Poliitikate kujundamine PDF

POLIITIKATE KUJUNDAMINE Probleemi tõstatamine, lahendused ja osapoolte arvamused Leno Saarniit 30.09.2024 MUUDATUSED LOENGUKAVAS ▪ 7.oktoober – Poliitikainstrumendid (dr. Jaanus Müür) ▪ 14.oktoober – Poliitikate disain ja lahendusvariantide le...

POLIITIKATE KUJUNDAMINE Probleemi tõstatamine, lahendused ja osapoolte arvamused Leno Saarniit 30.09.2024 MUUDATUSED LOENGUKAVAS ▪ 7.oktoober – Poliitikainstrumendid (dr. Jaanus Müür) ▪ 14.oktoober – Poliitikate disain ja lahendusvariantide leidmise võimalused NB! 9.00-11.30 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 2 I ETAPP ▪ Mis on poliitikaprotsessi esimese etapi peamised tegevused? ▪ Kraft ja Furlong 2007: ▪ Defineerida probleem ja selle olemus, ulatus, põhjused ning miks on oluline, et riik peaks sellega tegelema ▪ Probleemi põhjused kui alus lahenduste otsimiseks, prognoosid ▪ Peamised küsimused: ▪ Probleemide teadvustamine ja määratlemine ▪ Päevakord ja selle tasandid, probleemi liikumine päevakorras ▪ Osapooled ja päevakorrapoliitika, koordineerimine ▪ Päevakorrast kadumine TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 3 MIS ON POLIITIKAPROBLEEM? ▪ Küsimus, millele riigiinstitutsioonid ja teised poliitikakujundajad peavad vajalikuks tähelepanu pöörata ning millesse vajadusel ka sekkuda. ▪ E. Poliitikaprobleem on see, mida määratletakse poliitikaprobleemina ▪ Sageli tegemist küsimustega, mis on ▪ Seotud avalike huvidega ning mõjutavad olulist osa elanikkonnast ▪ Keerulised ja mitmetahulised ▪ Ebamäärased või mitmeti tõlgendatavad ▪ Seotud piiratud ressursside jagamisega ▪ Seotud valikute tegemisega (lahendused, tulemused ja mõjud) ▪ Seotud poliitiliste otsustega (erakonnad, huvigrupid) ▪ Meeldetuletuseks: (nurjatu) poliitikaprobleemi tunnused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 4 MILLES ON PROBLEEM? TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 5 PROBLEEMI TEADVUSTAMINE ▪ Olukorda teadvustatakse probleemina > Kuidas? ▪ Peamised viisid: ▪ Indikaatorid ▪ Tähelepanu suunavad sündmused ▪ Tagasiside olemasolevate poliitikate rakendamisest ▪ Uuringud ▪ Muutused situatsioonis ▪ Rohkem teadmisi ▪ Paremad tehnilised võimalused ▪ Muutused situatsiooni käsitlemises e. sotsiaalses konstrueerimises ▪ Väärtushinnangute muutumine kui tõuge TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 6 NÄIDE: SEIRE JA UURINGUD ▪ Seire: ▪ Nt. Covid 19 testimine, reoveeuuringud ▪ Liiklus, Keskkonnaseisund, kuritegevus-, s.h. korruptsioonistatistika ▪ Uuringud: ▪ Korruptsioon Eestis: kolme sihtrühma uuring (2004, 2006, 2010, 2016, 2024) ▪ Praxis 2024. „Alaealiste töötamise toetamine“ ▪ IBS 2023. Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 7 MÕTLEMISEKS 1 ▪ Miks on parkimiskohtade probleem tõstatatud? Kes selle tõstatas? ▪ Sõnastage probleem ühe lausega. ▪ Kes on peamised osapooled, kes antud teema osas sõna võtsid? TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 8 PROBLEEMI KIRJELDAMINE ▪ Millist infot oleks vaja probleemist ülevaate saamiseks? Nt. vaesus. ▪ Peamised küsimused: ▪ Keda probleem puudutab? Kus? ▪ Kui suure probleemiga on tegemist? Kuidas levib? ▪ Millised on probleemi põhjused? ▪ Millised on olemasolevad poliitikad selles valdkonnas? ▪ Kas riik peaks probleemiga tegelema? ▪ Raamistamine (framing): probleemi konstrueerimine ja esitlemine, mis suunab poliitikakujundajaid ja teisi osalisi seda kindlal viisil mõtestama ▪ Rõhutab ühtesid aspekte, jättes välja teisi; kindla vaatenurga loomine ▪ Nt vaesus, narkootikumid, tubakatooted, alkohol TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 9 MÕTLEMISEKS 2 ▪ Millised osapooled ja miks kasutavad artiklites terminit „liiklusõnnetus“? Millise mulje selle mõiste kasutamine tekitab? Kas termini kasutamine on õigustatud? ▪ Palun selgitage, kuidas peegeldub antud juhtumi puhul probleemi defineerimise protsessi tehnilisus (e. andmepõhisus) ning poliitilisus? ▪ Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju (Liiklusseadus, §2, p. 32) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 10 FAKTILEHED ▪ Faktileht: koondatud, selge info konkreetse probleemi kohta, oluline nii kommunikatsiooniks, harimiseks kui veenmiseks. ▪ Näiteid: ▪ X-tee faktileht. 