Sõjatehnoloogia alused: Seadmete tööpõhimõtted (ST21.06A) Kordamisteemad PDF

[Sõjatehnoloogia alused: Seadmete tööpõhimõtted (ST21.06A)] **Kordamisteemad** **Relvade mehaanika (Ott Maidre)** - **[Relvade osad: Teada relvade osade ingliskeelsed nimetused. ]** - Raud - Barrel - Lukk - Bolt - Ümberlaadimise mehhanism - Reloading mechanism - Löögi ja päästem...

[Sõjatehnoloogia alused: Seadmete tööpõhimõtted (ST21.06A)] **Kordamisteemad** **Relvade mehaanika (Ott Maidre)** - **[Relvade osad: Teada relvade osade ingliskeelsed nimetused. ]** - Raud - Barrel - Lukk - Bolt - Ümberlaadimise mehhanism - Reloading mechanism - Löögi ja päästemehhanism - Firing and trigger mechanism - Sihik - Sight - Laad - Magazine - Padrunid -- Cartridges - Relvaraam- Receiver **Raud:** Vint- ja silerauad erinevad ehituse ja omaduste poolest laskmisel. **Eest- vs. tagantlaetav vintraud:** Eestlaetavatel keerulisem laadimine, tagantlaetavad kiiremad ja mugavamad. **Vintlõige ja -väli:** Vintlõige (sooned) ja -väli (tippudevaheline ala) juhivad kuuli pöörlemist. **Vindisamm:** Kaugus ühest vindiharjast teise vindi vindiharjani. **Vindikäik:** Kaugus ühest vindiharjast teise sama vindiharjani. **Vindiraua valmistamine:** 1) Lõikamine, 2) Sepistamine. **Kaliibri mõõtmine:** Vintrelvadel soone põhjast, silerelvadel raua siseläbimõõdust. **Lukk:** Põhiülesanne: kinnitada padrun kindlalt ja sulgeda raud; lisaülesanded: ümberlaadimine ja päästemehhanismi tööle panemine. **Pooleksmurtava relva lukk:** Lihtne ehitus, lukustus toimub relva murdmise ja sulgemisega. **Poldilukk:** Vastupidav, täpne; kasutatakse püssides (nt. snaiperrelvad). **Pöördlukk:** Keerab lukustussõlme kinni; kiire ja tugev (nt. vintpüssid). **Tõstetav lukk:** Lukk liigub üles-alla; lihtne, aga aeglane. **Rullikutega lukk:** Kasutab rullikuid lukustamiseks; kerge ja usaldusväärne (nt. Heckler & Koch relvad). **Vabalukk:** Ei lukustu mehhaaniliselt; sobib automaatrelvadesse (nt. kuulipildujad). **Padrunipidemed:** - Ääretulepadrun (rimmed), - Servateta padrun (rimless), - Poolservaga padrun (semi-rimmed), - Vööservaga padrun (belted), - Soonteta padrun (rebated). - **[Sütik: paukelavhõbeda, pliitsüfnaadi ja diasodinitrofenooli (DDNP) üldised omadused.]** **Paukelavhõbe:** - Väga tundlik löögi, kuumuse ja hõõrdumise suhtes. - Plahvatab kiiresti ja kindlalt. - Puudused: ebastabiilne, ohtlik transportida ja ladustada. **Pliitsüfnaat:** - Tundlik löögi ja hõõrdumise suhtes, kuid stabiilsem kui paukelavhõbe. - Suhteliselt ohutum käsitseda. - Puudused: mürgine ja keskkonnaohtlik. **Diasodinitrofenool (DDNP):** - Vähem tundlik kui paukelavhõbe ja pliitsüfnaat. - Hea plahvatusvõime ja stabiilsus. - Eelised: ohutum ja vähem mürgine alternatiiv traditsioonilistele sütikmaterjalidele. - **[Ümberlaadimine: 1) käsitsi laadimise jaotus (eest, tagant ja salvest). Salvest peab teadma poltlukku, Colt süsteemi, Winchesteri süsteemi ning revolvris ja Gatlingi kuulipilduja üldist tööpõhimõtet. 2) automaatselt laadimine -- gaaside kõrvalejuhtimise, raua ettenihutamise, vabaluku ja seotud luku üldiseid tööpõhimõtteid ja näited.]** **1) Käsitsi laadimine:** - **Laadimise jaotus:** - **Eestlaadimine:** Padrun/laeng sisestatakse raua suudmest. - **Tagantlaadimine:** Padrun/laeng sisestatakse raua tagant. - **Salvest laadimine:** Padrunid sisestatakse salve, kust need relva mehhanism laadib. - **Salvemehhanismide süsteemid:** - **Poldilukk:** Padrun laetakse käsitsi luku liigutamisega (nt. Mauseri vintpüssid). - **Colt-süsteem:** Esimene efektiivne revolvrisüsteem; padrunid paiknevad pöörlevas trumlis. - **Winchesteri süsteem:** Kangi abil töötav salvemehhanism; sobib kiireks tulistamiseks (nt. Winchester 1873). - **Revolvri tööpõhimõte:** Pöörlev trummel viib padruni järjest löögimehhanismi ette. - **Gatlingi kuulipilduja:** Pöörlevad rauad ja käsivändaga mehhanism laadivad ja tulistavad järjest. **2) Automaatne laadimine:** - **Gaaside kõrvalejuhtimine:** Padruni püssirohu gaasid suunatakse mehhanismi liikuma (nt. AK-47). - **Raua ettenihutamine:** Padruni löökmehhanism surub raua ette (nt. pumbaga haavlipüssid). - **Vabalukk:** Lukk liigub vabalt tagasi löögijõu mõjul ja vedru tõmbab selle tagasi (nt. MP40). - **Seotud lukk:** Lukk lukustatakse mehhaaniliselt kuni lask on sooritatud (nt. M16). - **[Sihikud: Kumb oli ennem -- kirp või sälk? Miks? Mõlema sihiku asukoht relval, funktsioon ja reguleerimine. Optilised sihikute loogika.]** **Kirp või sälk - kumb oli enne?** - **Kirp** oli enne, sest see on lihtsam valmistada ja kasutada. Varasemad relvad vajasid ainult sihtimisviisi, mis aitaks paremini sihtida raua suunas. **Kirp ja sälk:** - **Asukoht:** - **Kirp:** Ees raua otsas. - **Sälk:** Tagapool, lähedal laskuri silmale. - **Funktsioon:** - **Kirp:** Täpse punkti määramine sihtmärgil. - **Sälk:** Aitab joondada kirpa ja sihtmärki. - **Reguleerimine:** - Kirp ja sälk on reguleeritavad kõrguse ja külgsuuna järgi, et parandada täpsust. **Optilised sihikud:** - **Loogika:** Kasutavad läätsi ja markeeringut (rist või punkt), et pakkuda täpsemat ja kaugemat sihtimisvõimalust. - **Funktsioonid:** Suurendus, ilmastikukindlus, hämaras nägemine (nt. öövaatlusseadmed). - **Eelised:** Täpsem sihtimine suurel distantsil ja vähendatud vajadus mehaaniliste reguleerimiste järele. **Siseballistika (Ott Maidre)** - **[Algkiirus] andmine tulirelvadel, vibul, katapuldil, ballista, onager, blide (trebuchet).** - Algkiiruse annab... - Tulirelvadel püssirohi - Vibul kaare elastsusest tulenev energia - Katapuldil/ballistal/onageril kõõluste elastsusest tulenev energia - Trebuchetil vasturaskuse gravitatsioon ja hoova tsentrifugaaljõud - **[Projektiil] -- mõiste, kuuli aerodünaamiline kuju ja üldehitus.** - Projektiil võib olla kuul, mürsk, miin, rakett vms. - **Plahvatuseks** nimetatakse äärmiselt kiiret aine või ainete süsteemi ühest olekust teise üleminekut, millega kaasneb soojuse eraldumine ja gaaside või aurude tekkimine. Eristatakse: - **Tuumaplahvatus** -- toimub aatomite tuumade lõhustamine või liitumine, mis samuti vabastab energiat. - **Auruplahvatus** -- rõhu all olev aur vabaneb. - **Keemiline** -- toimub kiire eksotermiline keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb energia. - Aine väga kiire keemiline muutumine, kusjuures vabaneb palju soojusenergiat ning tekib rohkesti gaase, mis oma kõrge rõhu tõttu on võimelised tegema mehaanilist tööd. - Keemilises plahvatuses eralduva energia energiaühik on kilodžaul (kilogrammi kohta). - Trotüüliekvivalent tähendab, et teiste lõhkeainete plahvatust võrreldakse trotüüliga: millise koguse trotüüliga konkreetne plahvatus võrdub. - Lõhkeaines peab olema oksüdeerija (tavaliselt hapnik), kuna plahvatuses kiiresti liikuv keemiline reaktsioon ei ole võimeline võtma atmosfäärist hapniku nii kiiresti. - **Hapnikubilanss** -- reaktsioonis tekkinud ja kulunud hapniku suhe. - **Negatiivne** -- reaktsioonis kulub rohkem hapnikku, kui tekib (**halb!)