Inimsilm ja selle osad PDF

Piipster **Inimsilm. Peamised osad ja nende otstarve. Valgustundlikud rakud. Inimsilma võimekus ja selle piirangud**. - Kõvakest ehk skleera -- silma välimine kiht (see valge osa) ülesanne hoida silma ümarat kuju. Sellele kinnituvad ka lihased. - Vikerkest -- paikneb silmalääte ees, (värv...

Piipster **Inimsilm. Peamised osad ja nende otstarve. Valgustundlikud rakud. Inimsilma võimekus ja selle piirangud**. - Kõvakest ehk skleera -- silma välimine kiht (see valge osa) ülesanne hoida silma ümarat kuju. Sellele kinnituvad ka lihased. - Vikerkest -- paikneb silmalääte ees, (värviline osa) - Pupill -- ava vikerkestas, mis kontrollib reflektoorselt silma pääseva valguse hulka. - Võrkkest ehk retiina ehk närvikest -- närvirakkudets koosnve kiht mille abil näeme. Tänu läätsele tekib võrkkestale vaadatava objekti kujutis (tõsi, ümberpööratuna ja vähendatuna). Tänu võrkkestas asuvatele miljonitele erilistele rakkudele (kepikestele ja kolvikestele) suudame me eristada ka värve (seda just tänu kolvikestele). Võrkkesta keskel asub terava nägemise seisukohalt ülioluline kollatähn. - Lääts - läbipaistev ja väga elastne silma osa, mille töö tõttu me suudame selgelt näha nii lähedal kui kaugel asuvaid objekte (seda nimetatakse akommodatsiooniks). Tänu oma mõlemalt poolt kumerale kujule (nn kaksikkumer) koondab lääts silma sattuvad valguskiired võrkkestale. Ripslihased suudavad muuta läätse koju kumeramaks või lamedamaks, mille tõttu me näeme selgelt nii lähedal kui kaugel asuvaid objekte. - Klaaskeha - geeljas või sültjas, 99-98% ulatuses veest koosnev mass, mis täidab silmamuna ja kinnitub võrkkestale. Klaaskeha ülesandeks on silma kaitsta ja hoida silma kuju kerakujulisena. Kuna klaaskeha puutub vastu võrkkesta ehk reetinat, siis hoiab ta seda paigal ja takistab selle eraldumist. - Nägemisnärvi ülesandeks on võrkkesta rakkudes tekkinud elektrilised impulsid endasse koondada ja edasi saata peaaju nägemispiirkonda. Piltlikult öeldes on nägemisnärv nagu telekaabel, mille ülesanne on nägemiskeskusesse „pilti edastada". - Kolvikesed -- kolme tüüpi S,L,M näevad värve. Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega. Kolvikesed toimivad paremini hea valgustatuse korral, sest neil on suhteliselt väike valgustundlikkus. Nad tagavad ka kontrastide eristamise ning seega ruumilise lahutusvõime. - Kepikesed -- tundlikumad, kuid ei erista värve. Kepikesed on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve. **Binokkel (teleskoop). Tööpõhimõte, komponendid, piirangud.** - Objektiiv -- kumerlääts, mis n-ö püüab valgust. Püütud kiired liiguvad mööda vaatlusvahendit edasi. - Prismasid kasutatakse binoklis selleks, et pöörata saadud kujutis õigetpidi; suurendada objektiivi ja okulaari vahelist kaugust (st. saame parema suurenduse); suurte objektiivide puhul (mis muidu koondaks pildi liiga laialt, et kahe silmaga vaadata) suunavad pildi kitsamale alale, et saaks mõlema silmaga vaadata. - Okulaar -- kumerlääts, mille kaudu saab vaatleja pildi kätte. - Suurendus on objektiivi fookuskaugus jagatud okulaari fookuskaugusega. Seega suurendades objektiivi ja okulaari vahelist kaugust saame suurendada ka suurendust. - Binokli peamine piirang või väljakutse on saada kompaktne aga hea suurendusega toimiv asi. - Suurendades objektiivi läbimõõtu tõuseb ka kaal jne. **Öövaatlusseade Tööpõhimõte ja komponendid. Tugevused ja nõrkused.