Eesti Kirjanduse I Kursus

KIRJANDUS I KURSUS ARVESTUS Fraseologism- väljend, millel on kindel tähendus ning mida kasutatakse kirjanduses või kõnekeeles kujundlikult Omadused: kujundlikkus: piltlikud ja varjavad tähendust, nt "silm peal hoidma" (jälgima) või "käed rüpes istuma" (mitte midagi tegema) fikseeritud struktuu...

KIRJANDUS I KURSUS ARVESTUS Fraseologism- väljend, millel on kindel tähendus ning mida kasutatakse kirjanduses või kõnekeeles kujundlikult Omadused: kujundlikkus: piltlikud ja varjavad tähendust, nt "silm peal hoidma" (jälgima) või "käed rüpes istuma" (mitte midagi tegema) fikseeritud struktuur: enamasti on kirjutatud ühe kindla järjekorra struktuuri (stiili) järgi tähenduse terviklikkus: terviklik annab edasi mõtte, mitte iga sõna eraldi Kasutamine: Kirjanikud kasutavad tekstides, et luua ilmekamat ja rikkalikumat keelt ning paremini illustreerida mõeldut. Müüt- traditsiooniline lugu, mida on põlvest põlve edasi antud. Tihti suuliselt. Seletab maailma, inimeste, jumala päritolu ja loodusnähtusi, kultuuri ja uskumusi. Omadused: selgitav: vastab küsimustele, nt “Kuidas tekkis maailm?”, “Kust tekkisid inimesed?” jne sümboolika: kasutatakse metafoore ja sümboleid, et edasi anda abstraktseid ideid ja universaalseid tõdesid üleloomulikkus: sageli esinevad jumalad, kollid, kangelased ja maagilised olendid, kes kujutavad endast universumi jõude ja moraalseid õpetusi kultuuriline tähtsus: seotud konkreetse rahva või kultuuritraditsioonidega, kannab edasi nende maailmakäsitlust ja vaatepilti Müütide tüübid: Loomismüüdid: Seletavad maailma, inimeste või loodusnähtuste päritolu. Kosmoloogilised müüdid: Kirjeldavad universumi struktuuri ja toimimist. Jumalate müüdid: Räägivad jumalatest ja nende tegudest. Kangelasmüüdid: Jutustavad kangelastest, kellel on erilised võimed või saatus. Eetilised müüdid: Õpetavad moraalseid tõdesid või annavad juhiseid elu kohta. Tähtsus: Aitab mõista iidsete rahvaste kultuuri- mõtteviisi, maailmapilti, väärtusi. Maagiline realism- ühendab reaalse maailma ja fantaasia elemendid, esitades üleloomulikku kui loomulikku Tunnusjooned: Reaalsuse ja irreaalsuse segunemine- üleloomulikud sündmused või olendid ilmuvad tavalises igapäevaelus ilma, et keegi neid kummaliseks peaks Realistlik ja detailne kirjeldus- keskkond ja tegelased sageli realistlikult kujutatud, toimub tugeva kontrasti loomine reaalsuse ja maagiliste elementide vahel Kultuurilised ja mütoloogilised viited- tugineb rahvapärimusel, müütidel või konkreetsetel kultuuri uskumustel Ebatavalised ajakäsitlused- aeg võib liikuda ringikujuliselt, peatuda või toimida teisiti kui päris maailmas Igapäeva sündmustel maagiline tähendus: igapäeva toimetustele antakse eriline mõnikord maagiline tähendus Eesmärk: aitab luua uusi viise, kuidas maailmat tõlgendada ning mõista elu, tõde ja inimkogemust. Näitab, et reaalsust ei saa nii kergesti lahti seletada ning annab mõista erinevate kultuuride tõekspidamisi. Mõisted Muinasjutt- rahva pärimuslik või kirjanduslik väljamõeldud lugu, sisaldab sageli maagilisi tegelasi, imesid ja seiklusi. Lool tavaliselt moraalselt õpetlik mõte või õnnelik lõpp Allegooria- lugu, kus tegelased ja sündmused omavad sügavamaid tähendusi, mis ei tähenda nende otsest tähendust Modernism- katkestas traditsiooniliste teemadega ja jutustamise vormidega, teadlik eraldumine traditsioonidest kirjanduses Uus ja Vana Testament- (vt alateemade alt) Evangeelium- uue Testamendi raamat, mis jutustab Jeesuse elu, tarkuste ja õpetuste, surma ja ülestõusmise loo. Kristlikus traditsioonis on neli evangeeliumi: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese järgi Tüvitekst- olulise tähendusega mingis kultuuris, kirjandusźanris või mõtteviisis, eeskujuks hilisematele tekstidele Regivärss- eesti rahvaloomingus esinev värsivorm, millel on kindel rütm ja sageli