Relvade mehaanika

Binoklis olev süsteem, mis pöörab pildi õigetpidi, suurendab kujutis, aitab saada paremat suurendust ja suunas pildi kitsamale alale, et saaks mõlema silmaga vaadata.

Kumerlääts binoklis, mille kaudu vaatleja näeb pildis

Binokli suurendus leitakse objektiivi fookuskaugus jagatuna okulaari fookuskaugus

Sees on fotokatoodid, mis muudavad valgusfootonid elektronideks. Katoodi materjal määrab tundlikkuse ja pildi kvaliteedi.

Öövaatlusseadmes olev süsteem väikeste torukestega, mis võimendavad ja paljundavad elektronid algse pildi säilitamiseks

Öövaatlusseadmes olev ekraan, mis eraldab footoneid, mida inimsilm näeb

Töötab nii, et see püüab infrapunakiirgust germaaniumist optika abil kinni, edastab selle sensorile, mis paneb pildi kokku ja edastab selle vaatlemiseks.

Termokaameras kasutatavad sensorid, mis on kallid ja suured, töötavad kvantefektidega ja n-ö soojenevad erinevates kohtades erimoodi, mis aitab panna pildi kokku

Sõiduki soomuse läbistamiseks mõeldud laskemoon, millel on sabapea ja tipp, mis eemaldub lennu ajal. Kasutatakse sileraudsest laskevagunist, kuna pöörlev liikumine pole vajalik ja annab suurema algkiiruse. Stabiilsus saavutatakse labastamise abil.

Sõiduki soomuse läbistamiseks mõeldud laskemoon, millel on tipp, mis eemaldub lennu ajal. Kasutatakse sileda toruga relvades, kuna pöörlev liikumine annab ebasoovitavat hõõrdumist ja vähendab kiirust. Stabiilsus tuleneb sabast, mis jääb tippu kinnitatuks.

Lõhkeaine laeng, mis on varustatud nõgusega eesosas, mis on vooderdatud metalliga. Detonatsioon liigub koonuse suunas, moodustades metallvarda, mis läbistab soomust.

Koonuse vooderdise metallitükid on suunatud sihtmärki ja plahvatuse käigus eralduvad, tekitades suuremaid kahjustusi.

Koonuse metallitükid suruvad ja sulavad soomust. See ei pruugi olla vedelas olekus, vaid pigem sulavad soomused ja kuulilõik kokkupuutel.

Koonuse metall peab olema plastiline, et see saaks plahvatuse käigus vardaks suruda. Vask on hea valik, kuna see on tihe ja plastiline.

HEAT-i metallvarda läbib väikese ava ja seega on väike tõenäosus sihtmärki tabada, aga suur läbistavus. Suur ava annab suurema purunemise ja kildudega põhjustatud kahjustuse, aga väikse läbistavuse. Tuleb teha kompromiss.

Stabiilsus HEAT-i laskemoona lennu ajal on keeruline, kuna pöörlemine paiskab metallivarda laiali.

Seadmed, mis muudavad energia (nt elektri-, soojus-, või keemilist energiat) mehaaniliseks energiaks, et teha tööd.

Mootor, kus kütus põleb otse silindrites, tekitades kuuma gaasi, mis liigub ja paneb kolvid või turbiinid tööle, muutes soojusenergia mehaaniliseks energiaks.

Bensiinimootor kasutab süüteküünlaid, mis tekitavad sädemega süüte. Diiselmootor kasutab kõrgsurvet, kus kütus süttib iseenesest kokkusurutud kuuma õhu mõjul.

Bensiinimootoril madalam surveaste, diiselmootoril kõrgem surveaste, mis teeb diiselmootori efektiivsemaks.

Bensiinimootor kasutab bensiinikütust, mis on lenduvam ja süttib kergemini. Diiselmootor kasutab diiselkütust, mis on tihedam ja suurema energiasisaldusega.

Bensiinimootor on vähem efektiivne ja tarbib rohkem kütust. Diiselmootor on efektiivsem ja tarbib vähem kütust.

Bensiinimootoril rohkem liikuvaid osi, lihtsam käivitada külmaga. Diiselmootor töökindlam, kuid raske käivitada külmaga.

