Ametnike roll poliitiliste konfliktide vahendamisel ja lahendamisel. Reaalses elus on ametnikud poliitikaosaliste vaadete sildamisel ja konfliktide silumisel isegi poliitikutest võimekamad. Poliitikud jätavad tihti selle rolli nimme ametnikele, täpsemalt poliitilistele ametnikele, et vähendada oma poliitilisi riske ja ­võimaldada ­kontekstist tulenevaid lahendusi. Poliitikate kujundamine Seminariküsimused Osapooled ja keskkond 25.september 2023 1. Kuidas liigitavad Knill ja Tosun ning AP II poliitikaprotessi osapooli? Palun selgitage iga osapoole rolli poliitikate kujundamisel ning tooge näiteid Eestist. Liigituste aluseid on erinevaid: Huvid (K&T), roll (AP II), võim sekkuda (Anderson) - Knill ja Tosun definitsioon: osapooled, kellel on huvi oma arvamusi/teadmiseid realiseerida ning teevad läbi osaluse selle ka kuuldavaks (2 kriteeriumi). Horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus. Huvid: kas era (ka kolmas sektor, erasektor) või avaliku (3 võimu, kov, erakonnad) huvi eest võitlemine. - AP II definitsioon: teevad (erakonnad, avalik võim e poliitikud, ametnikud, eksperdid, huvigrupid) - saavad (sihtrühmad, otsesed/kaudsed kasusaajad) - Anderson-i definitsioon: ametlikud (kohustuslik/juriidilised osapooled - ametnikud, poliitikud, kov) vs mitteametlikud (kohustus puudub, aga on võimalus mõjutada - huvigrupid, erakonnad (kes pole nt riigikogus), kodanikud) osalised. a. Võrrelge ametnike ja poliitikute rolli poliitikaprotsessis. - b. Milline on järgnevate osaliste roll poliitikaprotsessis: i. Eksperdid ii. Poliitika sihtrühmad iii. Huvigrupid 2. Kuidas mõjutavad poliitikaprotsessi ja selle osapooli põhiseadus ja põhiseaduskohtud, (horisontaalne ja vertikaalne) võimude lahusus, valimissüsteem ja erakondlik süsteem. (Knill ja Tosun) Põhiseadus: Põhiseadus määrab kindlaks riigi õiguslikud alused ja põhimõtted. See kehtestab kodanike põhiõigused ja -kohustused ning seab piirid valitsuse tegevusele. Põhiseadus võib määratleda ka riigi institutsionaalse korra ja poliitilise süsteemi põhijooned. Põhiseaduskohtud: Põhiseaduskohtud on institutsioonid, mis jälgivad, et seadused ja poliitikad oleksid kooskõlas põhiseadusega. Nad saavad tühistada seadusi, mis rikuvad põhiseadust, ning mõjutada seadusandlikku ja täidesaatvat võimu nende otsuste kaudu. Võimude lahusus: Võimude lahusus tähendab, et võimud jagunevad eraldi institutsioonideks, nagu seadusandlik, täidesaatv ja kohtuvõim. See aitab tasakaalustada ja kontrollida võimude kuritarvitamist ning tagada õigusriigi põhimõtte järgimist. Valimissüsteem: Valimissüsteemid määravad, kuidas inimesed valivad oma esindajaid ja valitsuse. Erinevad valimissüsteemid võivad mõjutada poliitikat, kuidas erakonnad kampaaniat teevad ja millised parteid saavad võimule. Erakondlik süsteem: Erakondlik süsteem määratleb, kuidas erakonnad moodustuvad ja tegutsevad. See võib hõlmata erakondade rahastamise ja registreerimise reegleid ning nende rolli poliitilises protsessis. 3. Millist rolli võivad poliitikate kujundamise mängida riigiülesed ja valitsustevahelised organisatsioonid? Normatiivne mõju: Need organisatsioonid võivad välja töötada rahvusvahelisi norme, kokkuleppeid ja standardeid, mis mõjutavad riiklikke poliitikaid. Näiteks ÜRO võib vastu võtta inimõiguste deklaratsiooni, mis kutsub riike üles järgima konkreetseid inimõigusi puudutavaid norme. Tehniline abi ja ekspertiis: Riigiülesed organisatsioonid võivad pakkuda riikidele tehnilist abi ja ekspertiisi erinevates valdkondades, näiteks tervishoid, keskkond, majandus jne. See võib aidata riikidel arendada ja rakendada tõhusaid poliitikaid. Rahastamine: Organisatsioonid nagu Maailmapank või Rahvusvaheline Valuutafond võivad anda finantsabi ja laene riikidele, tingimusel et need rakendavad teatud majanduslikke või poliitilisi reforme. Dialoog ja koostöö: Riigiülesed organisatsioonid võivad luua foorumeid, kus riigid saavad omavahel suhelda ja koostööd teha. Näiteks Euroopa Liit võimaldab Euroopa riikidel ühendada jõud ja kujundada ühiseid poliitikaid mitmes valdkonnas. 4. Selgitage mõistet kaasamine. Mis on kaasamise eesmärgiks poliitikaprotsessis? Kaasamine on protsess, mis hõlmab erinevate osapoolte, üksikisikute või rühmade kaasamist otsuste tegemisse või poliitikakujundamisse. See on laiem kontseptsioon, mis hõlmab osalusdemokraatiat ja püüdlusi tagada, et otsuste tegemisel või poliitikate kujundamisel oleksid esindatud erinevad vaated, huvigrupid ja kodanikud. Kaasamine võib hõlmata mitmesuguseid meetmeid, näiteks avalikke arutelusid, konsultatsioone, küsitlusi, hääletusi ja koostööd erinevate osapoolte vahel. Demokraatia tugevdamine; mitmekesisuse suurendamine; kvaliteedi parandamine; avaliku usalduse loomine; legitiimsuse suurendamine. 5. Millised faktorid mõjutavad osaliste võimekust poliitikaprotsessis kaasa rääkida? (AP II, 3.5) 6. Tutvuge Eesti kaasamise hea tavaga ning vastake järgmistele küsimustele: a. Kellele on kaasamise hea tava peamiselt suunatud? b. Kui selgelt on välja toodud kaasamise eesmärgid? c. Kas dokumentatsioon on teie arvates piisavalt detailne? d. Millised punktid vajaksid teie arvates täiendamist? 7. Palun tutvuge „Noortevaldkonna arengukavaga 2021-2035“. a. Kes on antud arengukavas kirjeldatud poliitikate sihtgrupiks? - Noored b. Miks on antud arengukava vajalik koostada? Millised on noortevaldkonna peamised probleemid? Millised keskkonnatingimused mõjutavad noortevaldkonna poliitikat? - Strateegiline eesmärk 1: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad. Strateegiline eesmärk 2: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Strateegiline eesmärk 4: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. Strateegiline eesmärk 3: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. c. Kes on peamised osapooled, kes on haaratud noortepoliitika kujundamisse ja elluviimisesse? Milline on nende osapoolte roll? Haridus-ja teadusministeerium + Valdkonna juhtimise aluseks on toimiv noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mis mh tagab noortevaldkonna teenuste tulemuslikkuse ja mõju analüüsi ning arenguseire. Toimub järjepidev noortekeskse poliitikakujundamise hindamine kaasates Eesti Noorteühenduste Liitu + Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon. Komisjoni tööd juhib Haridus- ja Teadusministeerium ning komisjoni kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Riigikantselei esindajad. Lisaks on juhtkomisjonis kaalukas roll noorte esindajatel, kaasatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilisi partnereid ning valdkonna eksperte. d. Milliseid Eesti väliseid osapooli on mainitud arengukavas? Milline on nende osapoolte roll? - Rahvusvaheline koostöö noortevaldkonnas lähtub Eesti liikmelisusest Euroopa Liidus, Euroopa Nõukogus jt rahvusvahelistes koostöövormides, sh kahe- ja mitmepoolsetest koostöölepingutest + Liikmesriikide noorteministrid ja EL institutsioonid on ühiselt kokku leppinud koostööraamistiku – Euroopa noortestrateegia perioodiks 2019–2027 – ning seda toetava töökava, kus on esitatud nii soovituslikud eesmärgid ja oodatavad tulemused kui nende seos Euroopa noorte eesmärkidega. Tegevuste eesmärkidele vastavust, häid praktikaid ja strateegia rakendamise tulemusi hindab Euroopa Komisjon ning neid kajastatakse EL noortearuandes + Erasmus + Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) pöörab noortevaldkonnale tähelepanu noorte võimestamise ja kaasamisega kõrgetasemelistesse aruteludesse (ÜRO noordelegaatide programm), ülemaailmselt noorte(valdkonna)ga väljakutseid analüüsiva raportiga „United Nations – World Youth Report“ ning strateegiliste eesmärkide kaudu, mille elluviimise vastutust jagatakse liikmesriikidega. Osapooled Loeng 25.09 Halduspoliitikad ei teki ise - neid kujundatakse erinevate osaliste