paaris mõõtmed (kaheksa silpi reas, kus teine rida on sageli sarnase lõpuga) Epiteet- kirjanduslik väljend, lisab omadussõna või sõnaühendi kaudu täiendava iseloomustuse või hinnangu, aitab rõhutada mõnda kindlat omadust Võrdlus- sisaldab “kui” või “nagu”, võrdleb mingit tegelast või nähtust millegi muuga, tähenduslik Metafoor- muudab ühe asja teiseks (tähenduslikult), et väljendada mõnda ideed sügavamalt ja kujundlikumalt. Erinevalt otsesest võrdlusest ei kasuta metafoor "nagu" või "kui" sõnu. Kiilkiri - sumeritelt pärinev, arvatavasti maailma vanim kirjasüsteem Eepos - enamasti mütoloogial või pärimustel põhinev, algselt rändlaulikute repertuaari kuulunud värsivormiline teos, mis jutustab muinaskangelaste tegudest Duaalsus - vastandid, kirjeldada nähtusi või ideid, mis eksisteerivad paaridena, näiteks hea ja kuri, valgus ja pimedus, elu ja surm, viitab elementide tasakaalule või konfliktile Arhetüüp- kujutis, idee või tegelaskuju, mis kordub erinevates ajaloo etappides ja kultuurides, algkujule põhinev ja sealt edaspidiselt välja kujunev tegelane, loo käik vms Arhetüüp Omadus Ema kannatlikkus, hoolimine Vari/Saatan mahasalatud ihade välja elaja Trikster kaval, moraalselt küsitav, salateadmised Tark sõltumatus, teadmised päris asjadest Kangelane eneseohverdus, moraalne kindlus Laps süütus, potentsiaal arengule PS! „Ema“ ei ütle midagi soo kohta, „laps“ ei ütle midagi vanuse kohta, vana inimene voib ka olla „laps“, Lapse arhetüüp pole rumaluke ja noor aga on valmis arenema. NB! Erinevus Triksteril ja varju/saatana vahel -> S pahatahtlikult, T tahab teada, “mis siis saab?” Muinasjutu areng Alguses lihtsad vormid, mis on seotud uskumuste, looduse ja inimkogemusega. Lugusid jagati suuliselt. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kogusid ja avaldasid muinasjutte kirjanikud. Muinasjutud julmad, ei lõppe hästi, rängad karistused ja tagajärjed. 19. Saj I pool, Vennad Grimmid - töödeldud rahvaluule, kaotatud seksuaalsus, julmus jääb 19. Saj keskel, H. Ch. Andersen - kunstmuinasjutud, mis järgnevad muinasjutu reegleid, “täiskasvanute” muinasjutud 19. Saj II pool, O. Wilde - kunstmuinasjutud Modernistliku kirjanduse areng Eksperimentaalsus: kirjanikud kasutasid erinevaid kirjutamise tehnikaid, mis rikkusid tavalisi jutustamise reegleid, kirjutatud ei olnud enam rangete reeglite järgi loodud, vaid selles esines individuaalsust ja omaloomingut – vaba voolu sisemine monoloog. Individualism: Põhirõhk on inimesel, mitte ühiskonnal. Lood jälgivad tegelasi, kes kohanduvad muutuvate oludega, sageli keerulistes ja raskustes olukordades. Mitmekesised vaatenurgad: kirjanikud kasutasid esimeses isikus mitme tegelase kaudu erinevaid vaatenurki, et näidata iga tegelase subjektiivsust ja lisada sügavust loo erinevate vaatepunktidega. Vaba salm: Paljud modernistlikud luuletajad loobusid traditsioonilisest luule struktuurist ja kasutasid vaba salmi, mis ei järginud kindlat riimi, meetrit ega muusikalist vormi. Kirjanduslikud vahendid: kirjanikud kasutasid sümboolikat ja kujundeid, et aidata lugejal paremini mõista teksti ja luua tugevamat seost teksti ja lugeja vahel, nt metafooride, fraseologismide, võrdluste, epiteetide jms kasutamine Atlas ja Heraklese lugu originaalis Kontekst ja tegelased: Atlas on titaan, kes kannab taevast oma õlgadel karistuseks osalemise eest jumalate ja titaanide vahelises sõjas. Herakles on pooljumal, kellele Eurystheus määras 12 vägitegu. Üks neist, 11. vägitegu, nõudis Herakleselt Hesperiidide kuldsete õunte toomist. Sündmused: Herakles vajab Atlase abi, et tuua kuldseid õunu (mida valvavad Hesperiidid ja madu Ladon). Herakles veenab Atlase õlgadele taevast korraks maha panema ja õunu tooma, pakkudes end ajutiselt Atlase koormat kandma. Atlas naaseb õuntega, kuid plaanib Heraklese taevast edasi kandma jätta. Herakles petab Atlase: ta palub viimasele "korra" taeva tagasi anda, et midagi sättida, ning lahkub õuntega. Teemad: Kavalus, vastupidavus ja inimliku tarkuse jõu üle. Raskuste ja vastutuse vältimatus. Ilukirjanduse põhiliikides ja -žanrides orienteerumine https://quizlet.com/258209182/kirjanduse-pohiliigid-ja-zanrid-flash-cards/ kellegi quizlet Eepika Eepos - luule vormiline jutustav teos GILGAMEŠ, ILIAS JA ODÜSSEIA, KALEVIPOEG Romaan - probleemide rohkus, mitmekülgne elu kujutamine, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, pikaajaline Jutustus - novelli ja romaani vahepealne, novellist suurem sündmustik, ei keskendu ühele sündmusele, romaanist lühem ja ülesehituselt lihtsam Novell - tihe sündmustik ja vähe tegelasi, üks teema, lõpus on puänt (lõpplahendus) METAMORFOOS Lühijutt - lühem kui romaan või novell ning keskendub enamasti ühele sündmusele, tegelasele või ideele Valm - keskmeks enamasti loomad, kujutavad erinevaid inimtüüpe– kaks osa: sündmus ja õpetlik järeldus Muinasjutt - vt mõistete alt Anekdoot - lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu Lüürika Ood - pidulikus stiilis, kedagi kiita või ülistada, teemadeks: ilu, loodus, armastus, kangelasteod või jumalikud jõud, kindel struktuur ja rütm ning riim paigas, tänapäeval vabam vorm Hümn - pidulik luule- või proosavormis, näitab austust ja tänulikkust, esteetika ja ideaalidega tihedalt seotud Sonett - Itaalia sonetiks (8+6 rida, probleem ja lahendus) või Inglise sonetiks (3 salmi ja lõpp-paar) (14 värsirida, ABAB klassikaline; ABBA süliriim; AABB paarisriim) Dramaatika - näitekirjandus Tragöödia - traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev FAUST (värsivorm) Komöödia - lõbusa lõpplahendusega Tegelaste analüüs Bioloogiline aspekt- sugu, rahvus, välimus, omadused Sotsiaalne aspekt - staatus, rikas või vaene, kas on toetav pere või mitte jne Psühholoogiline aspekt - mida ta tahab / mille poole püüdleb, mida kardab ja väldib Näiteküsimused Võrdle Heraklest ja Kalevipoega Mis on müüdi ja tüviteksti ühisosa? Mis neid eristab? Millise Fausti tegelasega sarnaneb Juudit? Selgita, mis žanris on “Metamorfoos” Põhjenda, kas “Taak” on näide maagilisest realismist Arutle, miks Juudit tappis Olovernese VASTUSED: Kalevipoeg on Eesti rahvuslik identiteet ja kangelane. Herakles on Kreeka mütoloogia tegelane ja jumalate poeg. Nendevahelised sarnasused on nende üleinimliku jõuga tegelased,, kellel on missioon. Mõlemaid ühendab katsumuste läbi elamine ja oma tegude eest kannatamine. Erinevus on, aga teo tagajärgede mõistmises, Kp ei mõista ega mõtle läbi oma tegusid, H aga mõtleb ja kavatseb mingeid tegusid ette. KALEVIPOEG HERAKLES Eesti rahvuseepos ja rahvuslik identiteet Kreeka mütoloogia ja jumalad Kangelane Jumalate poeg Üleinimliku jõuga kangelased ja olulised missioonid (H 12 vägitegu, KP rahva kaitsmine) Teevad läbi katsumusi ja kannatavad oma tegude pärast (KP kaotab jalad, H lunastab pattu) Müüt ja tüvitekst on aluslood edasistele tekstidele. Mõlemad aitavad mõista inimväärtusi ja maailmavaadet, mõjutavad ühiskonda- seades uskumusi ja sotsiaalseid käitumisnorme. Kahte liiki eristab üksteisest see, et müüt seletab kuidas miski tekkinud on ning on suuline, tüvitekst aga arendab kultuuri, kirjandust ja filosoofiat ning on autori poolt vormistatud. MÜÜT TÜVITEKST Selgitab maailma tekkimist, loodusjõudude ja jumalate tegevust Eriline tähendus kultuuri, kirjanduse või filosoofia arengus Sageli suulised ja rahvapärased Sageli vormistatud ja autoritega seostatav Kultuuri aluslood Aitavad mõista inimeste väärtusi, nende maailmavaadet ja ajalugu SÜMBOOLSED narratiivid, mis on tõlgendatavad mitmel tasandil mõjutavad ühiskonda, uskumusi ja panevad käitumisnormid paika 3. Juudit sarnaneb Mefistofelesega kuna mõlemad olid omakasu püüdlikud. Juudit sarnaneb Margaretaga, sest nad mõlemad on moraalsete valikute ees ja nad mõlemad sümboliseerivad ohverdust. 