Bensiinimootoril suurem võimsus ja kiirus kõrgematel pööretel. Diiselmootoril suurem pöördemoment madalatel pööretel, sobilik raskete koormate vedamiseks.

Tagasilöögita relvad on tavaliselt ühest otsast avatud, üksikud kahest. Nende tööpõhimõte põhineb mürsu ja eralduvate gaaside massi ning kiiruse tasakaalul. Oluline on just nende suuruste korrutis.

Kuuli väljumine rauarüüst on Vaheballistika osa, kus kuulile antakse maksimaalne kiirus. Sel ajal toimub ka püssirohugaaside väljumine, tekib suudmeleek ja kõlab pauk. Samuti tekib tagasilöök.

Suudme energiast kulub umbes 30% kuuli kiirendamiseks, 45% gaaside liigutamiseks ja 25% relva soojendamiseks.

Positiivne gaasi toime annab kuulile kiirust juurde. Negatiivne gaasi toime aga põhjustab suuremat hajuvust, suudmeleegi ja paugu.

Eel- või pudel-lööklaine on lööklaine, mis väljub rauast enne kuuli. Plahvatus-lööklaine tekib kuuli väljudes rauast ja kuuli-lööklaine on kuuli enda lendamise ajal tekkinud helibarjääri lõhkuv lööklaine.

Trasser on kuul, mis on kaetud fosforiga ja süttib rauast väljudes. See on silmaga nähtav, kuid sellel on negatiivsed omadused: pimestamine ja asukoha reedmine.

Suudmeleegi negatiivne omadus on pimestamine ja asukoha reedmine. Seda saab vältida nitrotselluloosis lisanditega, mis vähendavad leegi intensiivsust. Leegisummuti aitab leegi varjata ja vähendada vahe- ja teise leegi tekke.

Pauk on relvarauas tekkiv ülerõhk, mis väljendub rauast väljudes tugeva helina. Selle tugevust mõõdetakse detsibellides. Helisummutid ja leegisummutid aitavad paugu intensiivsust vähendada.

Raud on vintrelvade peamine osa, kus kuul liigub ning talle antakse kiirus ja pöörlemine. See sisaldab soone ja välispinna, mis juhivad kuuli liikumist.

Vintrelvadel mõõdetakse kaliiber soone sügavuse põhjast, seega on see suurem kui raua tegelik sisemine läbimõõt. Silerelvadel mõõdetakse kaliiber otse raua sisemise läbimõõdu järgi.

Lukustussõlme peamine ülesanne on hoida padrun kindlalt rauas ja sulgeda see. Teised rollid on ümberlaadimine ja löögimehhanismi aktiveerimine.

Paukelavhõbe on väga tundlik löögi suhtes, plahvatab kiiresti ja kindlalt. On ohtlik transportida ja ladustada, kuna see on ebastabiilne.

Pliitsüfnaat on tundlik löögi ja hõõrdumise suhtes, aga stabiilsem kui paukelavhõbe. See on ohutum käsitseda, aga on mürgine ja keskkonnaohtlik materjal.

DDNP (diasodinitrofenool) on vähem tundlik kui paukelavhõbe ja pliitsüfnaat. See on hea plahvatusvõimega ja stabiilne, tehes selle ohutuma ja vähem mürgise alternatiivina traditsioonilistele sütikmaterjalidele.

Ääretulepadrunidel on äär, mis toimib laadimise ja ekstraheerimise mehhanismiga, servateta padrunitel puudub see. Poolservaga padrunidel on osaline äär ja vööservaga padrunitel on ääreosa laienenud.

Vabalukud ei lukustu mehhaaniliselt ja neid kasutatakse tavaliselt automaatrelvades, näiteks kuulipildujates. See tagab kiire tulekiiruse, aga nõuab täpset ja keerulist disaini.

Lõhkeaine kasutamine suurte kaliibritega projektiilides hävitab sihtmärgi pärast kineetilise energia abil sellele jõudmist. See aga on keelatud tavalistesse kuulidesse lisada.

Peterburgi deklaratsioon keelas kuule, mis sisaldavad lõhkeainet, detoneerivat ainet või süütesegu, relvade vahelises kasutamises.

Haagi konventsioon keelas avanevate kuulide kasutamise liitunud riikidevahelistes sõdades.

Kampala konverents määras avanevate kuulide kasutamise nii riikidevahelise kui ka kodusõja ajal sõjakuriteoks.

