Raadioside ja antennid

Modulatsioon on vajalik signaali edastamiseks elektromagnetlainete abil, kuna see võimaldab kiiret ja efektiivset teabe edastamist ilma moonutamisteta.

Amplituudmodulatsioon (AM) on meetod, kus kandesignaali amplituud muutub vastavalt edastatava teabe signaalile.

Sagedusmodulatsioon (FM) on meetod, kus kandesignaali sagedus muutub vastavalt edastatava teabe signaalile.

Raadiosaatja teisendab sisendi, näiteks heli, elektromagnetlaineteks, kasutades modulatsiooni kandesignaali omaduste muutmiseks vastavalt edastatavale teabele.

Raadiovastuvõtja vastutab raadiosignaali haaramise, demoduleerimise ja algse signaali taastamise eest, mida saab seejärel kuulata või edastada.

Antenn toimib elektromagnetlainete kiirgajana ja vastuvõtjana, muutes elektrivoolu elektromagnetlaineteks ja vastupidi.

Antenni optimaalne pikkus on tihti seotud signaali lainepikkusega. Üks levinud reegel on, et antenni pikkus peaks olema umbes ¼ või ½ lainepikkusest, sõltuvalt sagedusest.

Radar on seade, mis saadab välja raadiolaineid kindlas suunas ja mõõdab nende peegeldumise aega objektidelt, et arvutada objekti kaugust. Seejärel kuvatakse objekti asukoht ja kaugus ekraanile.

Primaarradarid saadavad oma raadiolaineid välja ja analüüsivad iga objekti poolt peegeldunud laineid iseseisvalt. Sekundaarradarid aga tuginevad sihtobjekti pakutavale teabele ja saadavad ainult oma raadiolainete signaali selle teabe saamiseks.

Impulssradarid saadavad raadiolaineid lühikeste impulsside kaupa, samal ajal kui pidevlaineradarid saadavad laineid pidevalt.

Pöörete korral läbib välimine ratas pikema tee kui sisemine ratas. Seega on ratastel vaja erinevat pöörlemiskiirust. Diferentsiaal võimaldab seda, jagades mootori jõu kahe ratta vahel, võimaldades neil pöörata erineval kiirusel.

Aktiivradarid saadavad raadiolaineid välja ja analüüsivad nende peegeldumist, samas kui passiivradarid tuvastavad ja analüüsivad ümbritsevate objektide poolt kiiratud raadiolaineid.

Avatud diferentsiaal võimaldab jõu jagunemist rataste vahel, aga see ei piira jõu vahetust ühelt rattalt teisele. Võimaldab paremat veojõudu kui üks ratas on sileda pinna peal ja teine on haakuv. Aga see teeb auto ebastabiilsemaks.

Piiratud libisemisega diferentsiaal piirab jõu ülekandmist ühelt rattalt teisele. See aitab juhul, kui üks ratas libiseb, sest see hoiab ära kogu mootori jõu ülekandmise sellele rattale.

Monostaatiline radar kasutab ühte antenni nii edastuseks kui ka vastuvõtuks, bistaatiline radaril on eraldi antennid edastuseks ja vastuvõtuks ning multistaatiline radaril on mitu eraldi antenni edastuseks ja vastuvõtuks eemal asuvates paikades.

Otsimisradarid leiavad ja tuvastavad sihtmärke, samal ajal kui jälgimisradarid jälgivad kindla objekti liikumist ja sihtimisradarid suunavad relvi sihtmärkidele.

Lukk-diferentsiaal sunnib mõlemad rattad pöörlema samal kiirusel. See on kasulik raskes maastikus, kus on vaja maksimaalset veojõudu. Seda mehhanismi saab sageli lülitada sisse ja välja.

Elektrooniline võitlus (EV) on sõjaline tegevus, mis hõlmab elektromagnetilise spektri kontrolli

Maastiku läbitavus sõltub mulla omadused ja sõiduki võimest liikuda pinnasel ilma kinni jäämata. See on iga sõiduki, eriti relvastatud- ja päästesõidukite jaoks oluline tegur. Mitmed tegurid mõjuvad läbitavusele, sealhulgas pinnaseläbitavus ja sõiduki mobiilsus.