4. Maagiline realism 5. Ei ole realismi aspekti, tegemist on suurte jumalate ja mitte reaalsete tegelastega, 6. Juudit tappis Olovernese, et päästa oma rahvas hävingust. Juudit soovis olla koos Olovernesega kõige tugevamad, aga mees sama arvamust ei jaganud. Juudit vihastas, sest tema jaoks see oli, kui reetmine, kuna tema peas oli olemas plaan, kust Olovernes n-ö alt ära hüppas. Aktant Piibli kujunemine ja ülesehitus Piibel Ülesanne piiblilugudega Kujunenud tuhandete aastate vältel Koosneb kahest osast Vana Testament (juutide pühakiri) Uus Testament (kristlaste pühakiri koos VT-ga) VANA TESTAMENT 12. saj e.m.a heebrea keeles 39 raamatut: Toora (Moosese raamatud) Ajalooraamatud Prohvetiraamatud Õpetussõnad ja laulud UUS TESTAMENT 27 raamatut Kirjutatud kreeka keeles Sisu: Jeesuse elu ja sõnum Apostlite tegevus Nägemus tulevikust Evangeelium - kreeka keeles hea sõnum Evangeeliume on neli – Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese Kirja pandud 70.-100. a maj. Osaliselt kattuvad TÕLKIMINE Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. saj (Septuaginta) Kogu Piibli tõlkimine ladina keelde 4. sajandil (Vulgata) Tõlked rahvuskeelde alates reformatsioonist (saksa keelde 1522) Eestikeelne Piibel 1739. aastal Anton Thor Helle tõlkes TÄHTSUS TEKSTINA Müütide kogum Juudi rahva ajalugu Keele areng Kirjaoskuse tagamine Arhetüüpsed lood (inspiratsioon kunstivaldkondades – kirjandus, muusika, kujutav kunst) Jeanette Wintersoni "Taak" Sisu: müüt isikliku ja filosoofilise mõtisklusega, Atlas ja Herakles esindavad erinevaid inimkogemusi: üks lõputut kannatust ja vastutust (Atlas), teine eesmärgipärast tegutsemist ja leidlikkust (Herakles) rõhutab individuaalseid ja kollektiivseid koormaid Perspektiiv: Atlas ei ole lihtsalt passiivne titaan, vaid sümboliseerib inimest, kes on koorma all isoleeritud ja ülekoormatud Heraklese kavalus kujutatakse moraaliga – kas on õiglane teistele oma raskusi nihutada? Teemad ja toon: Tähelepanu pööratakse eksistentsiaalsetele küsimustele: mida tähendab vastutus, ja kas on võimalik oma koormat täielikult jagada? Peamised erinevused: Fookus ja sümbolism: Originaalne müüt keskendub jumalate ja kangelaste tegudele uurida tänapäevaseid eksistentsiaalseid ja filosoofilisi teemasid Narratiivne stiil: keskendub sündmustele süveneb tegelaste sisemusse Kaasaegne relevantsus: ajalooline ja seotud antiikaja maailmapildiga Juudit Seda käsitletakse sageli kui allegoorilist või inspireerivat jutustust. Originaalloo kokkuvõte Kontekst ja taust: Juudit jutustab loo vaprast ja jumalakartlikkust naisest, kes päästis oma rahva hävingust. Sündmustik: Assüüria väed, keda juhib kindral Holofernes, piiravad Juudi linna Betuuliat. Linnarahvas kaotab lootuse, kuna piiramine toob kaasa veepuuduse ja nälja. Rahvas soovib alistuda. Juudit, noor lesknaine, astub esile. Ta on jumalakartlik, ilus ja tark. Juuditi plaan: Juudit riietub kaunilt, läheb Olovernesse laagrisse teda võrgutama ja teeskleb, et ta on tema poolel. Ta võidab Olovernese usalduse Pärast mitut päeva saabub hetk, mil Olovernes purjutab ja jääb magama. Juudit kasutab võimalust: ta lõikab Holofernese pea maha tema enda mõõgaga ja põgeneb tagasi Betuuliasse. Rahva pääsemine: Juudit näitab ta pead oma rahvale, mis inspireerib neid vastupanu osutama. Juuditist saab kangelane, kes austab Jumalat ja päästab oma rahva. Teemad originaalis Jumalakartlikkus: usk päästab lootusetutes olukordades Naise tarkus ja julgus: naiselik nutikus, ületab meeste füüsilise jõu Patriotism: toob välja hoolivuse oma rahva ja kodumaa üle Kavalus ja strateegia: ilu, kavalus ja uskumus on strateegiliselt loogilisemad kui toores jõud Teoste sõnumid ja põhimõtted Franz Kafka "Metamorfoos" Võõrandumine ja üksindus Kritiseerib modernset tööstusühiskonda, kus