poolt, kellel on erinevad: - rollid ja pädevused - huvid, eelistused, motiivid - arusaamad, seisukohad, teadmised, tõlgendused - organiseeritus, ressursid (aeg, raha, andmed, kontaktid), võimekus HP sotsiaalne tähendus: - osapoolte arusaam konkreetsest poliitikaprobleemist ja selle lahendustest - selleks, et HP mõista, on vaja uurida osapooli Võimekus kaasa rääkida: - Mis mõjutab osaliste võimekust poliitikaprotsessis kaasa rääkida? (AP II 3.5): Faktorid: Poliitilised Teadmised ja oskused Kommunikatsioonivõimekus Formaalsed-õiguslikud Rahalised ja majanduslikud Analüütiline võimekus (analytical) Tegevusvõimekus (operational) Poliitiline poliitikavõimekus (political) Kaasamine: - Kaasamise kolm peamist taset: Informeerimine Konsulteerimine Osalus  Koordineerimine: - koordineerimise kolm baasmehhanismi: Hierarhia Turg Võrgustik Poliitikate kujundamine Seminariküsimused Probleemi analüüs ja lahendusalternatiivid 2. oktoober 2023 Millal saame me rääkida „avalikust probleemist“? Kuidas jõuavad probleemid päevakorda? Mõjutab suurt hulka inimesi, Avalikud teemad võivad saada avaliku poliitika probleemi tähenduse siis, kui nad tõmbavad piisavalt avalikku tähelepanu ja piisavalt paljud hakkavad neid tähtsustama. Tähelepanu ongi üks poliitikaprotsessi ja -muutuste keskseid mõjureid, st poliitikaprotsessis on psühholoogilistel mõjuritel väga suur roll. Milliseid tegevusi ja osapooli hõlmab endas probleemi defineerimise ja analüüsimise etapp? Miks on probleemide selge määratlemine oluline? Milliseid meetodeid on võimalik kasutada probleemi määratlemiseks? Sotsiaalse tausta selgitamine. Kui paljusid inimesi/rühmi see teema puudutab? Kui paljud arvavad, et see on probleem? Kui tõsiselt arvatakse, et see on probleem? Kuivõrd on võimalik teema ümber tekkinud emotsioone/hirme maandada? Miks võib probleemi määratlemine ja defineerimine olla keeruline? Palju eriarvamusi või probleemi põhjuseid. Miks on oluline mõista probleemi tekkimise ja püsimise põhjuseid? Probleem võimalikult hästi ja edukalt lahendada. Millistest tegevustest koosneb poliitika väljaarendamise etapp? kahe erineva nurga alt, kas rõhuasetusega poliitika lahenduste analüütilisele sõelumisele või poliitikaprogrammi kui strateegia kujundamisele. Esmapilgul viitab see poliitikakujundamise kui valitsemise ja kui analüüsiprotsessi eri vaatenurkadele. Tõsi on see, et probleemide sõelumine on ennekõike ekspertide pärusmaa ja programmide sõnastamine (kirjutamine) on poliitikute-ametnike pärusmaa. Samuti langevad just selles faasis need kaks eri ratsionaalse alusel toimivat protsessi kokku. Selgitage mõistet poliitikaprogramm. Millised komponendid peavad programmis olema kirjeldatud. Poliitikaprogramm on dokument või avaldus, mis kirjeldab poliitilise partei, valitsuse või kandidaadi poliitilisi seisukohti, eesmärke ja tegevuskava. Komponendid: poliitika eesmärgid; poliitika põhjuslik mudel või kuvand; poliitika rakendamise vahendid; poliitika sihtmärgid ja tulemused; poliitika rakendustegevused. Millised on võimalikud alternatiivid probleemi lahendamiseks? Palun selgitage neid lühidalt. ? Milliseid meetodeid on võimalik kasutada poliitika lahendusalternatiivide hulga suurendamiseks? Rohkem osapooli, rohkem spetsialiste, rahvusvaheline arvamus. Tutvuge kuue artikliga parkimiskohtade laiuse teemal ning vastake järgnevatele küsimustele: Palun defineerige probleem ühe lausega. Miks on see probleem tõstatatud? Parkimiskohtade kitsuse tõttu toimub parklates palju liiklusõnnetusi. Kes on põhilised osapooled? Millised on nende seisukohad ja peamised argumendid? Kas on mingisuguseid lahendusalternatiive, mida osapooled pole välja pakkunud? Eesti Liikluskindlustuse Fond – kahjud hüvitamata, sest õnnetuse põhjustanud juhid lahkuvad sündmuskohalt. Europark Eesti – kuulutas Liikluskindlustuse fond Eesti kõige liiklusohtlikumaks paigaks ühe Tallinna suure kaubanduskeskuse igati normide kohaselt rajatud parkla „Maanteeameti statistika järgi pole tänaseni registreeritud mitte ühtegi juhtumit, kus inimene oleks saanud parklas vigastada või hukkunud, kuna standardile vastav parkimiskoht osutus liiga kitsaks. Selline järsk parkimiskohtade vähendamine südalinnas tooks endaga kaasa terve rea probleeme: suurem ajakulu autojuhtidele, rohkem valesti parkimisi (ja trahve) ümberkaudsetel tänavatel ning kaubanduskeskuse ja kultuuriasutuste külastajate arvu langus. Vähem parkimiskohti tähendab suure tõenäosusega ka parkimise hinnatõusu, sest auto jätmine kaubanduskeskuse parklasse muutub paratamatult luksuseks. Riigikogu majanduskomisjon Majandusministeerium Kaubanduskeskused – parkimiskohtade nappus Probleemi defineerimise protsessi tehnilisus ning poliitilisus - suur õnnetuste arv vs - Milliseid teisi osapooli tuleks antud probleemi juures veel kaasata või arvesse võtta? Kuidas mõjutaksid liikluskindlustuse väljapakutud lahendused teisi osapooli? Linnaplaneerijad ja omavalitsused, kes oskaksid edaspidistes projektides sellega arvestada. Milline ministeerium vastutab antud valdkonna eest? Kui teie oleksite antud valdkonna eest vastutav minister, siis millise otsuse te teeksite? Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. Poliitikaprobleem - Küsimus, millele riigiinsitutsioonid ja teised poliitikakujundajad peavad vajalikuks tähelepanu pöörata ning millesse vajadusel ka sekkuda. Poliitikaprobleem on see, mida määratlatakse poliitikaprobleemina. Sageli seotud küsimustega, mis on: - seotud avalike huvidega ning mõjutavad olulist osa elanikkonnast - keerulised ja mitmetahulised - ebamäärased või mitmeti tõlgendatavad (nt miks on keegi vaene) - seotud piiratud ressursside jagamisega - seotud valikute tegemisega (lahendused, tulemused ja mõjud) - seotud poliitiliste otsustega (erakonnad, huvigrupid) - Meeldetuletuseks: (nurjatu) poliitikaprobleemi tunnused Probleemi teadvustamine Olukorda teadvustatakse probleemina kuidas? Peamised viisid: - sündmuste kordumine; indikaatorid (andmete kogumine, uuringute järgi on nt teada alates millest on piir. Ükski number ei räägi ise, me anname numbrile hinnangu nt palavik); uuringud, seire (nt reoveeuuring, testimine. Liiklus, keskkonnaseisund, kuritegevus-, s.h. korruptsioonistatistika); tähelepanu suunavad sündmused (nt kodutute arvu suurenemine); tagasiside olemasolevate poliitikate rakendamisest (nt läbi kontrollkäikude, inspektsioonide, toetust vajavate inimeste massi suurenemine). Muutused situatsioonis: - rohkem teadmisi (nt HIV levik) - paremad tehnilised võimalused (teadmiste suurenemisega on rohkem võimalusi probleemi lahendada, nt covid) Muutused situatsiooni käsitlemises e. sotsiaalses konstrueerimises - väärtushinnangute muutumine kui tõuge (nt lähisuhtevägivald oli varem vaid eraelu probleem) Probleemi kirjeldamine Peamised küsimused: - keda probleem puudutab? Kus? - kui suure probleemiga on tegemist? Kuidas levib? - millised on probleemi põhjused? - millised on olemasolevad poliitikad selles valdkonnas? (kui olemasolevatest meetmetest ei piisa, mida peaks veel tegema?) - kas riik peaks probleemiga tegelema? (oleneb maailmavaatest) Raamistamine: probleemi konstrueerimine ja esitlemine, mis suunab poliitikakujundajaid ja teisi osalisi seda kindlal viisil mõtestama - rõhutab ühtesid aspekte, jättes välja teisi; kindla vaatenurga loomine - nt vaesus, narkootikumid (kuritegevuslik raam vs tervisest tulenev raam), tubakatooted, alkohol. Millist infot oleks vaja probleemist ülevaate saamiseks? Nt vaesus - vaesusmäär (suhteline ja absoluutne) - sissetulek vs elukallidus - töötus - elukoht (regionaalne poliitika) - haridus - leibkonna suurus Faktilehed: - koondatud, selge info konkreetse probleemi kohta, oluline nii kommunikatsiooniks harimiseks kui veenmiseks. Nt X-tee faktileht; riigikantselei 2018 “Terve inimene” jt. Tallinna