** - **Nulline** -- teke ja kulumine on võrdne ehk tasakaalus (**enamik lõhkained**) - **Positiivne** -- tekib rohkem hapnikku, kui kulub (**pole alati hea**) - Nullist erinev hapnikubilanss **mittetäielik põlemine**. - Ebaefektiivne töö. - Tekivad mürgised gaasid. - Nt negatiivse puhul tekib trotüülist ohtralt CO ehk vingugaasi. - Nt positiivse puhul tekib mitmesuguseid lämmastikühendeid. - **[Nitrotselluloos] -- üldkirjeldus. Plahvatuse eeldused ning käitumine sile- ja vintrelvades.** - Nitrotselluloos ehk suitsuta püssirohi. Keemilises mõttes tselluloos, mille külge on kinnitatud nitraatrühmad. - Plahvatuse eelduseks kõrge rõhk ja temperatuur. - Vintpüssidele ja sileraudsetele jahipüssidele on erinevad padrunid: - negatiivse hapnikubilansiga püssirohi vintrelvade jaoks. - positiivse hapnikubilansiga püssirohi sileraudsete jaoks. - Sassi minek võib lõppeda liiga suure keemilise reaktsiooni ja relva lõhkemisega - **[Piobert'i seadus] -- kirjeldus, probleem ja lahendus. Graanulite kuju -- regressiivne, neutraalne ja progressiivne.** - Plahvatus hakkab algab graanulite pinnalt, kus on kõige suurem pindala, mille tõttu vabaneb kõige rohkem gaase aga plahvatuse käigus pindala väheneb, seetõttu väheneb keemilise reaktsiooni pind ja väheneb eralduvate gaaside hulk - **Probleem:** alguses on gaase palju (rõhk kõrge) ja kuul pole veel liikuma hakanud, mille tõttu võib padrunipesa purustada - **Lahendus:** leida reaktsioon, kus gaase eralduks ajas samas mahus või isegi ideaalsem oleks, et kui algul oleks gaase vähem, lõpus rohkem. - Et ühtlustada gaaside eraldumist, siis antakse püssirohu graanulitele erinev kuju: - **Regressiivne kuju** -- graanulite pindala väheneb reaktsiooni käigus; - **Neutraalne** -- graanulite sees on õõnsus, mille pindala suurenemine kompenseerib välimise pindala vähenemine; - **Progressiivne** -- mitu õõnsust, mille pindala suurenemine ületab välise pindala vähenemise aktiivne pind suureneb reaktsiooni käigus. - **[Raua kulumine] -- korrosiooni, hõõrdumise ja erosiooni peamised negatiivsed mõjude põhjustajad ja vähendamise võimalused. Kasutuskõlbmatuse piir.** - Korrissiooni tekitab püssirohu ning sütiku plahvatamisel tekkivad happelised gaasid, mis reageerivad terasega. Samuti tekitab roostet niiskus. Korrosiooni vastu aitab relva regulaarne puhastamine ning õlitamine. - Raua hõõrdumist põhjustavad loomulikud seda läbivad projektiilid, aga ka sinna sattuv sodi nagu liiv. Viimast aitab vähendada relvaraua puhastamine. - **[Tagasilöögita relvad] -- üldehitus ja mis peavad olema võrdsed.** - Tagasilöögita relvad on tavaliselt ühest otsast avatud, üksikud kahest otsast - Tasakaalus peavad olema mürsu mass x mürsu kiirus ja eralduvate gaaside mass x gaaside kiirus (oluline on just korrutis!) **Vaheballistika (Ott Maidre)** **1.Vaheballistika ülddefinatsioon ning millal see toimub ja mis toimub sel ajal** Kuuli rauast väljumine- gaaside rõhu võrdsustumine kuuli ees ja taga. Jääb Sise- ja Välisballistika vahepeale. Mis toimub: - Kuul saavutab maksimaalse kiiruse - Püssirohugaasid väljuvad rauast - Tekkib suudmeleek - Kõlab pauk - Tagasilöök **[2.Kuuli väljumine] - suudmeenergia kulu, positiivne ja negatiivne gaaside toime. Eel- ja pudel- (raua-), plahvatus- ja kuuli lööklaine (üldkirjeldus).** Suudme energiast kulub: - 30% kuuli liigutamiseks - 45% väljuvatele gaasidele - 25% relva soojendamiseks Gaaside toime: - Positiivne - Annab kuulile kiirust juurde - Negatiivne -- Suurem hajuvus, Suudmeleek, Pauk. Lööklained: - Eel-lööklaine/Pudel-lööklaine -- Lööklaine väljub rauast enne kuuli - Plahvatus lööklaine -- Toimub kuuli väljudes rauast - Kuuli lööklaine- Kuuli enda lennust tekkinud helibarjääri lõhkuv lööklaine **[3.Suudmeleek] -- eel-leek, esmane leek (suudmekuma), vahepealne ja teisene leek. Trasseeriva moona eripära. Negatiivne omadus ja vältimisevõimalused (2 tükki).** Trasser: Fosforiga kaetud kuul, mis rauast väljudes süttib ja on silmaga nähtav. Suudmeleegi negatiivsed omadused: - Pimestab - Reedab asukohta Kuidas vältida: - Nitrotselluloosi lisandid -- Kaaliumsulfaat, kaaliumnitraat, kaaliumkrüoliit, naatriumkrüoliit - Leegisummuti -- Leegi varjamine, Vahepealse ning teise leegi tekke ära hoidmine. **[4.Pauk] -- mis on pauk tegelikult (rõhk!), kuidas mõõdetakse ja preventeeruvad meetodid.** Pauk on püssirohu põlemise ja kuuli lennu tulemusel tekkinud ülerõhk relvarauas, mis väljendub rauast väljudes tugeva helina.(Lööklaine) Paugu tugevust mõõdetakse detsibellides. Paugu ennetamiseks/ summutamiseks kasutatakse helisummuteid ja leegisummuteid. **[5.Tagasilöök] -- mis relvadel tekib probleem ja kuidas seda ennetatakse.** Probleem tekib raskemate relvadega. Seda ennetatakse gaaside kõrvalesuunamisega. Massikese on keskpunktist keskpunktini, mitte pinnast pinnani. [Erinevad mõjutegurid]: Mõjutegurid ei ole püsivad vaid muutuvad pidevalt. Ainuke, mis on konstantne on projektiili kuju, eeldusel, et see ei deformeeru lennu ajal. Käsituli relva kuulid, lendavad ühes atmosfääri kihis, kaugtule relvad läbivad mitmeid kihte, mis tõttu muutused on suuremad. - Atmosfääri tihedus - Temperatuur - Viskoossus - Õhurõhk - Liikumis kiirus - Projektiili kuju - Jne [Hõõrdumine]: kuigi õhu viskoossus on väike, kinnituvad õhu molekulid kuuli pinna külge, mis oma korda kinnituvad teiste õhumolekulide külge. Hõõrde tugevus sõltub keskkonna viskoossusest. [Õhurõhk]: Maa atmosfääri poolt avaldatav rõhk Bernoulli printsiip -- kirjeldab voolavate vedelike rõhu sõltuvust voolamiskiirusest. Mida kiiremini vedelik voolab, seda vähem avaldab ta rõhku ja mida aeglasemalt, seda suurem on rõhk. Kasutatakse lennunduses -- tiibade alumine pool on lame, ülemine pool kumer, mistõttu õhuvoolu kiirus tiiva peal on suurem, kui õhuvoolu kiirus tiiva all tiiva kohal on väiksem rõhk, kui tiiva all püsib õhus! Õhuvoolu kiirus on eri külgedel erinev Rõhk eri külgedel on erinev. **Ülemine ja alumine rõhk** tasakaalustavad üksteist ja mõju kuulile on null. **Eesmine ja tagumine rõhk** pole võrdsed ja mõlemad on suunatud kuuli liikumise vastupidises suunas mida suurem kiirus, seda suurem takistus Projektiili kuju -- **aerodünaamiline kuju** sõltub ka projektiili kiirusest (ehk aerodünaamika erinevatel kiirustel) Suurtükkide mürsud varustatakse **gaasi generaatoriga** vähendab mürskude taga tekkivad turbulentsi laskekaugus suureneb 10%-30% Takistusjõu arvutamine: Kõige suuremad muutujad on (minu arvates) kiirus ja ristlõige 1. **[Tuul] -- kuuli ja raketi massikese ja rõhukese asetsemine ning käitumine külgtuules. Külgtuule mõju vähendamise võimalused mõlemal.