** - Oma olemuselt valgusvõimendi, mis võimendab väljas olevat valgust inimsilma tarbeks, et pimedas paremini näha. - Valgus siseneb seadmesse objektiivist footonite näol. - Liigub edasi foto katoodidesse, kus muutub elektronideks. Katoodi materjal määrab tundlikkuse ja seetõttu pildi kvaliteedi. - Sealt liiguvad elektronid edasi mikrokanalplaati(microchannelplate), kus liigub läbi väga väikeste torukeste, mis sisuliselt võimendavad ja paljundavad neid. Jäädes samasse asetusse, nagu originaalsel pildid. Selle osa jaoks on vaja ka voolu. See valmistatakse spetsiaalsest klaasist. Tänapäeval on torukeste läbimõõt alla 10 mikromeetri, mis annab selgema pildi. (parallelle pikslitega.) - Seejärel liiguvad paljundatud elektronid fosfori ekraani vastu, aktiveerides fosfori, mis eraldab footoneid. - Just neid footoneid võtab väljundina vastu meie sensor (silm) - Pilt on roheline, sest fosfor on roheline - Näeme pimedas, peale pikka kasutamist peab silm pimedaga harjuma - Lisaseade mida kaotada, nõuab voolu (patareid) **Termokaamera Infrapunakiirgus. Termokaamera tööpõhimõte ja komponendid. Tugevused ja nõrkused.** - Germaaniumist optika (sest klaas ei lase soojuskiirgust läbi) püüab kiirguse kinni - Edastab selle sensorile. - Sensor omakorda edastab töödeldu info protsessorile, mis paneb pildi kokku sensori pealt saadud info põhjal. - Sealt edasi vaatleme pilti ekraanilt, salvestame või edastame relvasüsteemile - On jahutatavad termokaamerad (suured ja kallid) , sensorid põhinevad kvantefektidel. Külm sensor n-ö soojeneb sellest kiirgusest erinevates kohtades erimoodi ja sellest paneb protsessor pildi kokku. - Mittejahutavad -- sensorid põhinevad soojusefektidel. Vanaadiumoksiidist termotakistid. Erinev soojuskiirgus mõjutab takisti takistus erinevalt. Ehk siis eri kohas on takistil sõltuvalt sinna tulnud soojuskiirgusest erinev takistus, mis edastatakse protsessorisse ja seejärgi saab pildi kokku. - Optika näeb, sensorile tekib info, protsessor paneb pildi kokku. - Soojuskiirgus on sisuliselt sama mis infrapuna kiirgus. - Kõik mille temp ületab absoluutse nulli kiirgab soojust. - Reeglina suurem seade, vajab akut, vajab soojuskiirgust. On kallis.Elusolenedeid ja masinaid lihte eristada. Looduslik keskkond ei pruugi hästi eristuda. **Laserkaugusmõõtja Tööpõhimõte.