Linnavalitsus osapoolena - seisukoht: parklate liiklusõnnetuste arvu tuleks vähendada. - kitsad parkimiskohad, et rohkem inimesi mahuks, sest see on populaarne. - linna planeerinimine - nt rattasõbralikumaks + bussiliiklus hea Mitu lähenemisvõimalust - Kuna parkimiskohtade arv väheneks, tuleks linna paremini planeerida. Poliitikate kujundamine Seminariküsimused Poliitikainstrumendid 9.oktoober 2023 · Palun selgitage Kraft ja Furlong (2015) ja AP II, 5.4 väljatoodud poliitikainstrumentide peamised kategooriaid. Tooge igast kategooriast näiteid vabalt valitud poliitikavaldkonnast. - Instrumendid:  Regulatsioonid (seadused, reeglid, määrused, nõuded, sanktsioonid, trahv, vangistus): näiteks liikluses kasutusele võetud regulatsioonid, keskkonnaregulatsioonid jne. Valitsuse juhtimine (milliseid teenuseid peaks osutama erasektor valitsuse tasu eest): nt pakuvad mõned erasektorid teenuseid nagu tuletõrje, jäätmete kogumine, maanteede ehitud ja hooldus jne, mis olid varem ainult avaliku sektori ül. Maksustamine ja kulutamine (poliitiliste eesmärkide saavutamiseks): nt sotsiaalkindlustus, Eestis automaksu kehtestamine jne. Turumehhanismid (valitsus kasutab turustiimuleid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks): nt subsiidiumid põllumajandustootjate toetamiseks. Hariduse ja enesetäiendamise soodustamine: haridustoetused ja stipendiumid. Haridus, teave ja veenmine: avalikkusele teabe edestamine, et suunitleda neid paremaid otsuseid tegema. o Palun võrrelge antud klassifikatsiooni K&F tabeliga 5.2 lk. 158 (26.09. lugemismaterjal). Kuidas antud tabelis pakutud valitsuse tegevused seostuvad poliitikainstrumentide klassifikatsiooniga? - K&F tabel: regulatsioonid; subsiidiumid; normid/luba; maksud ja kulutamine; lepingud; turustiimulite kasutamine; erastamine (avalike sektori ül viiakse erasektorisse); võtta tasusid (nt õppemaks); haridus (education); avaliku usalduse tekitamine; uuringute läbiviimine. o Palun selgitage, mida tähendab C. Hoodi akronüüm NATO (Peters, ch. 6, lk. 104-5, AP II, lk 247). Võrrelge NATO liigitust K&F poliitikainstrumentide liigitusega. - Nodality (information), Authority, Treasure and Organization. Ehk teave, autoriteet, aare ja organisatsioon. Valitsused saavad ümbritseva keskkonna mõjutamiseks kasutada teavet, seaduslikku võimu, raha ja inimesi. · Vasta Peters (2015, ch.6) teksti põhjal järgnevatele küsimustele: o Mis on poliitikainstrumentide klassifikatsioonide eesmärgiks? - Millised on võimalused otsustajatele, kes soovivad poliitikaprogrammi koostada. Aidata poliitikakujundajatel ja teadlastel mõista ja analüüsida poliitikavahendite laia valikut ning nende kasutamise mõju poliitikas ja ühiskonnas. o Millised osapooled mõjutavad poliitikainstrumentide valikut? Kuidas? (Vaata ka AP II, 5.5) - o Millistest kriteeriumitest lähtuvalt hinnatakse poliitikainstrumentide headust? Selgitage, miks need kriteeriumid on olulised. · Tutvuge Sotsiaalministeerium. 2019. Rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030. o Mis on Rahvastiku tervise arengukava eesmärgiks? Milliste poliitikaprobleemide lahendamisele on see arengukava suunatud? - Hea tervise edendamine: on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvuks, Eesti rahva säilimiseks ja sündimuse kasvuks, majanduse arenguks, tootlikkuse suurenemiseks, konkurentsivõime parandamiseks ning riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks. - See on selle jaoks nt, et vältida ja ravida mittenakkushaigusi, kaasa arvatud käitumis-, arengu- ja neuroloogilisi häireid säästva arengu tagamisel. Eesmärk on ka inimeste tervise kaitse töökeskkonnas, töövõime säilimine ja terviseprobleemide tõttu tööturult väljalangemise ennetamine o Lähtuvalt peatükist 6 tooge välja poliitikaprobleemid ning neile pakutud lahendused. Palun liigitage antud lahendused ühe poliitikainstrumentide klassifikatsiooni järgi. § Vaimse tervise edendamine - Valitsuse juhtimine / organisatsioon § Vigastuste ennetamine - teave  § Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine - teave § Uimastite tarvitamise tõkestamine ja vähendamine - Teave, organisatsoon § Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine - teave § Seksuaal- ja reproduktiivtervis - Teave, organisatsioon Poliitikate kujundamine Seminariküsimused 16.oktoober 2023 Poliitikate disain ja lahendusvariantide leidmisvõimalused · Milliseid meetodeid on võimalik kasutada poliitika lahendusalternatiivide leidmiseks? Vaata K&F (alates lk. 151) ning AP I 5.2.4.2 - AP 5.2.4.2 - A. Tugine eelnevate etappide analüüsile. B. Kõige olulisemaks lahendusvariantide hindamise allikaks on olemasoleva poliitika põhjalik analüüs. C. Tugine poliitikadokumentidele, enneta uusi küsimusi, kui vanadele on vastamata. D. Tugine varasematele kogemustele ning õpi nendest. Teine võimalus on tellida poliitikalahenduste ettepanekud, analüüsid ja prognoosid välistelt ekspertidelt. o Kuidas aitab probleemi põhjuste ja tagajärgede analüüs kaasa lahenduste identifitseerimisele? - see aitab poliitikakujundajatel mõista probleemi olemust ja selle ulatust o Kuidas aitavad poliitikainstrumentide klassifikatsioonid kaasa lahenduste otsimisele? - · AP I, 4.4: o Mis on poliitikaprogrammi kujundamise peamised sammud ja tegevused? - Esiteks on vaja lihtsate ja kiirete meetodite abil koondada nii eelnevad kogemused kui ka valdkonna kaardistused, mis moodustaksid tulevase programmi taustinformatsiooni. Probleemi (alavaldkonna) varasemate kogemuste ja tulemuste välja­selgitamine, hindamine - Teine samm on programmi üldiste parameetrite mõtestamine, et luua selle ülesehituse adekvaatne kava. Poliitikaprogrammi eripärade määratlemine. Eripäradeks on: (1) poliitikaprogrammi mastaap: kas see on pigem raamprogramm või üksikotsus konkreetse probleemi lahendamiseks; (2) eelnevast sõltub, kui oluline on edasises poliitikaprotsessis rakendusetapp. - Kolmas samm on ekspertiisi ja analüüsi tagamine. See on programmi sõnastamise faas, kus tuleb järgida klassikalist poliitikaanalüüsi tsükli loogikat, alates probleemi määratlemisest kuni valikute põhjendamiseni, tulenevalt poliitikaeesmärkidest. Selles faasis tuginetakse spetsialistide ekspertiisile ja kogemustele. - Neljas samm on poliitikaprogrammi kui dokumentide paketi valmistamine, sellele õigusliku vormi andmine ja õigusnormide ühildamine. o Millistest elementidest koosneb poliitikaprogrammi struktuur? - Poliitika eesmärgid - Eesmärgid, mis tulenevad baasväärtusest - Poliitika põhjuslik mudel või kuvand - Probleemide põhjused ja selle lahendamise võimalused. Kesksed tegurid, mida tuleks mõjutada.  - Poliitika rakendamise vahendid - Vahendite tüübid ja nende rakendamise oodatud mõjud. - Poliitika sihtmärgid ja tulemused - Poliitika sihtrühmad ja tulemusnäitajad. Poliitika oodatavad mõjud sihtrühmale ja kasusaajatele. - Poliitika rakendustegevused - Kuidas kujundada poliitika rakendamist, milliseid tumiktegevusi see eeldab? Randma-Liivi ja Kruusenbergi 2012 + video · Palun selgitage mõistet poliitikate ülevõtmine (policy transfer) ning kuidas aitab poliitikate ülevõtmine poliitikaprobleeme lahendada ja uusi lahendusvariante leida? Kuidas sobitub see viis K&F ja AP I kirjeldatuga? Mis võiksid olla poliitikate ülevõtmise eelised võrreldes teiste lahendusvariantide leidmise võimalustega? - Policy tranfer viitab protsessile, kus üks riik, regioon või organisatsioon võtab üle teise riigi või organisatsiooni poolt kasutusele võetud poliitika või poliitikameetmed ning rakendab neid oma kontekstis ja keskkonnas. See võib hõlmata erinevaid poliitikavaldkondi, nagu haridus, tervishoid, keskkond, majandus jne. - mõjutada võivad teise riigi ressursid, eelarve (kulutuste suurused vs meie võimalused), riigi suurus, asukoht, insitutsionaalne ülesehitus. - Kogemuste ja teadmiste