** **Kuul**: Ees rõhukese, Taga massikese, Ots pöördub allatuult **Rakett**: Ees massikese, taga rõhukese, Ots pöördub vastutuult 2. **[Güroskoopiline kõrvalkalle] -- päri-vastupäeva pöörlemise mõju ning põhjus**. Päripäeva pöörlemine kaldumine paremale Vastupäeva pöörlemine kaldumine vasakule Põhjus: ümber oma telje pöörleva keha pöörlemistelg ning massikeskme liikumistelg ei lange kokku. 3. **[Coriolise jõud] -- mis põhjustab ja kuidas mõjub tulistatud projektiilile. Vertikaal (Eöstovi) efekti ja horisontaal (Coriolise) efekti erinevused (hästi üldiselt).** **Tuleneb Maa pöörlemisest,** isegi kui ei märka seda. Maapind liigub ekvaatoril 450 m/s. Maapind pöörleb koos atmosfääriga, kuid tahke ja gaasilise keskkonna erinevuse tõttu jääb õhku tulistatud projektiil pisut maha maa pöörlemisest. Eöstovi efekt -- N-S suunalised laskmised vertikaalne mõju. Tekib vertikaalne kõrvalekalle, kus idasuunalised lasud langevad kõrgelt ja läänesuunalised lasud madalalt. Coriolise efekt -- E-W suunalised laskmised horisontaalne mõju. Põhjapoolkeral hälbib liikuv objekt paremal ja lõunapoolkeral vasakule 4. **[Laskenurk] -- horisontaalkauguse erinevus maapinna suhtes ja joonkaugus mõju gravitatsiooni poolt. Täisnurkse kolmnurk ja trigonomeetria.** Horisontaal kaugus on teepikkus, mida kuul läbib horisontaalselt maapinna suhtes. Võtab arvesse ainult külg kõrvale kallet (horisontaalne nihe) Joonkaugus on kuuli lennu tee pikkus, ehk järgib kuuli paraboolset trajektoori, mis tõtte see on pikem. Võtab arvesse kuuli horisontaalset ja vertikaalset liikumisteed. Nurga all (üles-alla) lastud kuul on **vähem mõjutatud** gravitatsiooni poolt Mõõdame ära joonkauguse sihtmärgini täisnurkse kolmnurga hüpotenuus. Mõõtes ära ka nurga võimalik välja arvutada horisontaalne kaugus ehk kaatet. 5. **[In vacuo, punktmassi, punkmassi modifitseeritud, 6DoF mudelid] -- üldised kirjeldused ja iga järgnevad mudeli eelis.** In vacuo -- 16. sajandi Galileo paraboolse trajektoori hüpotees, mis ei vastanud reaalsusele. Arvutused kehtivad vaakumis. Punktmass - Võtab arvesse lisaks õhutakistuse ja projektiili mass massikeskmena. Ei võta arvesse projektiili kuju ja projektiili käändumise. - Trajektoor ei ole enam sümmeetriline parabool; - Tipp on madalam; - Projektiili väljatulistamise nurk on väiksem, kui sihtmärgi tabamise nurk; - Suudmekiirus on suurem kui tabamise kiirus projektiil teeb tööd lennu ajal, et õhutakistus ületada. Moditud punktmass -- Ümber oma telje pöörlemine toob kaasa Magnuse ja Güroskoobi efekti. Eelnevalt neid ei võetud arvesse, siis nüüd võeti arvesse ja arvutuste tulemused vastavad reaalsusele. 6DoF - Punktmassi mod. mudel annab küll piisavalt täpseid tulemusi, siis tal tekivad suuremad vead sisse pikemate distantside arvutamisel. Six degrees of freedom -- kuue vabadusastme mudel, kus projektiil liigub kolmemõõtmelises ruumis (kõrgus, laius, pikkus) ja võib laperdada kolme sihis (piki-, põiki- ja vertikaaltelje ümber) NABK (NATO Armaments Ballistic Kernel) -- punktmassi modifitseeritud mudeli täiendatud versioon, nn. 4DoF. Praktiline kasutamine suurtükiväes. BALCO (BALlistic Code) -- täppisrelvade trajektoori simuleerimine. Selle mudeli aluseks on 6/7DoF, mida täiendatakse atmosfääri, aerodünaamika, Maakera, mootorite jne mudelitega. Veebist saab kätte väga palju erinevaid kalkulaatoreid, kehtib põhimõte, et mida tõpsemat tulemust tahame, seda rohkem algandmeid peame sisestama. Enamus neid rakendusi saab ka telefonis kasutada. Kõige parem on kasutada moona tootja enda poolt loodud kalkulaatoreid nagu nt LAPUA, seal on programmi sisse kirjutatud moona täpsed parameetrid jne. **Lõpuballistika (Ott Maidre)** - Ehk objekti lend on lõppenud ja objekt tabanud sihtmärki **Sihtmärgi mõjutamine -- erinevad viiside üldkirjeljus** Neli erinevat viisi: 1. Lõhkeaine plahvatuse tagajärjel projektiili (ntx mürsu) kest lõhkeb. 2. Keemilise või kineetilise energia abil läbistab või siseneb projektiil sihtmärki 3. Lõhkeaine plahvatusega mõjutatakse sihtmärgi ala. (ntks granaat) 4. Alale viiakse suistu, valgust süüteainena, gaasi või biorelva, mis mõjutab sihtmärgi ala **HE (High Explosive) -- plahvatuse kirjeldus ja kildude moodustamine ja kildude massi vahemik, mis kõige optimaalsem.** - Keemilise energia plahvatus- plahvatus ise täidab eesmärki või purustab kesta kildudeks. - Keemilise energia vabanemisel toimub plahvatus, mis lööb kesta kildudeks ja paiskab need laiali. - Kildude massi ideealne vahemik on 1,2g kuni 3,7g ja kiirus 1 km/s. - Palju kilde -- suurem võimalus SM tabada, killud aga kerged ja seetõttu lennukiirus ja kaugus väiksem - Vähe kilde -- väiksem võimalus SM tabada aga killud raskemad ja seega suurem kineetiline energia. - HE mõeldud pigem pehmete SM jaoks. **HESH (High Explosive Squash Head)(HEP) -- mille vastu kasutatakse ja miks, mis sisaldab, töö/plahvatusepõhimõte ja mõju.** - Kasutatakse soomukite ja punkrite vastu, kus HE jääb nõrgaks. - Mürsk täidetud plastilise lõhkeainega, mis kokkupõrkel SM-ga määrdub tihedalt selle peale ja alles siis plahvatab. - Mürsu esiosas (nina) on inertne aine, mis kokkupuutel SM-ga toimib puhvrina ja ei lase lõhkeainel liiga vara (enneaegselt) plahvatada. Tööpõhimõte: - Plastiline määrdub pinnale laiali ning toimub plahvatus. - Plahvatusest tekkinud lööklained liiguvad läbi SM seina, kus lained peegelduvad ja liituvad. - Jõudes teisele poole SM seina panevad selle kilduma. - Auku seina ei tule (üldjuhul, probs pasil tuleks XD) ja mürsk ise otseselt SM ei mõjuta. Mõjutavad hoopis siseseinalt kilduvad osad. - NB! Liiga suurel kiirusel (üle 700 m/s) tabav HESH mürsk ei suuda lõhkeainet seinale kleepida, vaid see paiskub laiali ja eesmärki ei saavutata. - [Video](https://www.youtube.com/watch?v=Uhz3w8-PSl8) - Kui sein on mitmekihiline ja nende vahel on tühi ruum, siis ei jõua plahvatus SM sisse. **APDS -- ehituse kirjeldus ja mis omadused on. Plahvatuse/tööpõhimõtte kirjeldus ja soodustavad omadused. Paradoksi kirjeldamine ja mõistmine. Puudused.