Eesti Kontrolltöö Valgud ja Nukleiinhapped PDF
Document Details

Uploaded by SuaveSanJose
2024
Tags
Related
- G10 BIO LAB SCIENCE - Biochemistry Unit Study Guide PDF
- Lecture 4 - Proteins and Nucleic Acids - Updated PDF
- CSU003 - Cell Biology Lecture 07 - Nucleic Acids and Proteins PDF
- Lecture 2 - Proteins and Nucleic Acids (2) PDF
- Biology PDF - Biochemistry
- Lipids, Carbohydrates, Nucleic Acids & Proteins - PDF
Summary
See dokument sisaldab küsimusi valkude ja nukleiinhapete kohta. Lisaks sisaldab see küsimusi valkude struktuuri ja RNA tüüpide kohta. Käesolev kontrolltöö sisaldab küsimusi nii raamatust kui ka internetist/konspektist.
Full Transcript
**Kontrolltöö valkude ja nukleiinhapete kohta** 1. **Mida on joonistel kujutatud? Põhjenda oma otsust kahe argumendiga! [Õpik lk 45.] [7 p]** **Joonistel on valgu molekuli erinevad struktuurid.** **Põhjendus: 1) Joonisel A on lühenditega kirjas aminohapped, millest valgud koosnev...
**Kontrolltöö valkude ja nukleiinhapete kohta** 1. **Mida on joonistel kujutatud? Põhjenda oma otsust kahe argumendiga! [Õpik lk 45.] [7 p]** **Joonistel on valgu molekuli erinevad struktuurid.** **Põhjendus: 1) Joonisel A on lühenditega kirjas aminohapped, millest valgud koosnevad.** **2) Näha on, et sellel ainel on erinevad struktuurid ja need on omased valkudele.** **A B C D** **Mis on joonisel tähistatud tähtedega A, B, C, ja D?** A. **Valgu esimest järku struktuur ehk primaarstruktuur** B. **Valgu teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur.** C. **Valgu kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur.** D. **Valgu neljandat järku struktuur ehk kvaternaarstruktuur.** 2. **Kirjuta DNA pikem nimetus! Desoksüribonukleiinhape [Õpik lk 52.] [5 p]** **DNA ülesanded on: [Õpik lk 52 ja 55.] 1) päriliku info säilitamine** **2) päriliku info edasiandmine raku jagunemisel.** **Millistes raku osades leidub DNA-d! Raku tuumas, mitokondrites ja taimede plastiidides.** 3. **Kirjuta RNA pikem nimetus! Ribonukleiinhape [Õpik lk 52] [1 p]** **5.Selgita mõisted: [6 p]** **1) DNA replikatsioon [Õpik lk 57.] DNA kahekordistumine** **2) komplementaarsus [Õpik lk 53.] Nukleotiidide üksteisele vastavus, A vastas on alati T ja C vastas on** **alati G.** **3) biheeliks [Õpik lk 53 ja 55.] Kahest seotud ahelast koosnev spiraal.** **4) polümeer, too 2 näidet polümeeridest elusorganismides! [Internet või konspekt]. Polümeer on suure molekuliga aine, mis koosneb korduvatest osadest ehk monomeeridest.** **6. On antud üks DNA ahel. Kirjuta juurde ka 2. ahel ning näita selle joonise abil replikatsiooni kulgu![4 p]** **[Õpik lk 57 ja konspekt.]** A red line between black letters Description automatically generated**Vastuses peaks olema kriipsud ahelate vahel ja jämeda joone juurde kirjutatud ensüüm, mis ahelatevahelised sidemed katkestab.** **7. Iseloomusta DNA ehitust! Kasuta seostatult mõisteid desoksüribonukleotiid, lämmastikalused, vesiniksidemed, komplementaarus, biheeliks!** **[Õpik lk 53.] DNA molekul on biheeliks, mis koosneb kahest vesiniksidemetega seotud komplementaarsest ahelast, DNA molekuli moodustavad desoksüribonukleotiidid, mis erinevad üksteisest lämmastikaluste poolest.** **[6 p]** **8. Nimeta: a) 2 sarnasust DNA ja RNA vahel! [5 p]** **[Õpik lk 55] 1) Mõlemate koostises on lämmastikalused adeniin, guaniin ja tsütosiin,** **2) Mõlemad on seotud pärilikkusega.** **b) 3 erinevust DNA ja RNA vahel!** **1) DNA -s on suhkruks desoksüriboos, aga RNA-s riboos.** **2) DNA-s on lämmastikaluseks tümiin, aga RNA-s on uratsiil** **3) DNA molekul on suurem ja koosneb kahest ahelast, aga RNA molekul on väiksem ja peamiselt üheahelaline.** **9. Vasta joonise põhjal! [Õpik lk 54.] [4 p]** **Mis aine ehitust on kujutatud? RNA** **Mis on joonisel tähistatud numbriga 1 - lämmastikalus** **2-fosfaatrühm** **3-riboos** **10. Millest koosnevad valgud? [Õpik lk 42, 43.] Valgud koosnevad aminohappejääkidest. [2 p]** **Mis keemiline side seob neid ehitusüksusi valgus? peptiidside** **11. Nimeta 5 olulist valkude ülesannet organismides ja too iga ülesande kohta üks konkreetne näide! [10 p]** **[Õpik lk 48-51 ja tunnitöö.]** 1. **Ensümaatiline funktsioon -- valgud reguleerivad keemiliste reaktsioonide kiirust, Näiteks amülaas inimese süljes lagundab tärklise glükoosiks.** 2. **Ehituslik funktsioon. Näiteks küüned, kõõlused, suled ja vill on valgud.** 3. **Transportfunktsioon. Näiteks membraanides asuvad transportvalgud liigutavad ioone läbi membraani. Või hemoglobiin transpordib veres hapnikku.** 4. **Regulatoorne funktsioon. Näiteks valguline hormoon insulin reguleerib veresuhkru taset.** 5. **Liikumisfunktsioon. Näiteks lihasvalgud tõmbuvad kokku ja lõdvestuvad ning aitavad meil liikuda.** **12. Nimeta RNA tüübid! [Õpik lk 52 ja 54] [4 p]** **1) mRNA ehk informatsiooni-RNA** **2) tRNA ehk transport-RNA** **3) rRNA ehk ribosoomi -- RNA** **4) miRNA ehk mikro-RNA (konspektist)** **13. Mis on valkude denaturatsioon? [Õpik lk 45] [4 p]** **Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku (sekundaar- või tertsiaarstruktuur) laguneb mingi teguri (nt kõrge temperatuur) tõttu.** **Too 3 näidet valkude denatureerumisest!** 1. **Muna keetmine** 2. **Juuste lokkimine** 3. **Munavalge vahustamine** **[4 p]**