Elektrooniline rünnak on rünnak vaenlase elektrooniliste süsteemide vastu eesmärgiga neid rikkuda või hävitada.

Elektrooniline luure hõlmab vaenlase elektrooniliste süsteemide jälgimist ja analüüsi.

Elektrooniline kaitse on meetmed vaenlase elektrooniliste rünnakute vastu.

Võreantenn koosneb väikestest antennidest, mis on paigutatud võrekujuliselt. Selle eeliseks on suurepärane suundumus ja täpsus. Siiski on see suurem ja keerulisem kui teised antenni tüübid.

Läätsantenn kasutab optilisi läätsi raadiolainete fokuseerimiseks ja suunamiseks. See pakub suurepärast täpsust ja suunatavust, aga on spetsiifiline ja kallis.

Analoogsignaalil on pidev väärtus, samas kui digitaalsignaalil on ainult piiratud arv võimalikke diskreetseid väärtusi (tavaliselt 0 ja 1). Üks selline digitaalne väärtus on bitt.

Kahendkood süsteem, kus kõiki numbreid esitatakse ainult nullide ja ühtede jadana. See erineb kümnendsüsteemist, kus kasutatakse kümmet numbrit.

Krüpteerimine on protsess, mis muudab andmetest loetamatu koodi, et kaitsta seda volitamata juurdepääsu eest. Selleks kasutatakse võtit, mis määrab andmete krüpteerimise ja dekrüpteerimise meetodi.

Sümmeetrilise krüpteerimise puhul kasutatakse nii krüpteerimiseks kui ka dekrüpteerimiseks sama võtit. Asümmeetrilises krüpteerimises aga kasutatakse kahte erinevat võtit: ühte avalikuks krüpteerimiseks ja teist salajaseks dekrüpteerimiseks.

Radarid töötavad, edastades elektromagnetlainete impulsi ja mõõtes nende tagasipeegeldumise aega. Selle põhjal saab määrata objekti asukoha ja kiiruse.

Radarid klassifitseeritakse tavaliselt madalsageduslikeks (LF), kõrgsageduslikeks (HF) ja ülikõrgsageduslikeks (VHF) radariteks, sõltuvalt kasutatavate raadiolainete sagedusest.

Peamised radari parameetrid on ulatus, täpsus, kiirus, eraldusvõime ja töörežiim.

Need droonid ühendavad fikseeritud tiibade ja multirootorite omadused, suutes vertikaalselt õhku tõusta ning lennata kiirelt ja pikka aega.

Drooni lennukaugus sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas aku kaalust, enda kaalust, kandmise kaalust, kiirusest ja energia tarbimisest.

Drooni aku on lennuajastuse olulisem faktor. Tänapäeva droonides on populaarsed Li-Po ja Li-Ion akumulaatorid, mis on kerged ja omavad suurt energiatihedust.

Drooni sensoorid, nagu kaamerad ja andurid, annavad teavet ümbritseva keskkonna kohta. Visuaalsed kaamerad on kasulikud pildistamiseks ja videote jäädvustamiseks, samas kui IR (infrapuna) kaamerad on kasulikud öösel nägemiseks.

Lidar ja radar on kaks peamist tehnoloogiat, mida droonides kasutatakse ümbritseva keskkonna kaardistamiseks ja objektide tuvastamiseks. Lidar saadab välja laserimpulsi ja mõõdab selle tagasipeegeldumist, samas kui radar kasutab raadiolained.

Sisepõlemismootorid, mis tegutsevad kütuse põlemisel tekkivate gaaside survel, on populaarsed droonide jaoks, mis vajavad pikemat lennuajastust.

Bensiinimootor on kiirelt käivitatav ja pakub kõrgemat võimsust, aga diiselmootor on efektiivsem ja ökonoomsem.

Bensiinimootoris kasutatakse süüteküünlaid, et süttida kütus, aga diiselmootoris süttib kütus iseseisvalt kõrgsurve tõttu.

Bensiinimootoril on madalam surveaste kui diiselmootoril, mis teeb selle vähem efektiivseks kütuse kasutamisel.

Bensiinimootorid tarbivad kergesti süttivat bensiinikütust, samas kui diiselmootorid tarbivad tihedamat diiselkütust, millel on suurem energiasisaldus.