** Armor Piercing Discarding Sabot aka noolmürsk. - Soomus läbistatakse projektiili kineetilise energia abil. Kiire, raske ja peenike projektiil tulistatakse vastu soomust, kus soomuse väikesele pinnale rakendub kogu projektiili energia ja soomus ei pea sellele vastu. - Tabamuse hetkel hakkavad soomus ja projektiil üksteist samaaegselt hävitama. Soomusel tekib kraater ja projektiil läheb lömmi. - Kraatris tekib rõhk, mille tulemusel hakkavad mõlemad pehmenema ja/või isegi sulama. Projektiili esiots järjest kulub ja liigub samaaegselt sügavamale soomusesse. Oluline on projektiili sulamistemp -- mida kõrgem, seda aeglasemalt kaotab projektiil massi. (tahame, et sulamistemp oleks kõrge ja tihedus suur) - Tabamuse korral kuluvad/sulavad mõlemad -- elu ja surma küsimus, kumb enne otsa saab. Paradoks: - Omadused, mis sobivad läbistamiseks (kiire, raske, väike) ei ole sobivad lendamiseks ja on täiesti sobimatud tulistamiseks. Mida kergem, seda lihtsam suurt kiirust anda. Mida suurem põhipindala, seda rohkem saavad püssirohugaasid seda mõjutada. See on vastuolus sellega, milline üks läbistaja olla võiks. Lahendus: - Läbistaja tuleb panna suurema diameetriga ümbrisesse, nii suurendame põhjapindala, millele gaasid mõjuda saavad. Ümbris tuleb teha kergest materjalist, mis ei anna keskmisele massile palju juurde. Kokkuvõttes: - Kergest materjalist ümbris, mis annab projektiilile suure kiiruse. Ümbrise sees on raskest materjalist läbistaja, mis suudab soomust läbistada. Relvarauast välja lennates ümbris laguneb sektoriteks ja kukub ära, alles jääb läbistaja, mis lendab SM-ni ja selle kineetilise energia abil läbistab. Puudused: - Tundlik tabamisnurga suhtes -- nurga all soomus viib läbistaja rikošetti. - Ei pruugi olla piisavalt kineetilist energiat, et soomust läbistada - Tekib sama tulem nagu HESH-il, ei läbista aga paneb sisemise seina kilduma. (tugeva soomusega, ilmselt kerge soomuse läbistab ära. **APFSDS -- mis rauast lastakse ja kas pöörleb? Miks? Tööpõhimõte. Eelised ja puudused.** Armor Piercing Fin Stabilized Discrading Sabot - Tööpõhimõte sama nagu APDS-il - Lastakse sileraudsest rauast, mis annab suurema algkiiruse, sest puudub vintsoonte hõõrdumine - Vintsoonte puudumise tõttu puudub ka pöörlemine. Ainukene variant stabiilseks teha on labad taha panna. - Saaks panna ka projektiili ümber oma telje pöörlema, kuid siis väheneks kiirus ja seda me ei taha. **HEAT -- ehitus ja tööpõhimõte** - Kumulatiivgranaat, piklik lõhkeaine laeng, mille ühes otsas kumer või kooniline nõgu. Nõgu on vooderdatud metalliga. - Sütik paikneb laengu tagumises otsas, nii et mööda lõhkelaengut liigub detonatsioon koonuse poole. - Kui detonatsioon on jõudnud koonuse põhja, paiskub osa metalli SM suunas. Detonatsioon liigub ka koonust ümbritsevatesse servadesse ja selle tulemusena pressitakse metall kokku „vardaks", mille ots liigub sama kiiresti kui lõhkeaine plahvatab. - Varda sabaosa on aeglasem (tekib n-ö kumulatiivjuga) - Koonuse metallist viiendik moodustab otsa aga kiirus on nii suur, et see teeb ära läbistamiseks vajaminevast enamuse. - Töötab põhimõtteliselt nagu APDS tüüpi moon. Raske ja kiire metallvarras põrkab vastu SM, tekib suur rõhk, muudab soomuse pehmeks või isegi sulatab, kuulatiivjoa metall tungib läbi SM. Kumulatiivjuga pole vedelas olekus!!! Alles kokkupuutel SM-ga hakkavad soomus ja metallvarda ots suure rõhu tõttu sulama. - Juga moodustav metall peab olema suure tihedusega (vask). APDS läbistajana kasutatud materjal ei sobi, sest HEAT-il surutakse metall plahvatuse käigus kokku, seega peab see olema plastiline. Puudused: - Juga on kitsas, tõenäosus tabada eluliselt tähtsat objekti SM-il on väike. - Põhilise hävitustöö teevad ära soomusest lahti paiskuvad killud, ülerõhk ja kõrge temp. - Suurem ava kumulatiivjoal tähendaks palju kilde, kuid väikest läbistavust. - Väike ava joal tähendaks vähe kilde ja suurt läbistavust. - Kompromiss läbistavuse ja surmavuse vahel. - Stabiliseerimine lennu ajal keeruline, kui panna pöörlema paiskub juga laiali. **Haavaballistika (Ott Maidre)** - Kuulide jaoks kasutatakse objektini jõudmiseks kineetilist energiat, mille puhul on kuuli mass ja suurus limiteerivad faktorid. Keeruline on anda kuulile nii palju energiat, et see läbiks nt soomustatud sihtmärki. Suurematel kaliibritel on see lahendatud projektiili lõhkeainega varustamisega. Sellisel juhul kineetiline energia viib projektiili sihtmärgini, lõhkeaine keemiline energia aga hävitab selle. - Kuulide puhul on rahvusvaheliselt keelatud lisada lõhkeainet. - Peterburgi deklaratsioon kehtestas, et ühinenud riigid ei kasuta omavahelistest sõdades kuule, mille sees on lõhkeaine, detoneeruv aine või süütesegu - Haagi konventsioon keelas liitunud riikidel kasutada avanevaid kuule. Kehtib vaid liitunud riikide vahelistes sõdades. - Kampala konverents kehtestas, et avanevate kuulide kasutamine on sõjakuritegu nii riikidevahelise kui ka kodusõja puhul. - Hüdrostaatiline šokk on füsioloogiline seisund, mille põhjustab kõrgekiirusliku kuuli või muu objekti tekitatud lööklaine, mis levib läbi keha vedelike, kahjustades kudesid ja organeid kaugemalgi kui vahetu tabamuspunkt, sageli põhjustades tõsiseid sisemisi vigastusi. - Ülihelikiirusel lendav kuul tekitab ajutise haavakanli, mis võib olla 30-400 korda suurem kuuli diameetrist. See ava püsib vaid mõne hetke, aga kudede elsastuse tõttu edasi kantava energia tõttu kannatab organism rängalt. - Kukerpallitamine tähendab, et vedelikud kudedes mõjutavad kuuli liikumist kehas, suunavad seda ning loovad isegi suuremaid vigastusi - Avanevaid kuule kasutatakse jahipidamises - Kokkupõrkel avanevad - Väikeulukid -- ok - Suurulukite elutähtsad organid jäävad puutumata - Hilisem avanemine - Suurulukite elutähtsad organid saavad viga - Väikeulukitest lendab läbi - **Organite ajaline vastupidavus kuuli haava korral.** - Süda -- 10 - 15 s - Maks -- 30 - 90 s - Põrn -- 30 -- 90 s - Neerud -- 30 -- 90 s - Kopsud -- üle 90 s - **Peaaju, seljaaju, arterite, maksa, magu, sapipõis, soolestiku, põie, neerude, põrna, kopsude ja lihaste haava mõju organismidele -- kui surmav on ja kui kiirelt. Miks?** - Peaaju -- enamasti surmav, luutükid paiskuvad ajusse - Seljaaju -- selgroolülid küll kaitsevad ja pole tavaliselt surmav, aga tulemuseks on halvatus - Arterid -- abita jätmise korral surm, verest tühjaks jooks - Maks -- abita jätmise korral surm; maks pole elastne, tekib püsiv haavakanal ja sisemine verejooks - Magu -- abita jätmise korral surm, sepsis ja sisemine verejooks - Sapipõis -- abita jätmise korral surm, sepsis ja sisemine verejooks - Soolestik -- abita jätmise korral surm, sepsis ja sisemine verejooks - Põis -- abita jätmise korral surm, vaagnaluu kaitseb, aga selle killud haavavad; uriin mürgitab ja sisemine verejooks - Neerud -- abita kiirsti surmav, sisemine verejooks; neerusid on kaks ja ühe kaotamine pole lõpp - Põrn -- abita kiiresti surmav, sisemine verejooks - Kopsud -- kiirelt surmav, kui ei saa abi (lämbumine ja sisemine verejooks) - Lihased -- pole tihti surmav, lihased on elastsed ja projektiili mõju on madal - **Tabavuse tõenäosuse tõstmise kolm meetodit.** - Mitu lasku, mitu projektiili, diameetri suurendamine **Tule efektiivsus (Ott Maidre)** **1.Hajuvuse kolm faktorit (relv, laskemoon, laskur) ja mis mõjutab neid lisaks kolmele veel.** - Relv -- tehase poolt öeldud hälve - Laskemoon -- Sõltuvalt püssirohu kogusest, kvaliteedist, tüübist käitub laskemoon erinevalt, lisaks tuleb mängu kas moon on kuidagi deformeerunud enne lasku. - Laskur Lisaks mõjutab kõiki kolme väline keskkond, mis on pidevas muutumises nt Õhutakistus, Tuul, Vihm, Lumi jne **4.Hajuvusnurgad -- teada lühendeid MOA, MIL ja DEG. Teada Euroopa Shooters MOA!