jagamine; See võib aidata vältida vigu ja kasutada teiste juba testitud lahendusi; Kiirem lahenduste leidmine; Kulusäästlikkus: · Palun selgitage mõistet koosloome (co-creation), kuidas aitab koosloome poliitikaprobleeme lahendada ja uusi lahendusvariante leida? Kuidas sobitub see viis K&F ja AP I kirjeldatuga? Mis võiksid olla koosloome eelised võrreldes teiste lahendusvariantide leidmise võimalustega? - Koosloome (co-creation) on protsess, kus erinevad osapooled, sealhulgas valitsusasutused, kodanikuühiskond, ettevõtted ja kodanikud, töötavad koos, et luua uusi lahendusi, poliitikaid või teenuseid. See hõlmab osalemist ja kaasamist kogu poliitika- või teenusearenduse protsessis, alates ideede genereerimisest kuni rakendamiseni. Koosloome eesmärk on tagada, et kõik huvitatud osapooled tunnevad end kaasatuna ja nende panus võetakse arvesse. - Mitmekesine teadmiste ja kogemuste allikas: Koosloome hõlmab erinevate osapoolte kaasamist, mis võimaldab juurdepääsu laiale teadmiste ja kogemuste valikule. Sihtgrupi kaasamine. - Suurem toetus ja sidusus: Koosloome protsessid tagavad suurema ühiskondliku toetuse ja sidususe, kuna erinevad huvirühmad tunnevad end kaasatuna ja nende arvamusi arvestatakse. - Tõhusam poliitikate rakendamine: Osapoolte kaasamine poliitika või teenusearenduse protsessi võimaldab paremat arusaamist ja suuremat toetust selle rakendamisel ning võib aidata vältida takistusi või vastuseisu rakendamise ajal. · Poliitikate ülevõtmine: o Mis on peamised põhjused, miks riigid otsustavad poliitikaid teistelt üle võtta? - Soov efektiivsuse suurendamiseks ja ressursside säästmiseks; Vajadus kiireks reageerimiseks ja poliitikalahenduste leidmiseks, eriti kui riigil puuduvad piisavad ressursid või oskused teatud valdkonnas.; Soov vältida vigu ja riske, mida võib kaasneda uute poliitikameetmete väljatöötamisega nullist, eriti kui poliitikaprobleem on sarnane teises riigis või kontekstis juba lahendatud probleemiga. o Mida peavad autorid silmas „kõva“ ja „pehme“ ülevõtmise all? - Kõva" ülevõtmine viitab põhjalikumale poliitikamuutusele poliitikapraktikate, instrumentide ja institutsioonide ülekandmise näol. Viitab otsesele poliitikameetmete või mudelite ülevõtmisele teisest riigist ilma suuremate kohandusteta. - Pehme" ülevõtmine viitab laiaulatuslike poliitiliste ideede, aluseks oleva filosoofie või lihtsa retoorika ülekandmisele. hõlmab poliitika või poliitikameetmete kohandamist vastuvõtva riigi vajaduste ja tingimustega. o Millest lähtuvalt otsustatakse, kellelt poliitikaid üle võtta? - Sarnasest sotsiaalsest, majanduslikust või poliitilisest kontekstist teise riigiga. + Eelnevatest kogemustest ja tõestatud tõhususest teises riigis. o Kes on peamised osapooled, kes mõjutavad poliitikate ülevõtmise protsessi? - Poliitikakujundajad ja valitsusasutused, kes vastutavad poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest. - Valdkonna eksperdid ja teadlased, kes saavad anda teadmisi poliitikameetmete tõhususe ja võimalike tagajärgede kohta. - Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised suhted, mis võivad soodustada teadmiste ja parimate tavade vahetust erinevate riikide vahel. · Vastake järgnevatele küsimustele, toetudes Randma-Liivi ja Kruusenbergi 2012 artiklile: o Mis on antud artikli peamine uurimisküsimus? - “Paralleelselt analüüsitakse kriminaalhooldussüsteemi loomise protsessi ja süsteemi ülekandmise protsessi, kuna need arenesid käsikäes ja kuna esimene annab teist parema arusaamise” - Ehk Milline nägi välja välja kriminaalhooldussüsteemi loomise protsess eestis ja lätis pärast taasisseseisvmist ning kuidas on süsteemi loomine seotud ülekandmise protsessiga? - Millised faktorid mõjutavad poliitikate ülevõtmist? Eesti ja Läti näitel kriminaalhoolsussüsteemis. o Teoreetiline raamistik vs empiiriline uuring? - Võrdlev juhtumuuring. Poliitikate ülevõtmine on teoreetiline raamistik. o Kuidas on antud uurimuseks vajalikud andmed kogutud? E. Millised andmekogumismeetodeid on kasutatud? - Juhtumianalüüs on võrdlev analüüs. Kvalitatiivne andmete kogumine (3 peamist meetodit): intervjuud, dokumentide analüüs, vaatlus. - Tugineb erinevatele andmeallikatele. Eesti peamiste päevalehtede Postimehe ja Läti Diena sisuanalüüs. Internetiallikad: eesti ja läti kriminaalhooldusteenuse ning nende peamiste partnerite kodulehti. Rahvusvahelise koostöö aruanded, pressiteated, uudised. Valitsuse aruended jm. Poolstruktureeritud (täiendavaid küsimusi saab küsida) ekspertintervjuu mõlema riigi asjaomaste poliitikute ja riigiteenistujatega. Millist teoreetilist raamistikku kasutatakse? Mis on 4 peamist faktorit mida nad vaatama hakkavad? - Motiivid (mida soovime saavutada); ulatus (kas võtame üle baasideed või kogu programmi. Kui täpselt me jäljendame seda eeskuju); eeskujud (teised riigid, poliitikad); agendid (kes toob poliitka eeskujud lauda, keda nad vaatavad. riigi teenistujad, poliitikad, eksperdid.) o Millised on artikli peamised järeldused? - Eeskujude erinevus tulenes sellest, et Kanadas oli Lätil kontaktid läbi kogukonna. Eestil aga Saksamaaga.  - Riigiteenistujatel on poliitika kujundamise vahendina poliitika ülekandmise otsustamisel võtmeroll. Mõlemas riigis arendasid riigiteenistujad kontakte välispartneritega ja kaalusid alternatiivseid lahendusi. Eduka ülevõtmise jaoks on vaja kompetentset ametnikkonda. - Nõrga poliitikakujundamise suutlikkusega riigid on haavatavamad ebateadliku üleandmise suhtes. - Uute poliitikate esilekerkimine koos puuduliku siseriikliku analüüsiga võib viia välismaiste tavade otsese kopeerimiseni ja kaasa tuua laiaulatusliku poliitika ülekandmise. - Eelarvepiirangud mõjutavad välispartnerite valikut. Poliitikainstrumendid (09.10) - otsesed teenused/sekkumine - regulatiivsed - õigused, kohustused, karistused, riigiteatajas avaldamine. - majanduslikud, turustiimulid- maksud, aktsiisid, sotsiaaltoetused, ettevõtete toetused, co2 kvoodid, pandid jne. - infopõhised meetmed - õiguskindlus. Reeglid, mida riigiteatajas ei avaldata, ei kuulu täitmisele (see on regulatiivne meede), lisandub infoõpõhine meede, et inimesed oleksid teadlikud (nt infotahvlid, meedia, reklaamid). - vabatahtlikud meetmed - initsiatiiv tuleb erasektori poolt. Eneseregulatsioonid > era-ja kolmanda sektori poolt. Nt tasulised kilekotid poes. Vabatahtlikud kokkulepped: riik ja ettevõtted või ettevõtted omavahel. Käitumis-ja eetikakoodeks: nt advokatuuri eetikakoodeks, panganduse hea tava, kus oma sektori usaldusväärtuse kindlustamiseks võetakse vastu selliseid dokumente. Tasakaalustatud toitumine ja füüsilise aktiivsuse edendamine: - otsesed teenused: Toitumis- ja liikumisnõustamise süsteemi väljatöötamine, arendamine ja integreerimine tervise-, haridus- ja sotsiaalsüsteemi ning nõustamise kvaliteedi ühtlustamine ja kättesaadavuse parandamine. - infopõhine - Elanikkonna toitumis- ja liikumisalase teadlikkuse parandamine, hoiakute kujundamine ja oskuste arendamine kogu elukaare vältel, muu hulgas sihipärase teavitustöö abil. + Inimeste hoiakuid ja uskumusi kujundatakse selliselt, et ühiskonnas on kõige soositum vigastusi ennetav käitumine, ning elukeskkonna loomisel peetakse oluliseks otsida lahendusi, mis vähendavad vigastuste ohtu. - regulatiivne - Vastutustundliku toiduturunduse edendamine ning eelkõige lastele suunatud suure rasva, soola ja lisatud suhkrute sisaldusega toodete turunduse piiramine. - majanduslikud - - vabatahtlikud/otsene teenus - Eakate liikumisaktiivsust toetavate kogukonnapõhiste sotsiaalsete võrgustike edendamine. Instrumentide valik: - instrumente kasutatakse kombinatsioonis, kuid alati kõik vahendid ei sobi - kombinatsiooniga jõutakse laiema publikuni, institutsionaalse vastutuse jagamine - regulatiivsed instrumendid on kõige kallimad - ainult informeerimisest ei piisa, sest