väärtustatakse ainult seda, kui kasulik inimene on Rõhutab empaatia puudumist ja isikliku identiteedi kaotust Jeanette Wintersoni "Taak" Keskendub koorma (nii füüsilise kui ka emotsionaalse) jagamisele Teemadeks: vastutus, vabadus ja identiteet Igaüks kannab oma "taevast" õlgadel, kuid selle jagamine võib muuta kannatused kergemaks Ühiskondlik vastutus Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Inimese igavene püüdlus teadmiste, tähenduse ja eneseteostuse poole Lunastus on võimalik, kui inimene kahetseb oma tegusid ja püüab elada paremate ideaalide järgi. A. H. Tammsaare "Juudit" keskendub inimese sisevõitlustele, moraalsele vastuoludele ja keerulistele suhetele eksistentsiaalsed teemad: vabadus, vastutus ja inimese lõplik üksindus küsimused: õiglusest, reetmisest ja armastusest. Juuditit kujutatakse kui vastuolulist tegelast, kes ületab tavalised arusaamad headusest ja kurjusest Kõigi nende teoste ühine joon on sügavalt eksistentsiaalne mõte, keskendudes inimese suhetele maailmaga, iseendaga ja moraalsete dilemmadega. Erinevus originaal “Juuditi” ja Tammsaare “Juuditi” vahel Teemad ja rõhuasetus: Tammsaare "Juudit": inimese sisevõitlustele, moraalsetele vastuoludele, vabadusele, vastutusele ja eksistentsiaalsetele küsimustele. Originaal "Juudit": kangelanna kasutab oma tarkust ja ilu, et päästa oma rahvas, tapates Assüüria kuninga Holofernesi. Tema tegu on religioosselt motiveeritud, keskendudes õigusemõistmisele ja rahva päästmisele. Kangelanna karakter: Tammsaare Juudit: keerukam ja psühholoogiliselt mitmekihilisem, vähem idealiseeritud, tema teod ja motiivid on sageli vastuolulised, moraalselt ja sisemiselt lõhestatud tegelast. Originaali Juudit: kangelanna, rahva päästja, ei sekku suurte sisemiste konfliktide ega moraalsete küsimuste kaalumine Moraalsed ja usulised küsimused: Tammsaare "Juudit": seisneb eksistentsiaalsetel teemadel: õiglus, reetmine ja armastus, keerukust. Juudit ei ole lihtsalt rahva päästja, vaid tema teod panevad kahtluse alla traditsioonilised moraalinormid. Originaali Juudit: moraal ja õiglus on palju selgemalt määratletud Tõlgendamine: Tammsaare: modernne ja eksistentsialistlik tõlgendus, uurib inimese vabadust ja vastutust oma tegude üle Originaal: selge sihiga kangelanna Gilgameś Gilgameš on pooljumal, kellel on erakordne tugevus, kuid ta on ülbik ja kohtleb oma rahvast halastamatult. Sellele vastandub tema sõber ja kaaslane Enkidu, metsik mees, kes taltsutatakse ja muutub Gilgameši sõbraks (paariliseks). (Enkidu on saadetud Jumalate poolt, et Gilgameśi peatada) Koos asuvad nad paljudele ohtlikele seiklustele, sealhulgas tapavad nad jumaliku koletise Humbabu ja suudavad tappa taevast härga. Pärast Enkidut tabanud surma matab Gilgameš oma sõbra ja otsustab leida igavese elu, kartes oma surma. Tema teekond viib teda mütoloogiliste olendite ja tarkade õpetajateni, sealhulgas Utnapištim, kes on ainus, kellele anti igavene elu pärast Suurt Uputust. Lõpuks mõistab Gilgameš, et igavene elu ei ole inimese saatus ja et elu väärtus on hetkes elamises, suhetes ja tarkuses (Gilgameś jõuab oma sihtmärgini, et saavutada igavene elu, aga ta ei saa hakkama selle saamisega) Ta naaseb Uruki, kus ta jätkab oma kuningate kohustusi. Gilgameš on teos, mis uurib inimelu, surelikkuse ja sõpruse tähendust. FAUST Tööleht 1. Milliseid sisemisi ja väliseid konflikte kogeb Faust? Kuidas peegelduvad need tema arengus läbi loo (ehk kuidas konfliktid aitavad tal areneda)? Kuidas mõjutavad Mefistofeles ja Margarete/Gretchen Fausti sellel teel? Faust areneb, algus negatiivne oma elu suhtes ja sotsiaalse suhtlemise suhtes, ta on liiga tark ja teab liiga palju ja see on halb sest ta ei leia suhtluskaaslast. Ta ei tea päris asjade kohta, raamatud ei ole talle õpetanud õnne ja rõõmu. Lõpus on muutunud. Ta on rõõmsam, talle pakub rõõmu naine (no