** - Saadab välja laserimpulssi. - Ootab signaali tagasijõudmist. - Mõõdab väljassadetud impulsi ja tagasi jõudnud signaali vahelise aja. - Teades valguskiirust, milleks on umbes 300 000 000 meetrit sekundis, arvutab seade, kui kaugel on objekt. - Näide, kui laserimpulsi väljasaatmise ja signaali tagasijõudmise vaheline aeg on 2 mikrosekundit (0,000 002s), siis 300 000 000 X 0,000 002 = 600, saadud tulemuse jagame 2-ga, sest impuls läbi selle mõõtja ja objekti vahelise maa kaks korda (edasi tagasi). - NB! Kui tahad, et vigu ei tuleks, siis pead selle aja sekunditeks tegema, kuna kiirus on meetrit sekundis. **Fiiberoptiline kaabel. Tööpõhimõte.** - A.k.a valguskaabel. Edastuskiirus tulebki selle nimest. - Elektriimpulss muudetakse kaablisse sisenedes pooljuhtlaseri või LED valgusdioodi abil valgusimpullsiks, just seetõttu liigub signaal selles kiiremini. - Jõudes kaabli teise otsa muudab valguse vastuvõtja selle taas elektriimpulsiks, et seadmele edastada. - Valgussaatjana võib kasutada valgusdioodi või pooljuhtlaserit. Valgussaatja lülitab end sisse/välja ja valgustundlik vastuvõtja kaabli teises otsas muundab valgussignaali taas elektriliseks signaaliks. - Soonteks kaabli sees on klaas või plastkiust valgusjuhtmed, mida mööda valgusimpulss liigub ja kiireneb, põrkudes seinast seina. Neid võib olla kaabli sees väga palju, sadades. - Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgust neelav klaas, et eri kiududest lekkiv signaal ei seguneks teistega. **Rakendamine Millised on peamised EKV ja VF vaatlusvahendid.** - EKV kasutab binokleid, suurendusega optilisi sihikuid (3X, kuni 8X), kiivrikinnitusega (ka relva) valgusvõimendeid, relvale kinnituvaid termosihikuid. - Masinatel(CV90) on võimas termokaamera, öönägemisvõimalus ja suurendus. - Laserkaugusmõtjad ja selle kombod termokaamera ja öövatlusega on reeglina tulejuhtidel. Lihtsamad laserkaugusmõõtjad on olemas ka allüksustes, kuid mitte igal sõduril, üldiselt rühma tasemel. - Igal sõduril punatäpp vms. - NB! Erirelvastuse termod ja övs ka (TTR jne) - VF üksiksõduri vaatlusvahendid on kas samal tasemel või kohati isegi halvemad. - Masinaid on VF-il palju, kuna nad on peamiselt VF-i enda toodang siis nende moderniseerimine uuemate vaatlusvahenditega ei ole probleem. Probleem on neid vahendeid toota. - Üldiselt on kasutuses vana generatsiooni seadmed, mille pilt ja võimekus pole nii head. - Siiski toodetakse ka uusi aga millal need massiliselt kogu armeesse jõuavad ei ole teada. - Suurendusega sihikuid on palju aga need on üldjuhul ainult eriala relvadel. - Kas igal sõduril on punatäpp? UKR näitel pigem ei. **[Elektromagnetlaine]. Füüsikaline põhimõte ja erinevus helilainest. Peamised parameetrid: sagedus, lainepikkus, amplituud, polarisatsioon.** - **Elektromagnetlaine** on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine taastoodab ennast levimise käigus ise. - Elektromagnetlaine on valguse ja raadiolainete vorm, mis levib tühjas ruumis valguse kiirusel ja koosneb elektri- ja magnetväljade kõikumistest. Helilaine on mehaaniline laine, mis levib ainult ainetes osakeste liikumise kaudu ja on palju aeglasem, näiteks õhus umbes 343 m/s. Peamine erinevus on, et elektromagnetlaine ei vaja levimiseks keskkonda, kuid helilaine vajab ainetes osakeste liikumist. - Parameetrid: - **Sagedus (*frequency*)** on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus. - Lainepikkus on vahemaa (võetuna laine kulgemise sihis) kahe samas asendis oleva järjestikuse punkti vahel. - Amplituud on laine suurim kõrvalekalle tasakaaluasendist. See näitab laine maksimaalset tugevust. - Polarisatsioon on laine elektrivälja võnkumise suund. **[Raadioside alused] Modulatsiooni vajalikkus ja erinevad modulatsioonitüübid. Raadiosaatja ja vastuvõtja skemaatiline tööpõhimõte.