see ei reguleeri inimeste käitumisi - milline kombinatsioon töötaks kõige paremini? - tõhusus e efektiivsus (mis hinnaga on see mõju saavutatud, tõhusus eeldab mõjusust, sest muidu on raha raisatud. Tõhusus paneb mingi väljundi seotud kuluna) ja mõjusus (efficiency & effectiveness) - nt milline kiirusepiirang oleks kõige parem, et õnnetusi vähendada ilma et inimesi eriti piiraks. - valikut mõjutavad: üksikisikud, institutsioonid, ideed, huvid - raja-sõltuvus - mille alusel hinnatakse?: poliitilised (poliitiline kultuur, toetus, nähtavus); majanduslikud (hind, mõju turule); administratiivsed (haldussuutlikkus); eetilised (vabadus, autonoomia, võrdsus, õiglus) - valikuprotsessis oluline nii: sisuline külg (loogika, analüüs); tegevuse idee levitamiseks (lobi, surve) Poliitikaprotsessi II etapp - poliitikaprotsessi I etapp: probleemi tõstatamine, probleemi kirjeldus (põhjused, tagajärjed), päevakorda võtmine.e - probleemi kirjeldus on sisendiks ka II etapis. - poliitikaprotsessi II etapp: võimalike lahendusvariantide genereerimine, s.h. poliitikainstrumentide valik - mõjude eelanalüüs - üritame prognoosida, mida üks v teine lahendus kaasa toob - kaasamine - kooskõlastamine - nõusoleku saamine asjaosalistelt (ministeeriumid, kovid). Kui kooskõlastamist ei saa, pannakse protsessile pidur. - eelnõu koostamine: - poliitikaprogrammi ja kava ning selle peamised elemendid - eesti: seaduseelnõu ja seaduseelnõu seletuskiri Poliitikaprogramm ja poliitika kava - Poliitikaprogrammi struktuuri elemendid (AP I):  - eesmärgid - - põhjuslik mudel - mis on probleemi põhjused ja kuhu peaks tegevuse suunama - vahendid - - sihtmärgid ja tulemused, rakendustegevused - Põhikomponendid: - Eesmärgid - vahendid/instrumendid - Elluviimise eest - … Pensionisüsteemi muutmine (https://www.err.ee/1029412/riigikogu-seadustas-teise-pensionisamba-vabatahtlikuks-muutmi se + https://www.riigiteataja.ee/akt/127102020001) + https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/kindlustus-ja-pensionipoliitika/teise-samba-ref orm - eesmärgid: eesmärk on anda inimestele suurem valikuvabadus. Samuti antakse inimestele täiendavaid võimalusi oma pensioniraha investeerimisel ja kasutamisel nii enne kui ka pärast pensioniiga. - vahendid/instrumendid: regulatiivne: seadusemuudatus, riigiteatajas avaldamine; kohustuse kaotamine, tulumaks. infopõhine meede: info tutvustamine, meedia. teenus - pankadest rahaväljavõtmine. - elluviimise eest vastutavad institutsioonid: rahandusministeerium, maksu ja tolliaamet, pensionifondid, pangad “Kui inimene on sambast lahkunud, ükskõik, kas peatanud ainult maksed või võtnud kogutud raha ka välja, on tal võimalik sambaga 10 aasta möödumisel uuesti liituda. Peale seda on tal 10 aasta möödudes veel üks kord võimalik sambast lahkuda – lõpetada lihtsalt maksed teise sambasse või võtta välja ka kogunenud raha.” “Seda on võimalik teha kahel viisil: peatada maksed teise sambasse ja jätta kogutud raha sinna edasi kasvama või võtta kogutud raha välja, millega lõpeb ka maksete tegemine teise sambasse” Poliitika kava - mõjutab HP elluviimist - elluviimise õnnestumise tõenäosuse suurendamine läbi haldussuutlikkuse, vastutuse ja avalikustamise - ettevalmistus rakendamiseks - mõjutab elluviimise protsessi - vastutuse, ressursside, instrumentide määratlemine kui alus järgnevateks tegevusteks Lahendusvariandid: - kolm peamist lahendust: - olemasoleva instrumendi kohandamine - uue instrumendi valik. Nt automaks, mida pole varem kasutatud - paradigma muutus. Kuidas me mõtestame mingit probleemi. Nt eelarvetasakaal (mõne jaoks peab olema tasakaalus, mõne jaoks mitte). Nt eluasemelaen, pensionisüsteem, samasooliste abielu. - instrumentide valik: - millised osapooled mõjutavad instrumentide valikut - olemasolevad lahendused ja nende kohandamine vs uue lahenduse väljatöötamine - “mitte midagi teha” ja “jätkata olemasolevaga” kui lahendusvariandid. Hea variant siis, kui hetkel pole head lahendust, mis oleks aktsepteeritav ja uued variandid oleksid nt liiga kallid (poliitiliselt, majanduslikult, emotsionaalselt). Uute lahenduste leidmine: - kaasamine - pretsetendid/ajalugu - ajurünnak - teadusuuringud Uute lahenduste leidmine II: - analüüsid eelnevatest etappidest: probleemi analüüs, olemasolevate lahenduste/poliitikate analüüs - mida riik saab üldse teha? - poliitikainstrumentide klassifikatsioonid kui alus ideeks - olemasolevad poliitikadokumendid kui piirang ja ideestik - varasemad kogemused ja ideed organisatsioonis, valdkonnas, riigis - mitte midagi teha > millised oleksid tagajärjed - uuringud poliitikavõrgustikus - poliitikate ülevõtmine (mõne teise riigi oma) - kirjanduse ülevaade - tagasiside poliitika sihtgrupilt jm osapooltelt - analoogiad: sarnaste situatsioonide varasemad lahendused - ajurünnakud - mõelda ideaalsele situatsioonile Poliitikaalernatiivide esiletõus - millised faktorid võiksid mõjutada poliitikaalternatiivide esiletõusu? - ekspertiis, info ja ideed (millised ideed on parajasti moodsad, promo on taga) - rahvusvahelised organisatsioonid võivad tagant tõugata (nt EL oma poliitikatega) - huvigrupid (kas neid on palju, nt pensionärid; tuntus, kõrge positsiooniga ettevõtete juhid või eksperdid nt; kui suur on nende sissetulek, rahaga neil on võimalus palgata inimesi, hoida silma peal seadusemuudatustel jne. Nt loomaõiguste eest võitlejatel ei pruugi alati liiga palju raha olla) - koosloome - erakondlikust taustast tulenevad eelistused ja valikud - erahuvide kaitse (mõjutab vähem) Poliitikate ülevõtmine - protsess, mille käigus teadmisi poliitikate, halduskorralduse, institutsioonide vms osas ühel ajal ja kohas kasutatakse poliitikate, halduskorralduse, institutsioonide arendamiseks teisel ajal või kohas. - eesti on eeskujuks oma haridussüsteemiga (nt pisa testide tulemused) + korruptsiooni lahendustega. Koosloome - poliitikaprobleemide lahenduste, poliitikaprogrammide kujundamine partenrlusena programmi klientide/kovi vahel. Poliitikate kujundamine Seminariküsimused 23.oktoober 2023 Eelarve ja eelarvepoliitika  · AP I: 2.2.3.5, 4.4.3 ptk. (vt ka Rahandusministeeriumi koduleht fin.ee): o Selgitage riigieelarve (RE) ja riigieelarve strateegia (RES) koostamise protsessi ning võrrelge seda poliitikaprotsessi mudeliga. RE ja RES koostamise protsess: 1. Iga kalendriaasta lõpukuudel koostavad ministeeriumid omapoolsed projektid. 2. Jaanuaris-veebruaris toimuvad tulemusvaldkondade arutelud asekantslerite tasemel, kuhu on oodatud ka kantslerid. Kohtumistel käsitletakse riigi strateegilisi eesmärke ja mõõdikuid, lähtudes uuendatud valdkondlikest arengukavadest; valitsuse tegevusprogrammis ja „Eesti 2035“ kavandatud tegevuste seisu, arvestades Euroopa poolaasta protsessi soovitusi; esialgseid ettepanekuid poliitikamuudatusteks ning algatusi. 3. Kohtumised asekantsleritega on sisendiks ministri aruteludele peaministriga veebruaris ja märtsis, kus käsitletakse ettepanekuid peamisteks poliitikamuudatusteks. Eelneva põhjal uuendatakse valitsuse tegevusprogramm ja täiendatakse „Eesti 2035“ tegevus­kava. 4. Ministeeriumid esitavad 1. märtsiks Rahandusministeeriumile valitsemisala arengukava. Selle eelnõu saadetakse Riigikantseleile ja Rahandusministeeriumile esmaseks tagasisidestamiseks ja peaministri kohtumise toestamiseks 1. veebruariks. Samaaegselt esitatakse nii ministeeriumide kui ka põhiseaduslike institutsioonide poolt tegevuskava (ühe aasta konkreetne vaade) koos rahastamiskavaga, mis peab lähtuma valitsuse heakskiidetud valitsemisalade kululagedest. Rahastamiskavade koostamise täpsemad juhised ja täpsustatud kululaed edastatakse ministeeriumidele tavaliselt jaanuari alguses. Valitsemisalade terviklikuks käsitlemiseks arvestatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel ka riigieelarveväliste keskvalitsuse institutsioonide kavandatud tegevuste ja finantsplaanidega. Seepärast esitavad ministeeriumid koos valitsemisala rahastamiskavaga oma valitsemisala riigieelarveväliste keskvalitsuse institutsioonide finantsplaanid (eraldi vormil). 