** - MOA- Minute of Angle ehk minutid, 1 kraadis 60 minutit ehk täisringis 21600 minutit - MIL- Tuhandikud, NATO kasutab 6400 MIL süsteemi, Üks tuhandik on üks meeter ühe kilomeetri kaugusel. **0,1 MIL=1 cm 100 m kaugusel** - DEG- Kraadid - Euroopa Shooters MOA- **1MOA=3 cm 100 m kaugusel** **Elektri alused (Ants Koel)** Alalisvoolu süsteemis on pinge ja vool pidevad ja mitte muutuvad ajas. Alalisvoolu võimsus arvutatakse järgmiselt: P=U⋅I Kus: P on võimsus (Wattides),U on pinge (Voldis),I on vool (Amprites). Vahelduvvoolu süsteemis muutub nii pinge kui ka vool ajas, mistõttu tuleb arvestada signaali efektiivväärtusi. Kui tegemist on vahelduvvoolu süsteemiga, siis tuleb arvestada efektiivväärtusi, st: - **Elektrivoolu toimed. Osata nimetada (4) ja lahti seletada**. 1. Soojuslik -- vooluga juht alati kuumeneb, see avaldub nii metallis kui ka elektrolüüdis. Nt: Hõõglamp ja elektrisoojendusriistad 2. Keemiline -- elektrivooluga keha koostis muutub, avaldub ainult elektrolüüdis. Nt. esemete galvaaniline katmine, teatud metallide tootmine, akus energia salvestumine 3. Kiirgus (valgus) -- vabade elektronide liitumisel aatomi tuumaga vabaneb energia kiirgusena ehk footonitena, avaldub eelkõige pooljuhtides. Nt: LED ja pooljuhtlaserid 4. Magnetiline -- vooluga juht tekitab alati magnetvälja. Seda saab registreerida magnetnõela abil. Avaldub nii metallis kui ka elektrolüüdis. Nt: elektrimootor, -generaator - **Elektrigeneraator. Elektrigeneraatori olulised parameetrid - kütus, kütusekulu, väljundpinge, faaside arv, võimsus (või max väljundvool). 3-faasiline generaator.** - **Trafo. Ideaalsed ülekandetegurid (pingete ja voolude sõltuvus mähiste keerdude arvust).** - **Elektrimootor. Kolmefaasiline mootor (vaata ka 3F generaator). Ühefaasiline asünkroonmootor, kondensaatori vajalikkus. Alalisvoolumootor (2 ehituspõhimõtet).** - **Alaldi ja vaheldi. Impulsstoide.** Alaldi on elektriseade, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks. Vaheldi e inverter on elektriseade, mis muudab alalisvoolu vahelduvvooluks. Impulsstoiteallikas - mis muundab sisendpinge elektritarvitile sobivaks pingeks. - **Voolutugevuse-, pinge- ja takistuse mõõtmine.** **Voltmeeter** ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning tavaliselt jäetakse arvestamata see nõrk vool, mis teda tegelikult läbib. **Ampermeeter** ühendatakse vooluringi alati jadamisi. Kuna kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kus ampermeeter asub (enne või peale tarvitit). **Takistusemõõtmine multimeetirga:** Seadista takistuse mõõtmise režiimi (ohm) takistust mõõdetakse ahelas kus ei liigu vool, seega katkesta vooluring Ühenda üks juhe ühe sondiga ha teine teisega Loe väärtus ekraanilt **Vaatlusvahendid (Kaarel Piip)** **Inimsilm. Peamised osad ja nende otstarve. Valgustundlikud rakud. Inimsilma võimekus ja selle piirangud**. - **Kõvakest ehk skleera** -- silma välimine kiht (see valge osa) ülesanne hoida silma ümarat kuju. Sellele kinnituvad ka lihased. - **Vikerkest** -- paikneb silmalääte ees, (värviline osa) - **Pupill** -- ava vikerkestas, mis kontrollib reflektoorselt silma pääseva valguse hulka. - **Võrkkest ehk retiina ehk närvikest** -- närvirakkudets koosnve kiht mille abil näeme. Tänu läätsele tekib võrkkestale vaadatava objekti kujutis (tõsi, ümberpööratuna ja vähendatuna). Tänu võrkkestas asuvatele miljonitele erilistele rakkudele (kepikestele ja kolvikestele) suudame me eristada ka värve (seda just tänu kolvikestele). Võrkkesta keskel asub terava nägemise seisukohalt ülioluline kollatähn. - **Lääts** - läbipaistev ja väga elastne silma osa, mille töö tõttu me suudame selgelt näha nii lähedal kui kaugel asuvaid objekte (seda nimetatakse akommodatsiooniks). Tänu oma mõlemalt poolt kumerale kujule (nn kaksikkumer) koondab lääts silma sattuvad valguskiired võrkkestale. Ripslihased suudavad muuta läätse koju kumeramaks või lamedamaks, mille tõttu me näeme selgelt nii lähedal kui kaugel asuvaid objekte. - **Klaaskeha** - geeljas või sültjas, 99-98% ulatuses veest koosnev mass, mis täidab silmamuna ja kinnitub võrkkestale. Klaaskeha ülesandeks on silma kaitsta ja hoida silma kuju kerakujulisena. Kuna klaaskeha puutub vastu võrkkesta ehk reetinat, siis hoiab ta seda paigal ja takistab selle eraldumist. - **Nägemisnärvi** ülesandeks on võrkkesta rakkudes tekkinud elektrilised impulsid endasse koondada ja edasi saata peaaju nägemispiirkonda. Piltlikult öeldes on nägemisnärv nagu telekaabel, mille ülesanne on nägemiskeskusesse „pilti edastada". - **Kolvikesed** -- kolme tüüpi S,L,M näevad värve. Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega. Kolvikesed toimivad paremini hea valgustatuse korral, sest neil on suhteliselt väike valgustundlikkus. Nad tagavad ka kontrastide eristamise ning seega ruumilise lahutusvõime. - Kepikesed -- tundlikumad, kuid ei erista värve. Kepikesed on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve. **Binokkel (teleskoop). Tööpõhimõte, komponendid, piirangud.** - Objektiiv -- kumerlääts, mis n-ö püüab valgust. Püütud kiired liiguvad mööda vaatlusvahendit edasi. - Prismasid kasutatakse binoklis selleks, et pöörata saadud kujutis õigetpidi; suurendada objektiivi ja okulaari vahelist kaugust (st. saame parema suurenduse); suurte objektiivide puhul (mis muidu koondaks pildi liiga laialt, et kahe silmaga vaadata) suunavad pildi kitsamale alale, et saaks mõlema silmaga vaadata. - Okulaar -- kumerlääts, mille kaudu saab vaatleja pildi kätte. - Suurendus on objektiivi fookuskaugus jagatud okulaari fookuskaugusega. Seega suurendades objektiivi ja okulaari vahelist kaugust saame suurendada ka suurendust. - Binokli peamine piirang või väljakutse on saada kompaktne aga hea suurendusega toimiv asi. - Suurendades objektiivi läbimõõtu tõuseb ka kaal jne. **Öövaatlusseade Tööpõhimõte ja komponendid. Tugevused ja nõrkused.** - Oma olemuselt valgusvõimendi, mis võimendab väljas olevat valgust inimsilma tarbeks, et pimedas paremini näha. - Valgus siseneb seadmesse objektiivist footonite näol. - Liigub edasi foto katoodidesse, kus muutub elektronideks. Katoodi materjal määrab tundlikkuse ja seetõttu pildi kvaliteedi. - Sealt liiguvad elektronid edasi mikrokanalplaati(microchannelplate), kus liigub läbi väga väikeste torukeste, mis sisuliselt võimendavad ja paljundavad neid. Jäädes samasse asetusse, nagu originaalsel pildid. Selle osa jaoks on vaja ka voolu. See valmistatakse spetsiaalsest klaasist. Tänapäeval on torukeste läbimõõt alla 10 mikromeetri, mis annab selgema pildi. (parallelle pikslitega.) - Seejärel liiguvad paljundatud elektronid fosfori ekraani vastu, aktiveerides fosfori, mis eraldab footoneid. - Just neid footoneid võtab väljundina vastu meie sensor (silm) - Pilt on roheline, sest fosfor on roheline - Näeme pimedas, peale pikka kasutamist peab silm pimedaga harjuma - Lisaseade mida kaotada, nõuab voolu (patareid) **Termokaamera Infrapunakiirgus. Termokaamera tööpõhimõte ja komponendid. Tugevused ja nõrkused.