** - Modulatsiooni on vaja, et edastada infot kiiresti ja suures mahus, ilma et oleks liigselt moonutusi. - **Erinevad modulatsioonitüübid:** - Amplituudmodulatsioon - Sagedusmodulatsioon - Faasimodulatsioon - Digitaalmosulatsioonid - Raadiosaatja töötab, muutes sisendi (näiteks heli) elektromagnetlaineteks, kasutades modulatsiooni, et kandesignaali omadusi (amplituud, sagedus või faas) muuta vastavalt edastatavale teabele. Signaal saadetakse antenni kaudu õhku. Raadio vastuvõtja püüab kinni need raadiosignaalid, suunab need antenni kaudu vastuvõtmisosakestesse, demoduleerib ja taastab algse signaali (nt heli), mida saab kuulata või kasutada. **[Antenni] Antenni tööpõhimõte. Antenni parameetrite sõltuvus sagedusest. Anenni optimaalne pikkus. Antennide tüübid (plussid ja miinused).** - Antenn töötab elektromagnetlainete kiirgaja ja vastuvõtjana, muutes elektrivoolu elektromagnetlaineteks ja vastupidi. Saatjana edastab antenn raadiosignaale keskkonda, vastuvõtjana püüab ta kinni keskkonnas levivaid signaale ja teisendab need elektrilisteks impulssideks. - Antenni parameetrite sõltuvus sagedusest: Antenni omadused, nagu võimsus, tõhusus ja suundumus, sõltuvad sagedusest. Madalama sagedusega signaalide puhul on antenni pikkus suurem, samas kui kõrgema sagedusega signaalide puhul on antenni pikkus lühem. - Antenni optimaalne pikkus: Antenni optimaalne pikkus on tihti seotud signaali lainepikkusega. Üks levinud reegel on, et antenni pikkus peaks olema umbes ¼ või ½ lainepikkusest vastavalt kasutatud sagedusele - **Antennide tüübid** - **Suunamata antennid** - **Omadus:** Levitatakse signaal ühtlaselt kõigisse suundadesse. - **Plussid:** Lihtne, odav, sobib laiale kasutusele. - **Miinused:** Madal suunatundlikkus, väiksem ulatus. - **Suunatud antennid** - **Omadus:** Suunavad signaali kindlasse suunda. - **Plussid:** Suurem ulatus ja täpsus, kõrgem võimsus sihtmärgile. - **Miinused:** Kitsas leviala, vajadus täpselt suunata - **Apertuurantennid** - **Omadus:** Kasutavad avatud alasid või lainejuhtimist signaali kiirgamiseks. - **Plussid:** Madal kaotus, suur kiirus. - **Miinused:** Komplekssed, suurte mõõtmete vajadus. - **Võreantennid** - **Omadus:** Koosneb väikestest antennidest, mis on paigutatud võrekujuliselt. - **Plussid:** Kõrge suundumus ja täpsus. - **Miinused:** Suurem suurus ja keerukus. - **Läätsantennid** - **Omadus:** Kasutavad optilisi läätsi lainete fokuseerimiseks ja suunamiseks. - **Plussid:** Kõrge täpsus ja suunatavus. - **Miinused:** Väga spetsiifilised ja kallid. **[Sagedusalad] Peamiste raadiosageduslikke süsteemide sageduste suurusjärgud (ringhäälinguraadio, taktikaline raadioside, WiFi, mobiilside, radarid).