5. Märtsi lõpus korraldatakse ministeeriumide kantsleritele ühis­arutelu riigi majanduse väljavaadetest ja valitsemisalade kavandatavatest uuendustest. Kantslerite ja Rahandusministeeriumi kahepoolsete kohtumiste vajadus arutatakse kantsleritega läbi riigi eelarvestrateegia protsessi käigus. 6. Valitsuskabineti nõupidamiste aruteludel märtsi lõpus-aprillis tuleb esmalt jõuda otsusele tulude, kulude ja eelarvepositsiooni eesmärkides. Nendele tuginedes tuleb kevadel vastu võtta kaalukamad ja põhimõttelised otsused, sh maksumuudatused, arutada kabinetinõupidamistel läbi valdkonnapoliitikate muudatused, investeeringute ja palgakulude üldpõhimõtted ning olulise fiskaalse mõjuga kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete muudatused. Sügisel järgmise aasta riigieelarve koostamisel neid teemasid üldjuhul enam ei käsitleta. 7. Riigieelarve strateegia kinnitatakse valitsuse poolt hiljemalt aprilli lõpuks. Riigieelarve strateegia koostamist toestavad majandusprognoosid. Rahandusministeerium koostab need kaks korda aastas kevadel ja suvel. Kevadprognoos avaldatakse hiljemalt aprilli ning suveprognoos septembri alguses. Majandusprognoosi kõige olulisemaks väljundiks on valitsussektori tulude hinnang, mis suveprognoosi puhul on riigieelarve menetlemise aluseks riigikogus. Pärast riigieelarve strateegia vastuvõtmist tuleb rahastamiskava ja tegevuskava vajaduse korral täpsustada. Riigieelarve strateegia kinnitamise järel algab järgmise riigieelarve koostamine, milleks esitatakse ministeeriumide poolt taotlused Rahandusministeeriumile 10. maiks. Eelarve lisataotlusi lisaks tavapärastele tegevuskuludele ja juba ette­nähtud arenduskuludele esitatakse katteallikate olemasolul, kui seda võimaldavad eelnevalt riigi eelarvestrateegiaga heaks kiidetud otsused, seejuures käsitletakse prioriteetsena poliitikamuudatustega seotud lisataotlusi. Eesti on liikumas tegevuspõhisele eelarvestamisele, mis tähendab tulemusjuhtimise juurutamist, kus on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning ressursside planeerimisel lähtutakse tulemustest. Sellest tulenevalt on strateegiline planeerimine nüüd üles ehitatud viie tasandina: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused. - Võrdlus poliitikaprotsessi mudeliga: sõelumine, probleemi määratlemine ja päevakorde viimine u sama, seejärel poliitikaprogrammi väljaarendamine (kaasamine, lahendusvariantide genereerimine, eelnõu koostamine) ehk RE-s nt arengukavade esitamine ja ühisarutelud. Seejärel otsustamine ehk valitsuskabineti arutelud ja riigieelarve strateegia kinnitamine + seejärel algab riigieelarve koostamine.  o Mis on RES peamised eesmärgid? Kuidas see seostub riigieelarve koostamise protsessiga? - eelarvestrateegia seab üldised suunised ja eesmärgid, mille alusel koostatakse eelarve, samas kui eelarve on konkreetne finantsdokument, mis näitab, kuidas kavandatakse rahalisi vahendeid jaotada kindlal perioodil, et saavutada eelarvestrateegias seatud eesmärgid. o Kes on peamised osapooled RE ja RES koostamisel? Selgitage nende rolli (eelkõige (Rahandusministeerium, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Riigikontroll) - Rahandusministeerium annab esmase tagasiside ministeeriumite poolt loodud valitsemisala arengukavale. -... o Mis on tegevuspõhine eelarve? - Tegevuspõhise eelarve kontseptsioon tähendab tulemusjuhtimise juurutamist, milles on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning kus ressursside planeerimisel lähtutakse tulemustest. Valitsemisaladel on võimalus kavandada eelarve materjalide ettevalmistuse periood vastavalt oma valmisolekule, kuid mitte hiljem kui aastaks 2020. see on osa riigireformist, mille tulemusena on kavas saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus. Praeguseks on üleminek tegevuspõhisele riigieelarvele toimunud. · Lee et al 2008 ch.1: o Mis on eelarve (budget)? Mis on eelarvet iseloomustavad tunnused? - Viitab finantrsseisundile ja tulevikuplaanidele. Tulevikku vaatav. - vajalike ressursside eraldamiseks või edusammude mõõtmiseks jne. o Mis on riigieelarvestamine (public budgeting)? Mille poolest erineb riigieelarvestamine erasektorilaadsest eelarvestamisest? - Eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike vahendite valimine. Ühiskonna majandus-ja finantsressursside jagamine avaliku ja erasektori vahel. o Kuidas toimib riigieelarvestamine valitsust kontrolliva /vastutusele võtva vahendina? Mille eest valitsus vastutab? o Mis on eelarvestamise süsteem (budgeting system) ja riigieelarvestamise süsteem (public budgeting system)? Mis on eelarvestamise süsteemi väljundiks (output)? Mis iseloomustab antud väljundit? Mis on süsteemi üheks oluliseks tunnuseks? - Eelarvestamise süsteem (budgeting system) on kogum meetodeid, protsesse ja protseduure, mida kasutatakse eelarve koostamiseks, haldamiseks ja jälgimiseks organisatsioonis, olgu selleks siis ettevõte, valitsusasutus või muu organisatsioon. Riigieelarvestamise süsteem (public budgeting system) on omakorda selline eelarvestamise süsteem, mida kasutatakse riigi valitsusasutuste eelarvete kavandamiseks, elluviimiseks ja kontrollimiseks. - Eelarvestamise süsteemi väljundiks (output) on tavaliselt eelarve ise, mis koosneb erinevate valdkondade ja programmide finantsplaanidest ning ressursside jaotusest vastavalt seatud eesmärkidele ja prioriteetidele. Eelarve väljund võib sisaldada ka mitmesuguseid raporteid, prognoose ja analüüse, mis toetavad otsuste tegemist ja eelarve elluviimist. o Millist informatsiooni eelarvestamise süsteemid genereerivad ja läbi töötavad? - 2 tüüpi teavet: programmiteave ja ressursside teave. · Tutvuge Rahandusministeerium (2023) Riigieelarve strateegia 2023-2026 ja Riigieelarve juhtimislauaga. o Riigieelarve juhtimislaud: RE maht, RE peamised tulu ja kuluallikad.  - RE maht 2024 on: kulud ja investeeringud 18,5 miljardit eurot, tulud 16,8 miljardit + 1,7 riigikassa laenab. RE peamised kuluallikad on sotsiaalne kaitse, haridus, tervishoid, majandus. RE peamised tuluallikad on maksutulud, tootmis-ja impordimaksud, sotsiaalkindlustusmaksed. o Mis on RES-s välja toodud valitsuse prioriteedid järgmisteks aastateks? (peatükk 1) - eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine, laiapindne riigikaitse, Ukraina toetamine, energeetika ja elektriturureform, metsandus, merendus, toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine ning muud poliitilised prioriteedid o Miks on valitsus just need prioriteedid teie arvates välja valinud? - Päevakajaliste teemade tõttu § Mõtlemiseks: Mis tüüpi poliitikainstrumente on eelkõige välja toodud? - Otsesed teenused/sekkumine + regulatiivsed o Kuidas iseloomustada valitsuse eelarvepositsiooni? - Iga aastaga läheb % SKPst väiksemaks, 2023 -3,9 ja 2026 -3,0 § Peamised tulu- ja kuluallikad (RE, KOV-d) - Kovidel peamine kuluallikas haridus, seejärel majanduskulud: Majanduskulud (sh elamu- ja kommunaalmajandus) koosnevad peamiselt valla- või linnasisesest ühistranspordist, valla teede ja linnatänavate korrashoiust, veevarustuse korraldamisest ning tänavavalgustusest. - KOVide peamised tuluallikad on maksud (tulumaks ja maamaks) ning toetusfondid (koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu, korraldada koolis toitlustamist, maksta toimetulekutoetust ning hooldada kohalike teid). o Heaolu (peatükk 2.1) § Millised on peamised probleemid heaolu valdkonnas? Milliste programmide vahel on antud valdkond jagatud? - Peamised probleemid on rahvastiku vananemine, tööturu struktuursed probleemid (ebavõrdsus jne), kvalifitseeritud