** - Germaaniumist optika (sest klaas ei lase soojuskiirgust läbi) püüab kiirguse kinni - Edastab selle sensorile. - Sensor omakorda edastab töödeldu info protsessorile, mis paneb pildi kokku sensori pealt saadud info põhjal. - Sealt edasi vaatleme pilti ekraanilt, salvestame või edastame relvasüsteemile - On jahutatavad termokaamerad (suured ja kallid) , sensorid põhinevad kvantefektidel. Külm sensor n-ö soojeneb sellest kiirgusest erinevates kohtades erimoodi ja sellest paneb protsessor pildi kokku. - Mittejahutavad -- sensorid põhinevad soojusefektidel. Vanaadiumoksiidist termotakistid. Erinev soojuskiirgus mõjutab takisti takistus erinevalt. Ehk siis eri kohas on takistil sõltuvalt sinna tulnud soojuskiirgusest erinev takistus, mis edastatakse protsessorisse ja seejärgi saab pildi kokku. - Optika näeb, sensorile tekib info, protsessor paneb pildi kokku. - Soojuskiirgus on sisuliselt sama mis infrapuna kiirgus. - Kõik mille temp ületab absoluutse nulli kiirgab soojust. - Reeglina suurem seade, vajab akut, vajab soojuskiirgust. On kallis.Elusolenedeid ja masinaid lihte eristada. Looduslik keskkond ei pruugi hästi eristuda. **Laserkaugusmõõtja Tööpõhimõte.** - Saadab välja laserimpulssi. - Ootab signaali tagasijõudmist. - Mõõdab väljassadetud impulsi ja tagasi jõudnud signaali vahelise aja. - Teades valguskiirust, milleks on umbes 300 000 000 meetrit sekundis, arvutab seade, kui kaugel on objekt. - Näide, kui laserimpulsi väljasaatmise ja signaali tagasijõudmise vaheline aeg on 2 mikrosekundit (0,000 002s), siis 300 000 000 X 0,000 002 = 600, saadud tulemuse jagame 2-ga, sest impuls läbi selle mõõtja ja objekti vahelise maa kaks korda (edasi tagasi). - NB! Kui tahad, et vigu ei tuleks, siis pead selle aja sekunditeks tegema, kuna kiirus on meetrit sekundis. **Fiiberoptiline kaabel. Tööpõhimõte.** - A.k.a valguskaabel. Edastuskiirus tulebki selle nimest. - Elektriimpulss muudetakse kaablisse sisenedes pooljuhtlaseri või LED valgusdioodi abil valgusimpullsiks, just seetõttu liigub signaal selles kiiremini. - Jõudes kaabli teise otsa muudab valguse vastuvõtja selle taas elektriimpulsiks, et seadmele edastada. - Valgussaatjana võib kasutada valgusdioodi või pooljuhtlaserit. Valgussaatja lülitab end sisse/välja ja valgustundlik vastuvõtja kaabli teises otsas muundab valgussignaali taas elektriliseks signaaliks. - Soonteks kaabli sees on klaas või plastkiust valgusjuhtmed, mida mööda valgusimpulss liigub ja kiireneb, põrkudes seinast seina. Neid võib olla kaabli sees väga palju, sadades. - Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgust neelav klaas, et eri kiududest lekkiv signaal ei seguneks teistega. **Rakendamine Millised on peamised EKV ja VF vaatlusvahendid.** - EKV kasutab binokleid, suurendusega optilisi sihikuid (3X, kuni 8X), kiivrikinnitusega (ka relva) valgusvõimendeid, relvale kinnituvaid termosihikuid. - Masinatel(CV90) on võimas termokaamera, öönägemisvõimalus ja suurendus. - Laserkaugusmõtjad ja selle kombod termokaamera ja öövatlusega on reeglina tulejuhtidel. Lihtsamad laserkaugusmõõtjad on olemas ka allüksustes, kuid mitte igal sõduril, üldiselt rühma tasemel. - Igal sõduril punatäpp vms. - NB! Erirelvastuse termod ja övs ka (TTR jne) - VF üksiksõduri vaatlusvahendid on kas samal tasemel või kohati isegi halvemad. - Masinaid on VF-il palju, kuna nad on peamiselt VF-i enda toodang siis nende moderniseerimine uuemate vaatlusvahenditega ei ole probleem. Probleem on neid vahendeid toota. - Üldiselt on kasutuses vana generatsiooni seadmed, mille pilt ja võimekus pole nii head. - Siiski toodetakse ka uusi aga millal need massiliselt kogu armeesse jõuavad ei ole teada. - Suurendusega sihikuid on palju aga need on üldjuhul ainult eriala relvadel. - Kas igal sõduril on punatäpp? UKR näitel pigem ei. **Raadioside alused (Kaarel Piip)** **[Elektromagnetlaine]. Füüsikaline põhimõte ja erinevus helilainest. Peamised parameetrid: sagedus, lainepikkus, amplituud, polarisatsioon.** - **Elektromagnetlaine** on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine taastoodab ennast levimise käigus ise. - Elektromagnetlaine on valguse ja raadiolainete vorm, mis levib tühjas ruumis valguse kiirusel ja koosneb elektri- ja magnetväljade kõikumistest. Helilaine on mehaaniline laine, mis levib ainult ainetes osakeste liikumise kaudu ja on palju aeglasem, näiteks õhus umbes 343 m/s. Peamine erinevus on, et elektromagnetlaine ei vaja levimiseks keskkonda, kuid helilaine vajab ainetes osakeste liikumist. - Parameetrid: - **Sagedus (*frequency*)** on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus. - Lainepikkus on vahemaa (võetuna laine kulgemise sihis) kahe samas asendis oleva järjestikuse punkti vahel. - Amplituud on laine suurim kõrvalekalle tasakaaluasendist. See näitab laine maksimaalset tugevust. - Polarisatsioon on laine elektrivälja võnkumise suund. **[Raadioside alused] Modulatsiooni vajalikkus ja erinevad modulatsioonitüübid. Raadiosaatja ja vastuvõtja skemaatiline tööpõhimõte.** - Modulatsiooni on vaja, et edastada infot kiiresti ja suures mahus, ilma et oleks liigselt moonutusi. - **Erinevad modulatsioonitüübid:** - Amplituudmodulatsioon - Sagedusmodulatsioon - Faasimodulatsioon - Digitaalmosulatsioonid - Raadiosaatja töötab, muutes sisendi (näiteks heli) elektromagnetlaineteks, kasutades modulatsiooni, et kandesignaali omadusi (amplituud, sagedus või faas) muuta vastavalt edastatavale teabele. Signaal saadetakse antenni kaudu õhku. Raadio vastuvõtja püüab kinni need raadiosignaalid, suunab need antenni kaudu vastuvõtmisosakestesse, demoduleerib ja taastab algse signaali (nt heli), mida saab kuulata või kasutada. **[Antenni] Antenni tööpõhimõte. Antenni parameetrite sõltuvus sagedusest. Anenni optimaalne pikkus. Antennide tüübid (plussid ja miinused).