Hüdrostaatiline šokk tekib lööklaine leviku tõttu keha vedelikes, kahjustades kudesid ja organeid kaugemalgi kui otsene tabamuspunkt.

Ülihelikiirusega kuuli ajutise haavaava suurus on 30-400 korda suurem kuuli diameetrist, kuigi see jääb avatuks vaid lühikest aega.

Kukerpallitamine kirjeldab kuuli liikumist vedelikega kehas, mis muudab liikumissuunda ja tekitab veelgi raskemalt kahjustusi.

Avanevad kuule on jahipidamises populaarsed, kuid väikeulukite jahiks sobivad vaid kokkupõrkel avanevad,

Binoklis kasutatakse prismat selleks, et pöörata pildis õigetpidi, suurendada objektiivi ja okulaari vahelist kaugust (parema suurenduse saamiseks) ning suunata pildi kitsamale alale, et saaks mõlema silmaga vaadata. Binokli peamine väljakutse on kompaktne aga hea suurendusega toimiv seade luua.

Öövaatlusseadme pilt on roheline tänu rohelisele fosforile.

Germaaniumist optika, mida kasutatakse termokaameras, püüab infrapunakiirgust kinni ja edastab selle sensorile. Sensor töötleb info ja paneb pildi kokku saadud info põhjal. Seejärel vaatleme pilti ekraanilt, salvestame või edastame selle relvasüsteemile.

Silmalääte ees paiknev osa, mida tuntakse ka värvilisena osana.

Vikerkestas asuv ava, mis reguleerib valguse hulka, mis silma satub.

Närvirakkudets koosnve kiht, mille abil me näeme. Läätse abil tekib võrkkestale vaadatava objekti kujutis.

Läbipaistev ja elastne silma osa, mis võimaldab selgelt näha nii lähedalt kui kaugel asuvaid objekte.

Silmamuna sees asuv geeljas mass, mis täidab silmamuna ja hoiab selle kuju kera kujulisena.

Võrkkesta rakkudes tekkivate elektriimpulsside kandja peaaju nägemispiirkonda.

Kolme tüüpi S, L ja M näevad värve. Tundlikumad hea valgustatuse korral.

Tundlikumad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valguse korral ja ei erista hästi värve.

Maapinna pöörlemise mõju liikumisel, kus põhjapoolkeral hälbib objekt paremale ja lõunapoolkeral vasakule.

Horisontaalkauguse erinevus maapinna suhtes ja joonkaugus ehk kuuli lennu tee pikkus.

Lihtsustatud mudel, mis võtab arvesse õhutakistuse ja projektiili massi, aga ei arvesta kuju ega käändumist.

Täpsemat mudelit, mis võtab arvesse õhutakistuse, massi ja projektiili käändumist, ehk Magnuse ja Güroskoobi efektit.

Kuue vabadusastme mudel, mis annab täpsemaid tulemusi, eriti pikemate distantside arvutamisel.

Võtab arvesse projektiili liikumist kolmemõõtmelises ruumis ja võimsust.

Projektiili trajektoor vaakumis ilma õhutakistuseta, mis ei vasta reaalsusele.

Projektiili trajektoor vaakumis, mis arvestab õhutakistusega, aga mitte kuju ega käändumist.

Diferentsiaal jagab mootori jõu mitme ratta vahel, et neil saaks erineva kiirusega pöörelda.

Avatud diferentsiaal on lihtsaim tüüp. Jõud jaotub automaatselt rataste vahel, et neil saaks erineva kiirusega pöörelda.

Piiratud libisemisega diferentsiaal piirab jõu vahetust eri rataste vahel. See aitab vältida rataste libisemist rasketel pindadel.

Lukk-diferentsiaal sunnib mõlemad rattad liikuma samal kiirusel. See on kasulik raskete tingimustega sõitmisel, kus on vaja maksimaalset veojõudu.

Vahekasti peamine ülesanne on muuta ja juhtida auto jõuülekannet ja diferentsiaali asendit.

Hõõrdülekanne on ülekanne, kus jõudu edastatakse hõõrde abil.

Rihmülekanne on ülekanne, kus jõudu edastatakse rihma abil.

Hammasülekanne on ülekanne, kus jõudu edastatakse hammasrataste abil.