** - **Ringhäälinguraadio:** 530--1700 kHz (AM) ja 88--108 MHz (FM). - Taktikaline raadioside: 30 MHz -- 3 GHz, sõltuvalt süsteemist ja kasutusest. - WiFi: 2,4 GHz ja 5 GHz (mõned uued süsteemid ka 6 GHz). - Mobiilside: 700 MHz -- 3,5 GHz (erinevad LTE ja 5G sagedusalad). - Radarid: 1 GHz -- 40 GHz, sõltuvalt radaritüübist (madalsageduslik ja kõrgsageduslik radar). **Side levik ja tänapäeva raadioside, radarid ja elektrooniline võitlus (Kaarel Piip)** **[1.Digitaalsignaal] Erinevus analoogsisgnaalist. Kahendkood. Bittide arv.** Analoogsignaal võib omada suvalist väärtust. Digitaalsignaalil on kindlat võimalikud väärtused, enamasti on neid kaks „0" ja „1". Ühte sellist edastatud väärtust nimetatakse bitiks. Kahendkoond -- kõiki arve saab väljendada nullide ja ühtede jadana, ehk kümne numbri(kümnendsüsteem) asemel on ainult kaks ehk kahendsüsteem **[2.Krüpteerimine] Vajalikkus ja üldised põhimõtted. Võti ja selle pikkus. Sümmeetrilise ja asümmeetrilise krüpteerimise erinevus.** Krüpteerimist kasutatakse selleks, et keegi võõras ei saaks pealt kuulata ega vaadata saadetavat paketti. Kuidas toimib: 1. [Andmed viiakse digitaalsele kujule] 2. [Andmetele „liidetakse" võti 1] 3. [Andmed edastatakse vastuvõtjale] 4. [Vastuvõtja „lahutab" andmetest võtme 2] [Lihtsamal juhul (sümmeetriline krüpteerimine) on võti 1 ja võti 2 samad (Harris). Keerulisemal juhul (ID kaart) on need erinevad: võti 1 on avalik, võti 2 on salajane.] [Võti ja selle pikkus: ] [Mida pike on võti, seda keerulisem on seda murda. Nt 8 bitise võtme korral on variante 256. Hea krüpteering ei tohi olla väljaarvutatav, kui on olemas algne ja krüpeeritud sõnum.] [Sümmeetrilise krüpteerimise puhul on võtmed samad] [Asümmeetrilise krüpteerimise puhul on üks võti avalik ja üks võti salajane] **[3. Radarid] Radari tööpõhimõte. Radarite tüübid. Radarite peamised parameetrid.** [Tööpõhimõte on lihtne: ] 1. [Radar saadab kindlas suunas välja raadiolaine.] 2. [Raadiolaine peegeldub objektilt.] 3. [Peegeldunud laine jõuab radarisse tagasi.] 4. [Radar arvutab kulunud aja (signaal levib valguse kiirusega) järgi objekti kauguse.] 5. [Suund ja kaugus kuvatakse ekraanile või suunatakse tarkvarasse edasiseks töötlemiseks.] [Tüübid:] - [Primaarradarid ja sekundaarradarid] - [Impulss ja pidevlaineradarid] - [Aktiiv- ja passiivradarid] - [Mono-, bi- ja multistaatilised radarid.] [Otsimisradarid (*eralt warning radar, search radar, target aquisition radar*), jälgimisradarid, sihtimisradarid] [Parameetrid:] - [Töösagedus] - [Võimsus ] - [Impulsi pikkus] - [Impulsi kordussagedus] - [Kiire laius] - [Antenni tüüp, võimendus etc] - [Vastuvõtja tundlikkus] **[4. Elektrooniline võitlus] EV jaotumine. Elektrooniline rünnak, kaitse ja toetus. VF EV võimekus MLBr tasandil.