** - Antenn töötab elektromagnetlainete kiirgaja ja vastuvõtjana, muutes elektrivoolu elektromagnetlaineteks ja vastupidi. Saatjana edastab antenn raadiosignaale keskkonda, vastuvõtjana püüab ta kinni keskkonnas levivaid signaale ja teisendab need elektrilisteks impulssideks. - Antenni parameetrite sõltuvus sagedusest: Antenni omadused, nagu võimsus, tõhusus ja suundumus, sõltuvad sagedusest. Madalama sagedusega signaalide puhul on antenni pikkus suurem, samas kui kõrgema sagedusega signaalide puhul on antenni pikkus lühem. - Antenni optimaalne pikkus: Antenni optimaalne pikkus on tihti seotud signaali lainepikkusega. Üks levinud reegel on, et antenni pikkus peaks olema umbes ¼ või ½ lainepikkusest vastavalt kasutatud sagedusele - **Antennide tüübid** - **Suunamata antennid** - **Omadus:** Levitatakse signaal ühtlaselt kõigisse suundadesse. - **Plussid:** Lihtne, odav, sobib laiale kasutusele. - **Miinused:** Madal suunatundlikkus, väiksem ulatus. - **Suunatud antennid** - **Omadus:** Suunavad signaali kindlasse suunda. - **Plussid:** Suurem ulatus ja täpsus, kõrgem võimsus sihtmärgile. - **Miinused:** Kitsas leviala, vajadus täpselt suunata - **Apertuurantennid** - **Omadus:** Kasutavad avatud alasid või lainejuhtimist signaali kiirgamiseks. - **Plussid:** Madal kaotus, suur kiirus. - **Miinused:** Komplekssed, suurte mõõtmete vajadus. - **Võreantennid** - **Omadus:** Koosneb väikestest antennidest, mis on paigutatud võrekujuliselt. - **Plussid:** Kõrge suundumus ja täpsus. - **Miinused:** Suurem suurus ja keerukus. - **Läätsantennid** - **Omadus:** Kasutavad optilisi läätsi lainete fokuseerimiseks ja suunamiseks. - **Plussid:** Kõrge täpsus ja suunatavus. - **Miinused:** Väga spetsiifilised ja kallid. **[Sagedusalad] Peamiste raadiosageduslikke süsteemide sageduste suurusjärgud (ringhäälinguraadio, taktikaline raadioside, WiFi, mobiilside, radarid).** - **Ringhäälinguraadio:** 530--1700 kHz (AM) ja 88--108 MHz (FM). - Taktikaline raadioside: 30 MHz -- 3 GHz, sõltuvalt süsteemist ja kasutusest. - WiFi: 2,4 GHz ja 5 GHz (mõned uued süsteemid ka 6 GHz). - Mobiilside: 700 MHz -- 3,5 GHz (erinevad LTE ja 5G sagedusalad). - Radarid: 1 GHz -- 40 GHz, sõltuvalt radaritüübist (madalsageduslik ja kõrgsageduslik radar). **Side levik ja tänapäeva raadioside, radarid ja elektrooniline võitlus (Kaarel Piip)** **[1.Digitaalsignaal] Erinevus analoogsisgnaalist. Kahendkood. Bittide arv.** Analoogsignaal võib omada suvalist väärtust. Digitaalsignaalil on kindlat võimalikud väärtused, enamasti on neid kaks „0" ja „1". Ühte sellist edastatud väärtust nimetatakse bitiks. Kahendkoond -- kõiki arve saab väljendada nullide ja ühtede jadana, ehk kümne numbri(kümnendsüsteem) asemel on ainult kaks ehk kahendsüsteem **[2.Krüpteerimine] Vajalikkus ja üldised põhimõtted. Võti ja selle pikkus. Sümmeetrilise ja asümmeetrilise krüpteerimise erinevus.** Krüpteerimist kasutatakse selleks, et keegi võõras ei saaks pealt kuulata ega vaadata saadetavat paketti. Kuidas toimib: 1. [Andmed viiakse digitaalsele kujule] 2. [Andmetele „liidetakse" võti 1] 3. [Andmed edastatakse vastuvõtjale] 4. [Vastuvõtja „lahutab" andmetest võtme 2] [Lihtsamal juhul (sümmeetriline krüpteerimine) on võti 1 ja võti 2 samad (Harris). Keerulisemal juhul (ID kaart) on need erinevad: võti 1 on avalik, võti 2 on salajane.] [Võti ja selle pikkus: ] [Mida pike on võti, seda keerulisem on seda murda. Nt 8 bitise võtme korral on variante 256. Hea krüpteering ei tohi olla väljaarvutatav, kui on olemas algne ja krüpeeritud sõnum.] [Sümmeetrilise krüpteerimise puhul on võtmed samad] [Asümmeetrilise krüpteerimise puhul on üks võti avalik ja üks võti salajane] **[3. Radarid] Radari tööpõhimõte. Radarite tüübid. Radarite peamised parameetrid.** [Tööpõhimõte on lihtne: ] 1. [Radar saadab kindlas suunas välja raadiolaine.] 2. [Raadiolaine peegeldub objektilt.] 3. [Peegeldunud laine jõuab radarisse tagasi.] 4. [Radar arvutab kulunud aja (signaal levib valguse kiirusega) järgi objekti kauguse.] 5. [Suund ja kaugus kuvatakse ekraanile või suunatakse tarkvarasse edasiseks töötlemiseks.] [Tüübid:] - [Primaarradarid ja sekundaarradarid] - [Impulss ja pidevlaineradarid] - [Aktiiv- ja passiivradarid] - [Mono-, bi- ja multistaatilised radarid.] [Otsimisradarid (*eralt warning radar, search radar, target aquisition radar*), jälgimisradarid, sihtimisradarid] [Parameetrid:] - [Töösagedus] - [Võimsus ] - [Impulsi pikkus] - [Impulsi kordussagedus] - [Kiire laius] - [Antenni tüüp, võimendus etc] - [Vastuvõtja tundlikkus] **[4. Elektrooniline võitlus] EV jaotumine. Elektrooniline rünnak, kaitse ja toetus. VF EV võimekus MLBr tasandil.** Jaotumine: 1. Elektrooniline rünne (segamine, maha surumine, häirimine,*,* petmine*,* EMP jne) 2. Elektrooniline luure (tuvastamine, identifisteerimine, pealtkuulamine, asukoha määramine jne) ELINT, SIGINT, COMINT 3. Elektrooniline kaitse (kõikvõimalikud vastumeetmed ja vastu-vastu-vastu... meetmed) **MLBr EV võimekus:** 1. Luurepataljon 2. EW Rood 3. Juhtimis- ja suurtükiväeluure patarei 4. UAV Rood **Droonide tehnoloogia (Mikk Antsov)** **[Droonide tüübid] Eri tüüpi droonide põhilised erinevused. Lennuvõime tekkimine. Juhtimine. Kasutusvaldkonnad. Põhiomadused sõltuvalt tüübist. Stabiilsus.** Fikseeritud tiivaga droonid: - Nagu lennukid lendab nagu lennuk, sama ehitus ja töö põhimõte - Pikaajaline lennuvõime ja suur lennukiirus, aku tühjaks saamisel suudab liuelda, mitte ei kuku kohe alla. - Suudavad katta suurt ala luure ja patrullmissioonid - Piiratud manöövrivõime pikem stardirada - Aerodünaamilsed energiasäästlik, pikem lennuaeg, suurem lennukaugus - Suurem kandevõime [Multirootor droonid:] - Suur manööverdusvõime ja stabiilsus - Õhku tõus ja maandumine vertikaalselt - Suur energia kulutamine piiratud kiirus ja lennuaeg - Sobivad hästi, täppisoperatsioonideks - Lendab nagu helikopter tiivikud tekitavad üleslükke jõudu, ümber oma telje pöörlemise takistamiseks, pooled propellerid keerlevad ühtepidi ja teised teistpidi - Manööverdamiseks suurendatakse ja alandatakse sama aegselt teatud propellerieid. Hübriid-Droonid: - Ühendavad fikseeritud ja multi-rootor omadusi - Suudavad vertikaalselt õhku tõusta ja lennata kiirelt ja pikaajaliselt - Paindlikud ja pikka lennuulatust nõudvad ülesanded - **[Lennukaugus] Millest sõltub? Mis mõjutab?** Kõik eespool nimetatud. Lisaks -- Aku kaal, drooni kaal, kauba kaal, kiirus, drooni enda energia tarbimine. **[Energiaallikad] Põhilised erinevused. Kaal, energiatihedus, maksumus, laadimisaeg jne.** Li-Po ja Li-Ion tagavad kerge kaalu ja suure energiasalvestuse. **Sisepõlemismootorid (Veljo Raide)** **Mootor:** Seade, mis muundab energiat (nt elektri-, soojus- või keemilist energiat) mehaaniliseks energiaks, et sooritada tööd. **Sisepõlemismootor:** Mootor, kus kütus põleb otse silindrites, tekitades kuumusega gaase, mis liiguvad ja panevad kolvid või turbiinid tööle, muutes soojusenergia mehaaniliseks energiaks. **Bensiinimootori ja diiselmootori peamised erinevused:** 1. **Kütuse süütamine:** - **Bensiinimootor:** Kasutab süüteküünlaid, mis tekitavad sädemega süüte. - **Diiselmootor:** Kasutab kõrgsurvet, kus kütus süttib iseenesest kokkusurutud kuuma õhu mõjul. 2. **Töötsükkel:** - **Bensiinimootor:** Madalam surveaste (tavaliselt 8:1--12:1). - **Diiselmootor:** Kõrgem surveaste (14:1--22:1), mis parandab efektiivsust. 3. **Kütuse tüüp:** - **Bensiinimootor:** Kasutab bensiinikütust, mis on lenduvam ja süttib kergemini. - **Diiselmootor:** Kasutab diiselkütust, mis on tihedam ja suurema energiasisaldusega. 