tööjõu puudus ja tööjõu vähene tootlikkus, vaesuse osakaal (21-22%), sooline palgalõhe. § Milliseid muudatusi keskkonnas tuleb heaolupoliitikate puhul silmas pidada? Kuidas need muudatused mõjutavad eelarveküsimusi? - Nt sõjaline olukord (sõjapõgenikud), majanduslik olukord, regionaalsed piirangud jne. Poliitikate kujundamine Seminariküsimused 30. oktoober 2023 Poliitikate elluviimine I: protsess AP I, 4.6.1-2: · Mida tähendab, et poliitikate elluviimisel tuleb kavandada organisatsiooni ja juhtimise mehhanism, koolituse ja ressursside alaprogrammid, tegevus- ja tulemusnäitajad ning hindamine ja järelevalve? Miks on need elemendid vajalikud elluviimise õnnestumise tagamiseks? - Selle jaoks, et poliitikate asjakohasust hinnata. · Palun selgitage klassikalise ülalt-alla rakendusviisi peamiseid elemente:  o Rakendamisel osalejate muster ja organisatsioon (s.h. millist rolli mängib koordineerimine) - Asutuste rutiinide, identiteetide, kogemuste tundmaõppimine ja mõtestamine, et kuidas eri asutuste oskused, rutiinid jne omavahel ja ka uue programmiga ühendada/ühildada. Milline peaks olema rakendusasutuste uus sisemine ülesehitus ja kuidas ehitada nende vahel koordineerimise ja koostöö suhteid. o Rakenduse protseduurid, juhtimine, järelevalve - rakenduse vahendiks on tehniliste ja administratiivsete ülesannete disainimine, mida tehakse reeglina normatiivdokumentides. Selleks on (a) individuaalsed rakenduskavad (tegevusplaan, ülesannete ajakava), kus on selged tulemusnäitajad ja sihtmärgid, kulutuste struktuur ja ajakava; (2) juhtimiskavad – kuidas kõikide ressursside kombineerimise kaudu (organisatsioon, inimesed, raha, protseduurid) need tulemused ja sihtmärgid täita; (c) selge ajakava ning (d) seire ja kontrolli ­mehhanismide kujundamise normdokumendid. o Töötajate koostöö tagamine - Sellega luuakse ametnikele selged orientiirid, kuidas oma sihid ja tegevused kohandada organisatsiooni sihtidega. Siia kuuluvad eri tehnikad, millest juhtimine eesmärkide kaudu ja tulemusjuhtimine on ka tagasisidestamise ja hindamise viisid. o Avalike teenuste osutamine - Üks osa avalikest teenustest osutatakse tegelikult valitsemisadministratsiooni sees ja osa poliitikaid on suunatud valitsemisasutuste korralduse muutmisele. Teine osa väga levinud poliitikaid keskenduvad uute normide ja reeglite kujundamisele ning jõustamisele. Kolmas osa poliitikaid puudutab avalike teenuste osutamist avalike asutuste poolt eratoimijatele, sh kodanikele. Tihti eeldab see nii uut teenusedisaini ja teenistujate oskuste muutmist kui ka teenistujate ning kasusaajate suhete muutmist. o Kontroll ja järelevalve - Avaliku sektori ametnike ja töötajate sisseelamise e-kursus. V moodul: avalikud teenused (teemad 5.1, 5.4) · Selgitage mõisteid: o Avalik teenus (vs avalik hüve) Avalik hüve on kas mitterivalne või mittevälistatav. Kõik avalikud teenused ei ole avalikud hüved. Nt haridus pole avalik hüve, aga on avalik teenus - Avalik teenus on avaliku ülesande täitmine, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasnevate kohustuste täitmisele või põhiõiguste-ja vabaduste ning huvide kaitsele. 4 tüüpi: Otsesed (inimese tahtel), kaudsed (toetab otsest avalikku teenust, pole ühte kindlat adressaati), tugiteenused (toetavad asutuste ül täitmist) ja ehtsad avalikud teenused (eelkõige füüsilised teenused: nt kool, lasteaed). o Otsene ja kaudne avalik teenus - Otsesed (osutatakse inimese (eeldataval) tahtel, kindel adressaat, suunatud kindlale inimesele) nt sotsiaalteenus, prügivedu, vanglateenus; kanalisatsioon, haridus. Proaktiivne teenus - automaatne või isiku nõusolekul otsustamine: nt tuludeklaratsiooni eeltäitmine, ravikindlustus lapse sünni registreerimisel, abiellumine/lahutus. Sellega suudame riigi halduskoormust vähendada. - kaudsed (toetab otsest avalikku teenust, pole ühte kindlat adressaati) nt õigusloome, poliitika kujundamine või vahel järelvalve.  o Tugiteenus - tugiteenused toetavad asutuste ül täitmist, et institutsionaalne süsteem toimiks. Nt IT, raamatupidamine, personaliarvestus · Selgitage avalike teenuste peamiseid tunnuseid. - Avalik hüve – mitterivaalitsev ja mittevälistatav tarbimine - Teenuse osutamise kohustuslikkus või tarbimise kohustuslikkus. Nt haridus - Positiivne kõrvalmõju – kui teised tarbivad, on kõigil parem - Võrdsusõigus – kõigil on võrdne õigus avalikke teenuseid saada - Solidaarne rahastamine – raha ja teenus ei liigu koos (tulenevalt maksude maksmisest) - Info asümmeetria – inimesed ei pruugi ise olla võimelised avaliku teenuse vajadust v kvaliteeti hindama - Üks pakkuja – riigi monopol · Millistes vormides teeb avalik sektor koostööd teiste sektoritega avalike teenuste pakkumisel? Tooge näiteid. - Üldine koostöö – ühised algatused, kaasamine, ümarlauad. - Partnerlus avalike teenuste osutamisel – nt lepinguline delegeerimine (avaliku teenuse v tugifunktsiooni täitmise andmine mõnele teisele sektorile, nt jäätmevedu); sihtotstarbelised toetused teenuste osutamiseks (nt kov toetus kultuuriürituse korraldamiseks); ühisogranisatsioonid (nt tallinna vesi, kanalisatsiooniettevõtted); taristu rahastamine, rajamine ja haldamine (nt sadamad, lennujaamad, haiglad, vanglad, teed). Tutvuge Sotsiaalhoolekande seadusega §§ 33-37: (kodutöö 2. Variandi järgi) o Millise poliitilise probleemi lahendamisele antud regulatsioon on suunatud? - Probleemi sõnastamine: Lapsel või täiskasvanud isikul puudub turvaline elukeskkond ja/või ta vajab kriisiabi. Sõnastamisel oluline ka sihtgrupi suurus + põhjused abivajaduseks + vanus + teenuse vajadus lähtuvalt asukohast + (teenuse vajadus, kas psühholoogiline, kooli leidmine jne) Kodutöös peab tegema kitsenduse ja sellega lõpuni minema (nt siin lapsed või täiskasvanud või mõlemaid). Baasasjad peab saama seadustekstidest. 2 etapp tööl: õigusaktide kaardistamine. - Turvaline keskkond + edasine abi august välja saamiseks. Turvakoduteenus peaks isikule vajaduse korral tagama kriisiabi (taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus) + teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. - Poliitikainstrument: otsene sekkumine, otsene teenus - Sihtgrupid: lapsed ja täiskasvanud. - regulatsioon on suunatud nt sotsiaalsele ebavõrdsusele ja kriisidele reageerimisele, ohvriabi osutamisele. Eesmärk on tagada abivajajatele isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. o Milline osapool vastutab turvakodu teenuse pakkumise eest? Miks on turvakodu teenus antud just selle osapoole pädevusse?  - KOV, lähim ja esmane üksus. Neil on ka vbla parem ülevaade kogukonna/piirkonna vajadustest ja probleemidest. o Peamised õigusaktid, mis on olulised antud seaduse rakendamiseks + millised on Sotsiaalhoolekande seaduse peamised rakendusaktid? Millised neist on olulised seoses turvakodu teenusega? - Nt perekonnaseadus, lastekaitseseadus, koks, rahvaterviseseadus (teenuse nõuded). Töös tuua välja miks and on olulised, mis seosed on + selgitus. Rakendusaktid nt kov määrus. Rakendusakte on palju (riigi teataja lk), aga kõik pole olulised antud töös. - Nt turvakoduteenuse osutamise tingimised kindlaksmääratud (millised ruumid); tegevusloa väljastamine; nõuded teenust osutavale isikule (erinevatele nõuetele vastamine); KOVi üksuse kohustused kindlaksmääratud; teenuseosutaja kohsutused kindlaksmääratud. - antud valdkonna arengut suunab nt heaolu arengukava. Laste-ja perede heaolu arendamine ja parandamine. - laste turvakodu teenusega seotud peamised osapooled: nt ülevalt alla: tallinna linn (kov) pakub teenust, rahastab, koordineerib, haldab ja hoiab ülval asutusi + sotsiaal-ja tervishoiuamet pakub teenust, rahastab ja teostab sotsiaalasutuste elukeskkonna üle järelvalvet, lastekaitsespetsialistid. SKA+JV + sotsiaalministeerium (SKA on selle all) rakendamis eest, kuidas valdkonda