** Jaotumine: 1. Elektrooniline rünne (segamine, maha surumine, häirimine,*,* petmine*,* EMP jne) 2. Elektrooniline luure (tuvastamine, identifisteerimine, pealtkuulamine, asukoha määramine jne) ELINT, SIGINT, COMINT 3. Elektrooniline kaitse (kõikvõimalikud vastumeetmed ja vastu-vastu-vastu... meetmed) **MLBr EV võimekus:** 1. Luurepataljon 2. EW Rood 3. Juhtimis- ja suurtükiväeluure patarei 4. UAV Rood **Droonide tehnoloogia (Mikk Antsov)** **[Droonide tüübid] Eri tüüpi droonide põhilised erinevused. Lennuvõime tekkimine. Juhtimine. Kasutusvaldkonnad. Põhiomadused sõltuvalt tüübist. Stabiilsus.** Fikseeritud tiivaga droonid: - Nagu lennukid lendab nagu lennuk, sama ehitus ja töö põhimõte - Pikaajaline lennuvõime ja suur lennukiirus, aku tühjaks saamisel suudab liuelda, mitte ei kuku kohe alla. - Suudavad katta suurt ala luure ja patrullmissioonid - Piiratud manöövrivõime pikem stardirada - Aerodünaamilsed energiasäästlik, pikem lennuaeg, suurem lennukaugus - Suurem kandevõime [Multirootor droonid:] - Suur manööverdusvõime ja stabiilsus - Õhku tõus ja maandumine vertikaalselt - Suur energia kulutamine piiratud kiirus ja lennuaeg - Sobivad hästi, täppisoperatsioonideks - Lendab nagu helikopter tiivikud tekitavad üleslükke jõudu, ümber oma telje pöörlemise takistamiseks, pooled propellerid keerlevad ühtepidi ja teised teistpidi - Manööverdamiseks suurendatakse ja alandatakse sama aegselt teatud propellerieid. Hübriid-Droonid: - Ühendavad fikseeritud ja multi-rootor omadusi - Suudavad vertikaalselt õhku tõusta ja lennata kiirelt ja pikaajaliselt - Paindlikud ja pikka lennuulatust nõudvad ülesanded - **[Lennukaugus] Millest sõltub? Mis mõjutab?** Kõik eespool nimetatud. Lisaks -- Aku kaal, drooni kaal, kauba kaal, kiirus, drooni enda energia tarbimine. **[Energiaallikad] Põhilised erinevused. Kaal, energiatihedus, maksumus, laadimisaeg jne.** Li-Po ja Li-Ion tagavad kerge kaalu ja suure energiasalvestuse.  **[Droonide sensorid] Visuaal- IR kaamerate head ja vead. Radar vs. Lidar droonide võtmest.**  **Mootor:** Seade, mis muundab energiat (nt elektri-, soojus- või keemilist energiat) mehaaniliseks energiaks, et sooritada tööd. **Sisepõlemismootor:** Mootor, kus kütus põleb otse silindrites, tekitades kuumusega gaase, mis liiguvad ja panevad kolvid või turbiinid tööle, muutes soojusenergia mehaaniliseks energiaks. **Bensiinimootori ja diiselmootori peamised erinevused:** 1. **Kütuse süütamine:** - **Bensiinimootor:** Kasutab süüteküünlaid, mis tekitavad sädemega süüte. - **Diiselmootor:** Kasutab kõrgsurvet, kus kütus süttib iseenesest kokkusurutud kuuma õhu mõjul. 2. **Töötsükkel:** - **Bensiinimootor:** Madalam surveaste (tavaliselt 8:1--12:1). - **Diiselmootor:** Kõrgem surveaste (14:1--22:1), mis parandab efektiivsust. 3. **Kütuse tüüp:** - **Bensiinimootor:** Kasutab bensiinikütust, mis on lenduvam ja süttib kergemini. - **Diiselmootor:** Kasutab diiselkütust, mis on tihedam ja suurema energiasisaldusega. 4. **Efektiivsus ja kütusekulu:** - **Bensiinimootor:** Vähem efektiivne, suurem kütusekulu. - **Diiselmootor:** Efektiivsem, madalam kütusekulu. 