4. **Efektiivsus ja kütusekulu:** - **Bensiinimootor:** Vähem efektiivne, suurem kütusekulu. - **Diiselmootor:** Efektiivsem, madalam kütusekulu. 5. **Töökindlus ja hooldus:** - **Bensiinimootor:** Rohkem liikuvaid osi (nt süüteküünlad), lihtsamini käivitatav külmaga. - **Diiselmootor:** Töökindlam, kuid raskem käivitada külmades tingimustes. 6. **Võimsus ja pöördemoment:** - **Bensiinimootor:** Suurem võimsus ja kiirus kõrgematel pööretel. - **Diiselmootor:** Suurem pöördemoment madalatel pööretel, sobilik raskete koormate vedamiseks. 7. **Keskkonnamõju:** - **Bensiinimootor:** Rohkem süsivesinike ja süsinikdioksiidi heitmeid. - **Diiselmootor:** Rohkem tahma ja lämmastikoksiide, kuid vähem süsinikdioksiidi. 4- Taktiline mootor- Sõidukid; Autod, Mootorrattad, ATVd 2- Taktiline mootor- Tööriistad; Trimmer, Mootorsaag, Kart(Erand sõdukina) Nende puhul on oluline erinevus just suuruse, võimsuse vahe. **[JÕUÜLEKANNE]** Esiveolise auto puhul puudub kardaan. (Esiveovõll) **[DIFERENTSIAAL]** Põhiülesanne: Kui auto pöörab, siis välimine ratas peab läbima pikema tee kui sisemine ratas, seetõttu on neil vaja liikuda erineval kiirusel. Diferentsiaal võimaldab seda teha, jagades mootori jõu kahe (või enam) ratta vahel, et nad saaksid pöörata erinevatel kiirusel. Erinevad tüübid; - Avatud Diferentsiaal - Piiratud libisemisega diferentsiaal (piirab jõu vahetust eri rataste vahel) - Lukk- diferentsiaal (Sunnib mõlemad rattad liikuma samal kiirusel) KV sõidukid kasutavad Vahekasti, et saaks mõjutada auto jõuülekannet ja diferentsiaali asendit. **[Eri ülekanded]** - Hõõrdülekanne - Rihmülekanne - Hammasülekanne - Mitmeastmeline ülekanne (Kiiruse või Jõu muutmise võimalus) - Rihmülekanne **Maastiku läbitavus (Kersti Vennik)** **Läbitavusolud Eestis militaarmasinatele -- „kinni jäämiste" hinnangud ja põhjused.** - Kasutusel olevad kaardid (1:50 000KV) ei kajasta maastiku „pehmeid" alasi nii täpselt kui vajame. Pehmeid alasi, sõltuvalt piirkonnast on tunduvalt rohkem, kui kaardid kajastavad. - Eesti territooriumist on umbes 50% kaetud märgade muldadega. St., et kinnijäämise suhe on 50/50. Eesti puhul on olulisteks märksõnadeks „läbitavusolude suur varieerivus" - Reljeefijoonte põhjal tehtavad järeldused -- kerge nõlva peal mõjutab kergelt niiske muld läbitavust. Lohkudes maapind märjem kui küngastel **Läbitavuse/mobiilsuse kirjeldamise peamised parameetrid, mis on nende parameetrite sisu ja mõõtmise võimalused.** - **Mulla läbitavus (trafficability) -** mulla omadus toetada sõiduki liikumist. - **Masina mobiilsus (mobility)** -- sõiduki võime liikuda ilma kinni jäämata ühest asukohast teise. - Kuidas masinad kinni jäävad -- vajuvad sügavamale mulla sisse või libisevad selle pinnal. 1. Läbitavust/mobiilsust kirjeldatakse masina poolt pinnasele avaldatava survega. Üldine eeldus: mida väiksem surve, seda parem läbitavus - **Erisurve pinnasele (nominal ground pressure**)- masina mass jagatud maapinnaga kontaktis oleva alaga. - **Mean maximum pressure (MMP**)- roomikurataste all esinevate maksimum survete keskmine. MMP annab aimu kui suur on surve ning milline masin on väiksema ja milline suurema survega. - 2. Masina veojõu väärtusega - Erinevalt tugevast aluspinnast deformeerub pehme aluspind. Osakesed liiguvad eest ära, kui (roomik) ratas üle sõidab. - Kui mullaosakesed nihkuvad kergesti on läbitavus halb - Kui mullaosakesed ei nihku kergesti, avaldab muld rohkem vastupanu ja läbitavus on hea Mulla nihketugevus -- maksimaalne jõud, millega mullaosakesed nende nihutamisele vastu paneb. Nihketugevus sõltub ka sellest kui raske mass (tegelikult surve) mullale mõjub. Mõõdetakse dünamomeetriga. Veojõu kujunemine: - Roomik: haarab nihutamiseks suurema hulga mulda (kontaktala suurem) -- rohkem veojõudu. - Ratas: haarab nihutamiseks väiksema hulga mulda ja osakesi nihutab nii lühikest aega, et need ei jõua maksimaalset vastupanu avaldada, iga ratas alustab nihutamist uuesti. Veojõud väiksem. Veojõu mõõtmine: pukseeritav veereb 3. Masin takistusjõu väärtusega - Takistusjõud (motion resistance) -- maapinna poolt masina liikumisele avaldatud takistav jõud. Mõõtmine: Pukseeritav pidurdab - Madal roobas -- väike takistusjõud - Sügav roobas -- suur takistusjõud **Penetromeetri metoodika militaarmasinate läbitavuse määramisel -- tööpõhimõte, töövahendid** - Töövahendid: penetromeeter, tabel/paberileht,...... - Tööpõhimõte: Pinnase tiheduse ja tugevuse mõõtmine (Cone Index) (10 korda mõõdetakse ühe ala peal, kuna tugevus varieerub suures ulatuses ja leitakse keskmine). - Peale seda arvutatakse kriitiliste kihtide keskmine CI (kriitiline kiht 15-30cm meie masinatele). - Seejärel tambitakse proovi 100 korda ja mõõdetakse kui palju muutuvad pinnase omadused kui masin peaks üle sõitma (Remolding Index). - Kui RI \> 1, ei muutu muld ületusega nõrgemaks. - Kui RI \< 1, muutub muld ületusega nõrgemaks. - Mulla tugevus: CI x RI. Kui korrutis on suurem kui tabelis toodud VC11 või VCI1(MK), siis masinad saavad üle mullapinna liikuda. - Mulla tugevus: CI x RI. Kui korrutis on suurem kui tabelis toodud VC11 või VCI1(MK), siis masinad saavad üle mullapinna liikuda. **Muldade koostis, erinevate mullakomponentide mõju läbitavusele, põhiliste muldade üldised läbivuse omadused.** - Muldade koostis- mineraalosad(liivaterad, tolmuterad, saviosad), orgaaniline aine (huumus-õhurikkaskeskkonnas laguneb, turvas- palju vett, ei saa laguneda), vesi, õhk. Läbitavus: - Veesisaldus- läbitavust keeruline hinnata, kuna niiskuse sisaldus varieerub. (1% muutus võib meeletult muuta läbitavust). - Liiv- märjana parema läbitavusega, kuiva liiva sisse masin kaevub, ei tohi ära lõhkuda pealmist sambla või rohukatet - Saviliiv ja kerge liivsavi- hea kandvusega, hea läbitavusega kui on kuiv, toetab mitmekordseid ületusi (sobiv koht paiknemisaladeks) - Savi- kuivana tugev liikumisalus, märjana kleepuv ja nõrk, roobas süveneb iga ületusega. - Turvas- pehme ja märg aastaringselt, kõige halvema läbitavusega mullad eestis. **Talviste läbitavusolude kirjeldamiseks põhilised parameetrid, olukord eestis.** - Läbitavus sõltub sellest, kui märg on lumi - Tank jääb kinni, kui märg lumi on üle 0,9m ja kuiv 1.5m. Eestis sellist lumekatet praktiliselt ei esine. - Pasi jääb kinni c.a 60 cm kuivas lumes - GD c.a 35cm juures kuivas lumes - Unimog c.a 50cm kuivas lumes - Sellist lund esineb Eestis lühiajaliselt. - Borzovi kommentaar- Talvel sõitsime pasidega üle põllu, mis oli tuisanud umbes 60cm, kohati rohkem kuiva lund. Selle all oli solid pinnastee. Olin ise esimeses masinas, küll aeglaselt aga saime ilusasti läbi. Probleeme või sellist 50/50 tunnet ei tekkinud kordagi. **Maapinna külmumine:** - Sood, rabad, soovikud, rohumaad -- soomukite jaoks vaja vähemalt 40cm külmunud pinnast. Eestis tavaliselt max 30cm. - Põllud -- alumised kihid tugevad. Vaja külmumist vähemalt 10cm. Eestis esineb sagedasti.