Relvade mehaanika (Ott Maidre)

Padrun sisestatakse relva läbi raua suudme.

Padrun sisestatakse raua tagant, mitte suudme kaudu.

Padrunid paigutatakse salve, millest relva mehhanism need automaatselt laadib.

Luku liigutamine laadib padruni käsitsi. Näiteks Mauseri vintpüssid.

Kangi abil töötav salvemehhanism, mis on kiireks tulistamiseks suurepärane. Näiteks Winchester 1873.

Padrunid paiknevad pöörlevas trumlis, mida pöörates laetakse järgmine padrun. Näiteks Colt revolvrid.

Püssirohu gaasid suunatakse mehhanismi liikuma, et laadimine toimuks automaatselt. Näiteks AK-47.

Padruni löögimehhanism surub raua ette, et lukk avada ja laadimine toimuda. Näiteks pumbaga haavlipüssid.

Suundub suudmest välja ja võrdsustub kuuli ees ja taga.

Kõik gaasid väljuvad rauast ja kuul saavutab maksimaalse kiiruse. Seega toob kaasa paugu, tagasilöögi ja suudmeegi.

45% energiast kulub gaasidele ja 30% kuuli liigutamiseks.

Positiivne: annab kuulile kiirust. Negatiivne: suurem hajuvus, pauk ja suudmeleek.

See väljub rauast enne kuuli, toimub kuuli väljudes ja tekib kuuli lennust.

Plahvatuslik leek rauast väljudes.

Ülerõhk relvarauas mille tulemusel Tekib heli.

Kõrvaldada gaaside poolt tekitatud surved.

Tulirelvade, vibulaste, katapultide ja nende variantide puhul tekitab algkiirust energia, mis vabaneb vastavalt süsteemi mehhanismile.

Projektiili aerodünaamiline kuju ja üldehitus on oluline lennuulatuse ja täpsuse tagamiseks.

Äärmiselt kiire aine või ainete süsteemi ühest olekust teise üleminek, millega kaasneb soojuse eraldumine ja gaaside või aurude tekkimine.

Aatomituumade lõhustamise või liitumise käigus vabaneb energia, mis tekitab plahvatuse.

Rõhu all olev aur vabaneb kiiresti, mis viib plahvatuseni.

Kiire eksotermiline reaktsioon, mille käigus eraldub energia ja tekivad gaasid.

Lõhkeainete plahvatuste energia võrreldakse tavaliselt trotüüliga.

Reaktsioonis tekkinud ja kulunud hapniku suhe.

APFSDS on soomusläbistav sabot, mis lastakse sileraudsest rauast ja stabiilsuseks on labad taha pandud.

APFSDS-i töötab samamoodi nagu APDS - raskem metallvarras läbistab soomust, aga APFSDS-i lastakse sileraudsest rauast ja see annab suurema algkiiruse.

APFSDS-i puhul on peamiseks eeliseks suurem algkiirus, mis tuleb sileraudse rauast laadimisest. Puuduseks on aga keeruline stabiliseerimine.

HEAT on kumulatiivgranaat, mille lõhkeaine laengu ühes otsas on kumer või kooniline nõgu, mis on vooderdatud metalliga. Sütik paikneb laengu tagumises otsas, nii et detonatsioon liigub mööda lõhkelaengut koonuse poole.

HEAT-i tööpõhimõte seisneb selles, et detonatsioon liigub koonuse poole ja metallist koonus pressitakse kokku „vardaks

HEAT-i ehitus on selline, et detonatsiooni käigus tekib metallist varda, mis tungib läbi soomuse. Varda sabaosa on aeglasem ja moodustab kumulatiivjoa. Viiendik koonuse metallist moodustabki otsa.

HEAT eeliseks on suurem läbistusvõime, kuna kumulatiivjoa suudab sulatada soomust. Puuduseks on kitsas juga, mis vähendab eluliselt tähtsa sihtmärgi tabamise tõenäosust.

Haavaballistika uurib kuuli objektile jõudmise kineetilist energiat. Kuuli suurus ja mass piiravad selle energiat, mis teeb keeruliseks soomustatud sihtmärgi läbistamise.

Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. See laine taastoodab ennast levimise käigus ise. Näiteks valgus ja raadiolained on elektromagnetlainete vorm.

Helilaine on mehaaniline laine, mis vajab levikuks ainetes osakeste liikumist. Helilaine kiirus on suures osas väiksem kui elektromagnetlaine kiirus.

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus.

Lainepikkus on vahemaa (võetuna laine kulgemise sihis) kahe samas asendis oleva järjestikuse punkti vahel.

Amplituud on laine suurim kõrvalekalle tasakaaluasendist. See näitab laine maksimaalset tugevust.

Polarisatsioon on laine elektrivälja võnkumise suund.

Modulatsiooni on vaja, et edastada infot kiiresti ja suures mahus, ilma et oleks liigselt moonutusi. See protsess muudab kandjalaine omadusi info kandmiseks.

Raadiosaatja saadab raadiolaineid, mis kannavad infot. Raadiovastuvõtja vastutab saadetud laine info lugemise eest.

Läätsantennid kasutavad optilisi läätsi raadiolainete fokuseerimiseks ja suunamiseks. Need pakuvad suurepärast täpsust ja suunata vust, kuid on spetsiifilised ja kallid.

Raadiolainete sagedusala, millel radioraadio edastab. See on jagatud AM (530-1700 kHz) ja FM (88-108 MHz) ribadeks.

Digitaalsignaalil on ainult kindlad väärtused, enamasti 0 või 1. Ühte sellist väärtust nimetatakse bitiks.

Kodeerimissüsteem, mida kasutatakse arvu väljendamiseks ainult nullide ja ühtede abil.

Krüpteerimine muudab andmeid loetamatuks võõrastele. Selleks lisatakse andmetele võti, mis teeb need krüpteeritud. Ainult õige võtme abil saab andmed tagasi dekodeerida.

Krüpteeringu võtme pikkus määrab selle turvalisuse. Mida pikem võti, seda keerulisem on seda murda.

Krüpteeringu tüüp, kus krüpteerimiseks ja dekodeerimiseks kasutatakse sama võtit.

See toimib väljasaadetud raadiolaine peegeldusel objektilt tagasi radarisse. Õhuajaga saab arvutada objekti kauguse.