edasi arendada. sotsiaalvaldkonna ametnikud (hindab isiku heaolutaset, planeerib edasised tegevused) + asutuse tegevusloa väljastab tervisamet, tegevusloa väljastab sotsiaakindlustusamet. TAI ja koolitused ja analüüsid. LOENG 30.10 Inkrementaalne eelarve I - Kujundamisel aluseks eelmise a eelarve Miks? - RE maht - Kulude-tulude korduvus - Radikaalseid muutuseid raske läbi viia Poolt - Pikaajaline planeerimine kergem (kui on kulud-tulud juba ette teada) - Aja kokkuhoid - Tulevikku raske ennustada (kriisid, ootamatud kulutused) - Sobivam poliitiliselt tundlike teemade puhul Vastu - Olemasoleva süsteemi kinnitamine (rutiinid, harjumuspärane, raja sõltuvus, populaarsuse kaotus, mingid asjad on kinnistunud) - Muutuste takistamine - Kiirus > halvad otsused. Kui ei ole piisavalt analüüsi tehtud, halvad otsused kinnistuvad. - Killustatus > süsteemi kui tervikut ja poliitikaid raske hoomata. Kulutusi vaadatakse eraldiseisvatena. - Poliitika-programmide lõpetamine keeruline lähtuvalt eelnevatest põhjustest/otsustest > alternatiivid - Nulli-põhine eelarve, programmieelarve, raameelarve (antakse summa ette, aga pole kulutused kindlaksmääratud) - Eelarvereformid - 2 peamist reformisuunda Eelarveprotsesside peamised probleemid: - Valitsusesisene eelarvekontroll - Aastane perspektiiv (pikaajalisi projekte, nt suuri investeeringuid on raske ette võtta. Vbla järgmine aasta enam ei anta raha) - Kapital (pikaajaline plaan vajalik, aastane perspektiiv ei tule kasuks) - Maksude ja kulutuste koordineerimine (nt kust kärpida) - Eelarvevälised kulutused Poliitikate kujundamine III etapp ehk otsustamine: - Saab jagada kaheks sisuliseks osaks: - sisuline otsustamine (saab alguse juba II etapis) ja sellega seonduvad piirangud - lahenduse kaalumine, eelnõu koostamine. II etapis toimub juba nt eelarve otsustamine, kaasamise ja kooskõlastamisega, mõjuanalüüsidega koorub välja parim lahendus (nii eelarveliselt kui ka mõjude poolelt) - protseduuriline otsustamine ja sellega seonduvad piirangud - milline institutsioon formaalse otsuse teeb. VV hääletab/riigikogu võtab vastu - Osapooled: - eelnõu koostamine: ministeeriumi ametnikud, harvem parlamendisaadikud ise - vastuvõtmine: vastavalt pädevusele - parlament, valitsus, kov jne - osapooli vähe, kuid mõjutajaid palju: lobby-töö, veto-punktid (vetoõigus eestis ainult presidendil), jne - Otsustamine II: - mille alusel otsuseid tehakse? - poliitikas eelkõige 5 peamist alust: - ekspertiis (mida on vaja, et süsteem hästi toimiks) - konsensus (surve, üritame kokkuleppele saada, mis on parim lahendus) - poliitka/ideoloogia - võrdlevanalüüs (võrdleme enda näitajaid teiste omadega; mida teised teevad, kellega sarnased me tahame olla - poliitika ülevõtmine) - teaduslik (loodusteadustest lähtuvad analüüsid)  - Otsustuskriteeriumid: väärtused (organisatsioon, elukutse, isiklikud, poliitikast tulenevad, ideoloogilised); erakondlik kuuluvus; valijaskonna huvid; avalik arvamus; “lugupidamine” (kui ei ole nt aega/oskust uurida midagi, tehakse valik lähtuvalt kellegi teise autoriteetliku isiku otsuse/soovituse järgi); pretsedendid (varem on nii otsustatud e. Otsustame nii); avalik huvi IV etapp ehk rakendamine - Konkreetsete mõistete-, protseduuride- ja reeglitesüsteemi kujundamine üldiste eesmärkide saavutamiseks ja nende rakendamine - Kuid viitab ka: - Seaduste jõustumisele, järgimisele - Kontrollile, järelvalvele, seirele, hindamisele, aruandlusele - Kommunikatsioonile ja teavitamisele - Ressursside jagamisele (eelarve) - Koostööle ja koordineerimisele osapoolte vahel - Koolitamine ja haldussuutlikkuse arendamisele - IT süsteemide, indrastruktuuri väljatöötamisele, arendamisele - Kvaliteedi tagamisele Elluviimise tähtsus: - rakendamise eelduseks on üldiste poliitikaeesmärkide tõlgendamine: reeglid, põhimõtted võivad olla üldised ja ebamäärased. - täidesaatev võim, AH/AT kujundab konkreetsed protseduurid, terminid, nõuded - nt rakendusakti vastuvõtmine VV või KOV volikogus - bureocratic drift e. kõrvalkaldumine esialgsetest poliitika eesmärkidest rakendamise käigus - põhjused: kaalutlus e. diskretsiooniõigus, info asümmeetria (kõigil ei ole sama info kättesaadav), olukorra muutumine, ressursipiirangud, institutsiooni eesmärgid, HG mõju, poliitiliste prioriteetide muutus, õiguslik tõlgendus, avalik arvamus, kontrolli puudumine -> võib kaasa tuua erinevusi piirkondade vahel (kättesaadavus, kvaliteet, maht, jne.) - eesmärkide saavutamine: - reaalsed tegevused, mis võimaldavad eesmärkideni jõuda - poliitika läbikukkumise ennetamine - võimaldab tagada nii (poliitilist) vastutust, avalikkuse usaldust, legitiimsust - tänavataseme e. rohujuuretasandi ametnikud (suhtlevad kodanikega otse, neil on kaalutlusõigus) - probleem: õiglus ja võrdsus teenuste kättesaadavusel (rikkamatel valdadel rohkem võimalusi) - probleem: ressursside tõhusus ja eesmärgipärane kasutamine (kas mingit toetust on üldse vaja) - probleem: tagasiside ja kohandumine muutuvate oludega, õppimine - riigi maine rahvusvahelisel tasandil Avalik teenus I: - Tunnused: - Avalik hüve – mitterivaalitsev ja mittevälistatav tarbimine - Teenuse osutamise kohustuslikkus või tarbimise kohustuslikkus. Nt haridus - Positiivne kõrvalmõju – kui teised tarbivad, on kõigil parem - Võrdsusõigus – kõigil on võrdne õigus avalikke teenuseid saada - Solidaarne rahastamine – raha ja teenus ei liigu koos (tulenevalt maksude maksmisest, nt pensionide finantseerimine) - Info asümmeetria – inimesed ei pruugi ise olla võimelised avaliku teenuse vajadust v kvaliteeti hindama - Üks pakkuja – riigi monopol - Teenuste liigid: - Otsesed (osutatakse inimese (eeldataval) tahtel, kindel adressaat, suunatud kindlale inimesele) nt sotsiaalteenus, prügivedu, vanglateenus; kanalisatsioon, haridus. Proaktiivne teenus - automaatne või isiku nõusolekul otsustamine: nt tuludeklaratsiooni eeltäitmine, ravikindlustus lapse sünni registreerimisel, abiellumine/lahutus. Sellega suudame riigi halduskoormust vähendada. - kaudsed (toetab otsest avalikku teenust, pole ühte kindlat adressaati) nt õigusloome, poliitika kujundamine või vahel järelvalve. - tugiteenused toetavad asutuste ül täitmist, et institutsionaalne süsteem toimiks. Nt IT, raamatupidamine, personaliarvestus - Millistes vormides teeb avalik sektor koostööd teiste sektoritega avalike teenuste pakkumisel? Tooge näiteid. - Üldine koostöö – ühised algatused, kaasamine, ümarlauad. - Partnerlus avalike teenuste osutamisel – nt lepinguline delegeerimine (avaliku teenuse v tugifunktsiooni täitmise andmine mõnele teisele sektorile, nt jäätmevedu); sihtotstarbelised toetused teenuste osutamiseks (nt kov toetus kultuuriürituse korraldamiseks); ühisogranisatsioonid (nt tallinna vesi, kanalisatsiooniettevõtted); taristu rahastamine, rajamine ja haldamine (nt sadamad, lennujaamad, haiglad, vanglad, teed). Kodune töö 2: poliitika elluviimine - Ükskõik milline seadus riigi teatajast (hetkel kehtiv) - Kaks lähenemisvõimalust: - 1. Alustad probleemist - 2. Alustad instrumendist Poliitikate kujundamine Seminariküsimused 20. november 2023 Poliitikate analüüs ja hindamine I AP I 4.6.3, 5.1-2 (kuni lk. 263) · Selgitage poliitika analüüsi rolli ja eesmärki poliitikaprotsessis. - et sellega seotud ametnikud ja poliitikaomanikud saaksid tulevikus võimalikult mõjusalt valdkonnas toimida. See oli eenekõike indikatiivne või orienteeriv hindamine, mis püüab otsustajale tagada parima toe alternatiivide valikul ja viia miinimumini antud poliitika ootuste luhtumise. · Millistest peamistest tegevustest koosneb poliitikate kujundamine kui ekspertanalüüsi protsess? - 6 etappi: o 1) ühiskondliku probleemi analüüs ja selle võimalike põhjuste määratlemine o 2) poliitikasekkumise eesmärkide määratlemine o 3) probleemi võimalike lahendusvalikute määratlemine o 4