mitte väga) ta on kogenud armurõõmu. Rõõmus sest sai teada et on võimeline tundma rõõmu. Kasvas inimesena, ta teab I osa lõpus mis maailm on nö. Mefistofelese/Margareta mõju peategelasele Mefistofeles, lepingu alusel, andis Faustile võimaluse elu näha ja eksperimenteerida. Faust soovis leida, mis talle meeldib ning, mis mitte. Ta avastas enda jaoks, et talle meeldivad naised (tegelikult mitte eriti) ja alkohol ei meeldi. Margareta oli Fausti jaoks oluline, sest ta oli veel noor ja varem puutumatu, ehk Faust sai teda kasutada ning kogeda midagi nii mõjutamata, et see tõstis ta enesehinnangut. Faust ei mõjunud talle aga positiivselt. “Mefistofelese tegelaskuju Faustis on keeruline ja ambivalentne, kuna ta esindab nii kurjuse kui ka tasakaalu häirimise jõude, aga samas on tema tegevused teatud mõttes ka "kasulikud" või vähemalt teenivad suuremaid eesmärke. Siiski võib väita, et Mefistofelese positiivsed teod on pigem nähtavad tema võimekuses ja oskustes aidata Faustil mõista inimloomuse ja maailma keerukust. Ta pakub Faustile võimalust kergemalt ja kiiremini kogeda elu erinevaid tahke (mõõtmisest kuni meelelahutuseni), võimaldades tal lühikese aja jooksul saavutada kõik, mida ta soovis – teaduse, armastuse, võimu ja naudingu. Samuti on ta nagu kõigi inimeste elu tumedamate külgede peegel, aidates Fausti läbi tema sisemiste konfliktide ja piinade. Mefistofeles ei ole siiski tegelikult "hea" tegelane – ta on oma olemuselt vastuolus moraali ja vaimsete ideaalidega, kuid teda võib vaadelda ka kui katalüsaatorit, mis aitab Faustil jõuda eneseteadvuse ja lõpuks lunastamiseni.” Mefistofeles täitis oma lubadust vaatamata sellele, et see oli antud olukorras tema kasuks. Ta tõesti aitas Fausti ja täitis oma osa. Samuti läbi antud kogemuse õppis Faust mõista ebamoraalseid tegusid moraalsetest eristama ning seeläbi arenes, mis oligi algupärane sihtmärk. Mõlemad tegelased käituvad nagu triksterid- Mefistofeles oli kaval ning moraalselt küsitlev. Faustis iseendas esines ka triksteri jooni- nt kui Mefistofeles talle lepingu annab ta vastab et phm “jah, mis iganes, vaatab mis saab…”. Rahvaluule Kirjandus ja pärimus. 1. teema (rahvaluule) Anonüümne, kollektiivne (pärandatud edasi), traditsiooniline (kindel struktuur) Lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused) Rahvajutud (muinasjutud, muistendid, pajatused, naljandid) Rahvalaulud Kalevipoeg Saamislugu Kirjutanud Faehlmann ja Kreutzwald. Faehlmann hakkas koguma rahva lugusid, alguses 12 lugu ja siis kirjutas Kreutzwald 8 juurde nii, nagu tema lugu tunnetab ja näeb. Lõpuks oli “Kalevipoeg” segu pärimuslikest lugudest ja Kreutzwaldi omaloomingust. Kreutzwald tahtis, et Kalevipoeg oleks rohkem antiikse kangelase moodi -> puder ja kapsad. Peatükid 1. Linda ja tuuslar (kolmas lugu) https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=5 2. Saarepiiga ja Kalevipoeg (neljas lugu) https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=6 3. Kalevipoeg ja Soome sepp (kuues lugu) https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=8 4. Kalevipoeg ja siil (12. lugu kuni 270 reani) https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id =14 ning 5. Kalevipoeg ja mõõk ning Kalevipoeg ja põrgu (20. lugu alates 815 reast) https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=22 Katkend Marin Laagi Keeles ja Kirjanduses ilmunud artiklist “Kalevipoeg kui tüvitekst” Märgilised kohad Soome tuuslar röövib Linda, Linda moondub kiviks (Kolmas laul) Vana Kalev suri ära ja Linda jäi leseks, soome Tuuslar tahtis teda endale, Linda ei tahtnud talle minna ja muundus jumalate abiga kiviks. Saarepiiga uputab end pärast Kalevipojaga (KP) kohtumist merre (Néljas laul) Kalevipoeg vägistas Saarepiiga ära, Saarepiiga kukkus kaljult merre, kas sp, et avastas et eestlaste valitseja poeg tegi seda ja ta oli jahmatunud / depressioonis. Purjus Kalevipoeg tapab Soome sepa vanema poja. (Kuues laul) Kalevipoeg saab mõõga, hakkab Saarepiigaga kohtumisest hooplema -> sepa poeg vihastab et see pole aktsepteeritav asi mida Kp tegi. Siil õpetas Kalevipojale laudadega serviti lööma Kalevipoeg saab sortsi poegadest võitu. (12 laul) Kalevipoeg läks otsima Lindat ning ujus Soome poole. Ta tegi pausi ühe saare kaldal ja hakkas uinuma, kui ta kuulis Saarepiiga laulu. Ta nägi Saarepiigat ning soovitas tal kaaslast otsida lähemalt, mitte üle lahe. Nad hakkasid rääkima ning järsku äratas Saarepiiga kisa, tema vanemad tulid vaatama, mis toimub. Kalevipoeg tutvustas ennast ning Saarepiiga kukkus kaljult alla merre. Kalevipoeg sukeldus teda päästma aga see ei õnnestunud ehk ta lohutas kiirelt Saare taati ja läks ära. Saarepiiga vanemad hakkasid rehadega Saarepiigat otsima kuid ei leidnud teda ja ta lausus vanematele, et vee all on nüüd tema kodu ja vanemad ärgu kurvastagu. Kalevipoeg astub Kääpa jõkke ja tema enda mõõk raiub tal jalad maha, Kalevipoeg sureb. (20, laul) KP heidab pikutama ja mõõk varastatakse vaimude poolt, mõõk kukkus jõkke, Kp tahab öelda, et see kes mõõga sinna kukutas olgu neetud, aga ütleb hoopis et see, kes mõõka enne kandis, neetis ennast ära ja siis järgmine kord raiub mõõk tal jalad maha. Lubadus, et ükskord algab aeg, mil Kalevipoeg tõmbab kãe kalju kammitsaist ning tuleb Eesti rahvale appi (20. laul) Kalevipoeg: sarvikuga voitlemine, soomes käik, ema otsimine ja saarepiiga, oma mõõk lõikab jala ära, suurim kangelane paneb needuse peale iseendale, ei jäta eestlastest head muljet, samas Linda jätab hea maine, sest oli väga truu ja kindel https://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg Vastused küsimustele: 1. Ilmaneitsi palus Kalevipojal kaevust välja tuua oma sõrmuse. Mille Kalevipoeg välja tõi? Veskikivi 2. Kellele kinkis KP kasuka, mis oli tehtud tema vammusest? Siilile 3. Kalevipoja laeva nimi oli Lennuk. 4. Sarvik-taadi kübar oli tehtud küüntest. 5. Sarvik-taat aheldati kalju seina külge. PIIBLILOOD “Saalomonlik otsus” - leidlik/hea otsus kuningas ja kaks naist naised said lapse kuninga kojas esimese naise laps suri- vahetas lapse teine elusa vastu teine naine kysis et ou miks mu laps surnud on küsisid kuninga arvamust kuningas ütles, et raiume siis elusa lapse pooleks ja siis saavad kumbki teine naine ytles, et ei siis ma ei taha, peaasi, et laps ellu jääb ja siis kuningas andis terve lapse teisele naisele, sest ta mõistis, et see on tema oma emaarmastus kui inimene on hea, siis see tuleb talle tagasi “Paabeli segadus” - kaos, arusaamatus kõik inimesed üks rahvas ja keel ehitavad tori taevani isaand on nagu: nii ei saa - lõhub torni, sest Jumal on looja ja inimeste ja tema vahel peab ikka vahe sees olema (Zeusilik) pillub inimesed laiali inimesed ei räägi enam sama keelt “Halastaja samaarlane” - abivalmis inimene kohtumõistja: kes on minu ligimene jeesus jutustab - röövlid, juut, - ei aidaud, samaarlane/lihtinimene - aitas kui keegi on hädas, siis aita “Kadunud poeg” - eksinud inimene isa ja kaks poega noorem tahtis oma osa pärandusest- läks väljamaale ja kulutas kõik ära - seakarjuseks läks isa juurde tagasi, sest oli ju puruvaene ja kahetses vanem poeg jäi orjama isa noorema auks tehi pidu - vasikas vanem oli nagu misasja Kui sa siiralt tahad andestust, siis need, kes sind armastavad, annavad sulle andestust “Esimest kivi viskama” - keegi pole patuta, sõnade valu Jeesus läks kirkusse õpetama naine oli abielu rikkunud - loobime kividega surnud, sest tegi pattu “hea küll viskame, aga esimesena viskab see, kes pole kunagi pattu teinud” “te kõik olete pattu teinud, seega loopige end ka surnuks” Vaata kõigepealt iseennast ja siis alles teisi “Juuda suudlus” Juudas reetis Jeesuse - sest jeesus ei käitunud tema ootuste päraselt jeesus oleks