2024. >> ▪ Riigikantselei 2018. „Terve inimene“ ▪ „Puidupõletamise faktileht“ ▪ Rohetiiger.ee Faktilehed seitsmel keskkonnateemal (kliimakriis, energeetika, toiduturvalisus jne.) ▪ Kliimaministeerium. 2024. Metsa faktileht ▪ Rahandusministeerium. 2024. Suvine majandusprognoos. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 11 MÕTLEMISEKS 3 ▪ Milliseid andmeid kasutatakse antud artiklites parkimiskohtade probleemi kirjeldamiseks? ▪ Andmeallikad? ▪ Milliseid andmeid oleks teie arvates vaja veel faktilehele lisada? (E. Milliseid andmeid ei ole artiklites välja toodud?) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 12 PÄEVAKORD JA SELLE TASANDID ▪ Päevakord: HP probleemide kogum, mille puhul valitsus kavatseb midagi teha ▪ Tasandid: ▪ Üldine avalik agenda ▪ Süsteemiagenda ▪ Institutsionaalne agenda ▪ Otsustamisagenda ▪ Tasandid (Peters): süsteemi-, institutsionaalne ja korduvagenda TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 13 VALITSUSE PÄEVAKORD ▪ Istungi päevakord 26.09.2024 (osa) ▪ Raamatupidamise seaduse muutmine (EL kestlikkusaruandluse direktiivi ülevõtmine) ▪ Tolliseaduse muutmine (trahvimäärade tõstmine) ▪ Soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamine ▪ Eesti kodakondsuse andmine ▪ Suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine ▪ Kabinetinõupidamise päevakord 26.09.2024 ▪ Julgeoleku olukorrast ▪ Vanglakohtade rendile andmisest välisriikidele ▪ Nordic Aviation Group ASi ja Transpordi Varahalduse OÜ erastamise ülevaade ▪ Kodulähedase algkooli toetuse tingimuste muutmisettepanek 2025. aasta määruse koostamiseks ▪ Õpetajate karjäärimudeli rakendamisest TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 14 PROBLEEMI JÕUDMINE PÄEVAKORDA ▪ Cobb et al 1976: kolm peamist viisi päevakorda jõudmiseks ▪ “Väline initsiatiiv” ▪ “Mobilisatsioon” ▪ “Sisemine initsiatiiv” ▪ Konvergentsiteooria (convergence) ▪ Seotud poliitikate leviku ja ülevõtmisega ▪ Probleemi päevakorda jõudmist lihtsustavad: probleemi tõsidus, sihtgrupi suurus, „kriis“, fokusseerivad sündmused, poliitilised sümbolid, analoogiate olemasolu TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 15 OSAPOOLED JA PÄEVAKORRAPOLIITIKA ▪ Osapooled: poliitiline eliit vs huvigrupid vs avalik haldus ▪ Eliiditeooria ▪ Pluralism, korporatism ▪ Institutsionalism ▪ Selgitavad teooriad – viimane loengusessioon ▪ Kontroll päevakorra üle: ▪ USA kongressi komisjonid ▪ Euroopa Komisjon ▪ Eestis: formaalne kontroll PM-l TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 16 EESTI ▪ Kes ja kuidas määrab, milliste probleemidega hakatakse Eestis tegelema? ▪ Koalitsioonileping + VV tegevusprogramm ▪ Strateegilised dokumendid: arengukavad, strateegilised plaanid ▪ Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord 2019 (varasem versioon 2005) ▪ Ministeeriumide tööplaanid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 17 MÕTLEMISEKS 4 ▪ Osapooled: ▪ Liikluskindlustusfond ▪ Kaupmeeste liit ▪ Korteriühistute liit ▪ Tallinna LV ▪ Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ▪ Lähtuvalt osapoolest… ▪ Määratlege oma arusaam probleemist. ▪ Mis on teie arvatest probleemi põhjused ja tagajärjed? ▪ Millist lahendust te pooldate? Miks? ▪ NB! Mõelge ka osapoole üldisele rollile antud poliitika kujundamisel e. kelle huvide eest seistakse. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 18 PROBLEEMI KADUMINE PÄEVAKORRAST I ▪ Kõik probleemid ei jõua päevakorda: ▪ Vastutöötamine, s.h non-decisions ▪ Tähtsuse kadumine, ▪ Tähelepanu hajumine (issue attention cycle) ▪ Vastutöötamine: ▪ „Probleemi ei ole“ ▪ „Valitsus ei peaks sellega tegelema“ ▪ Negatiivsed tagajärjed ▪ „Turg reguleerib“ ▪ „Peame rohkem analüüsima“ ▪ „Valijad peaksid otsustama“ ▪ Non-decisions TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 19 PROBLEEMI KADUMINE PÄEVAKORRAST II ▪ Tähtsuse kadumine: ▪ Probleem “kaob” koos õigusakti vastuvõtmisega ▪ Liikumine muule haldustasandile ▪ Probleemiga harjumine ▪ Negatiivne tagasiside kavandatava regulatsiooni kohta ▪ Kulude teadvustamine TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 30.09.2024 20