5. **Töökindlus ja hooldus:** - **Bensiinimootor:** Rohkem liikuvaid osi (nt süüteküünlad), lihtsamini käivitatav külmaga. - **Diiselmootor:** Töökindlam, kuid raskem käivitada külmades tingimustes. 6. **Võimsus ja pöördemoment:** - **Bensiinimootor:** Suurem võimsus ja kiirus kõrgematel pööretel. - **Diiselmootor:** Suurem pöördemoment madalatel pööretel, sobilik raskete koormate vedamiseks. 7. **Keskkonnamõju:** - **Bensiinimootor:** Rohkem süsivesinike ja süsinikdioksiidi heitmeid. - **Diiselmootor:** Rohkem tahma ja lämmastikoksiide, kuid vähem süsinikdioksiidi. 4- Taktiline mootor- Sõidukid; Autod, Mootorrattad, ATVd 2- Taktiline mootor- Tööriistad; Trimmer, Mootorsaag, Kart(Erand sõdukina) Nende puhul on oluline erinevus just suuruse, võimsuse vahe. **[JÕUÜLEKANNE]**  Esiveolise auto puhul puudub kardaan. (Esiveovõll) **[DIFERENTSIAAL]** Põhiülesanne: Kui auto pöörab, siis välimine ratas peab läbima pikema tee kui sisemine ratas, seetõttu on neil vaja liikuda erineval kiirusel. Diferentsiaal võimaldab seda teha, jagades mootori jõu kahe (või enam) ratta vahel, et nad saaksid pöörata erinevatel kiirusel. Erinevad tüübid; - Avatud Diferentsiaal - Piiratud libisemisega diferentsiaal (piirab jõu vahetust eri rataste vahel) - Lukk- diferentsiaal (Sunnib mõlemad rattad liikuma samal kiirusel) KV sõidukid kasutavad Vahekasti, et saaks mõjutada auto jõuülekannet ja diferentsiaali asendit. **[Eri ülekanded]** - Hõõrdülekanne - Rihmülekanne - Hammasülekanne - Mitmeastmeline ülekanne (Kiiruse või Jõu muutmise võimalus) - Rihmülekanne **Maastiku läbitavus (Kersti Vennik)** **Läbitavusolud Eestis militaarmasinatele -- „kinni jäämiste" hinnangud ja põhjused.** - Kasutusel olevad kaardid (1:50 000KV) ei kajasta maastiku „pehmeid" alasi nii täpselt kui vajame. Pehmeid alasi, sõltuvalt piirkonnast on tunduvalt rohkem, kui kaardid kajastavad. - Eesti territooriumist on umbes 50% kaetud märgade muldadega. St., et kinnijäämise suhe on 50/50. Eesti puhul on olulisteks märksõnadeks „läbitavusolude suur varieerivus" - Reljeefijoonte põhjal tehtavad järeldused -- kerge nõlva peal mõjutab kergelt niiske muld läbitavust. Lohkudes maapind märjem kui küngastel **Läbitavuse/mobiilsuse kirjeldamise peamised parameetrid, mis on nende parameetrite sisu ja mõõtmise võimalused.** - **Mulla läbitavus (trafficability) -** mulla omadus toetada sõiduki liikumist. - **Masina mobiilsus (mobility)** -- sõiduki võime liikuda ilma kinni jäämata ühest asukohast teise. - Kuidas masinad kinni jäävad -- vajuvad sügavamale mulla sisse või libisevad selle pinnal. 1. Läbitavust/mobiilsust kirjeldatakse masina poolt pinnasele avaldatava survega. Üldine eeldus: mida väiksem surve, seda parem läbitavus - **Erisurve pinnasele (nominal ground pressure**)- masina mass jagatud maapinnaga kontaktis oleva alaga. - **Mean maximum pressure (MMP**)- roomikurataste all esinevate maksimum survete keskmine. MMP annab aimu kui suur on surve ning milline masin on väiksema ja milline suurema survega. - 2. Masina veojõu väärtusega - Erinevalt tugevast