vaja kinni võtma - juudas pidi suudlema juudas ja jeesus kohtuvad jeesus oli reetmisega ok suudlus kui reetmise sümbol TEGELASED Gregor Samsa Gregor Samsa on tavaline müügimees, kes ärkab ühel hommikul ja avastab, et ta on muutunud hiiglaslikuks putukaks. Teemad ja sümboolika: Võõrandumine: Gregori muutumine peegeldab tema sotsiaalset ja perekondlikku isoleeritust. Tema töö ja kohustused on teda emotsionaalselt hävitanud. Kohustused ja ohverdus: Ta on perekonna ülalpidaja, kuid tema muutumine näitab, kui vähe nad teda tegelikult hindavad. Karakteriareng: Gregor muutub alguses segaduses olevast inimesest täielikult võõrandunud ja masendunud olendiks, kes on lõpuks sunnitud oma elu lõpetama. Atlas Atlas on Kreeka mütoloogias titaan, kes mässas Zeusi ja teiste olümpose jumalate vastu titaanide sõjas (Titanomachy). Kaotuse järel määrati talle karistusena ülesanne kanda maailma taevast (või kosmilist kuplit, sõltuvalt tõlgendusest) oma õlgadel. Sümboolika: Raskuste talumine: Atlas sümboliseerib inimese võimet kanda tohutuid raskusi ja vastutust. Karistus ja leppimine: Ta on näide sellest, kuidas üksikisik võib leida jõu ka ebaõiglase karistuse all. Moraal ja õpetus: Tema lugu tuletab meelde, et kohustused võivad olla koormavad, kuid ka sisemiselt kasvatavad. Herakles Müütidest tuntud Kreeka kangelane, Zeusi ja sureliku naise poeg, kes sooritas 12 kangelastegu (Heraklese vägiteod). Teemad ja sümboolika: Kangelaslikkus ja tugevus: Herakles esindab ülimat füüsilist ja vaimset jõudu. Lunastus: Tema vägiteod olid karistus mõrva eest, kuid need tegid temast surematu kangelase. Karakteriareng: Herakles on nii tragöödia kui triumfi kehastus – kuigi ta võitis suuri lahinguid, pidi ta ka palju kannatama ja ohverdama. Atlas ja Herakles koos – sümboolne paralleel Koormuse ja jõu metafoorid: Atlas ja Herakles sümboliseerivad kaht tüüpi raskusi. Atlas kannab oma koormust karistuse tõttu; Herakles otsustab oma katsumuste ja ohtude kasuks vabatahtlikult. Kavalus ja jõud: Heraklese ja Atlase vastastikune kohtumine näitab, et jõud ei ole alati piisav – sageli on vaja ka tarkust ja strateegiat. Vastutuse temaatika: Atlas kannab universumi raskust ilma valikuvõimaluseta, Herakles aga tõestab end inimesena, kes suudab raskusi taluda, kuid ei lase neid end igaveseks kanda. Need lood annavad edasi sügavaid moraalseid ja eksistentsiaalseid õppetunde ning on inspireerinud inimesi läbi sajandite. Juudit Piiblilugu kangelasest naisest, kes päästis oma linna Holofernesest, vaenlaste armee juhist. Juudit meelitab Holofernesi ja tapab ta, kasutades tema purjusolekut ära. Teemad ja sümboolika: Naise tarkus ja julgus: Juudit on traditsioonilise naise rolli vastand, näidates naise jõudu ja kavalust. Patriotism ja usuline truudus: Tema teguviis on inspireeritud soovist kaitsta oma rahvast ja usku. Karakteriareng: Juudit on algusest peale otsusekindel ja julguse kehastus. Faust Johann Wolfgang von Goethe "Faust" on sümboolne lugu inimesest, kes müüb oma hinge kuradile, et saavutada piiritut teadmisi ja naudinguid. Teemad ja sümboolika: Teadmiste iha ja rahulolematus: Faust kehastab inimese soovi ületada oma piirid. Moraalne konflikt: Tema leping Mephistophelesega näitab hinge ja au küsimusi. Karakteriareng: Faust muutub loo käigus ambitsioonikast ja rahulolematust inimesest kahetsusväärseks ja lunastust otsivaks karakteriks. Margareta (Gretchen) Fausti armastatu, noor ja süütu naine, kes kaotab Fausti tõttu oma au ja lõpuks elu. Teemad ja sümboolika: Süütus ja tragöödia: Margareta on süütuse kehastus, kes langeb Fausti patustamiste ohvriks. Lunastus ja kahetsus: Tema lugu lõpeb traagiliselt, kuid sümboliseerib lunastust, kuna ta tõuseb hingeliselt kõrgemale. Karakteriareng: Alguses naiivne ja armastust otsiv, kuid muutub loo käigus traagiliseks ohvriks, kes seisab oma usu ja väärikuse eest.