aluspinnast deformeerub pehme aluspind. Osakesed liiguvad eest ära, kui (roomik) ratas üle sõidab. - Kui mullaosakesed nihkuvad kergesti on läbitavus halb - Kui mullaosakesed ei nihku kergesti, avaldab muld rohkem vastupanu ja läbitavus on hea Mulla nihketugevus -- maksimaalne jõud, millega mullaosakesed nende nihutamisele vastu paneb. Nihketugevus sõltub ka sellest kui raske mass (tegelikult surve) mullale mõjub. Mõõdetakse dünamomeetriga. Veojõu kujunemine: - Roomik: haarab nihutamiseks suurema hulga mulda (kontaktala suurem) -- rohkem veojõudu. - Ratas: haarab nihutamiseks väiksema hulga mulda ja osakesi nihutab nii lühikest aega, et need ei jõua maksimaalset vastupanu avaldada, iga ratas alustab nihutamist uuesti. Veojõud väiksem. Veojõu mõõtmine: pukseeritav veereb  3. Masin takistusjõu väärtusega - Takistusjõud (motion resistance) -- maapinna poolt masina liikumisele avaldatud takistav jõud. Mõõtmine: Pukseeritav pidurdab - Madal roobas -- väike takistusjõud - Sügav roobas -- suur takistusjõud **Penetromeetri metoodika militaarmasinate läbitavuse määramisel -- tööpõhimõte, töövahendid** - Töövahendid: penetromeeter, tabel/paberileht,...... - Tööpõhimõte: Pinnase tiheduse ja tugevuse mõõtmine (Cone Index) (10 korda mõõdetakse ühe ala peal, kuna tugevus varieerub suures ulatuses ja leitakse keskmine). - Peale seda arvutatakse kriitiliste kihtide keskmine CI (kriitiline kiht 15-30cm meie masinatele). - Seejärel tambitakse proovi 100 korda ja mõõdetakse kui palju muutuvad pinnase omadused kui masin peaks üle sõitma (Remolding Index). - Kui RI \> 1, ei muutu muld ületusega nõrgemaks. - Kui RI \< 1, muutub muld ületusega nõrgemaks. - Mulla tugevus: CI x RI. Kui korrutis on suurem kui tabelis toodud VC11 või VCI1(MK), siis masinad saavad üle mullapinna liikuda. - Mulla tugevus: CI x RI. Kui korrutis on suurem kui tabelis toodud VC11 või VCI1(MK), siis masinad saavad üle mullapinna liikuda. **Muldade koostis, erinevate mullakomponentide mõju läbitavusele, põhiliste muldade üldised läbivuse omadused.** - Muldade koostis- mineraalosad(liivaterad, tolmuterad, saviosad), orgaaniline aine (huumus-õhurikkaskeskkonnas laguneb, turvas- palju vett, ei saa laguneda), vesi, õhk. Läbitavus: - Veesisaldus- läbitavust keeruline hinnata, kuna niiskuse sisaldus varieerub. (1% muutus võib meeletult muuta läbitavust). - Liiv- märjana parema läbitavusega, kuiva liiva sisse masin kaevub, ei tohi ära lõhkuda pealmist sambla või rohukatet - Saviliiv ja kerge liivsavi- hea kandvusega, hea läbitavusega kui on kuiv, toetab mitmekordseid ületusi (sobiv koht paiknemisaladeks) - Savi- kuivana tugev liikumisalus, märjana kleepuv ja nõrk, roobas süveneb iga ületusega. - Turvas- pehme ja märg aastaringselt, kõige halvema läbitavusega mullad eestis. **Talviste läbitavusolude kirjeldamiseks põhilised parameetrid, olukord eestis.** - Läbitavus sõltub sellest, kui märg on lumi - Tank jääb kinni, kui märg lumi on üle 0,9m ja kuiv 1.5m. Eestis sellist lumekatet praktiliselt ei esine. - Pasi jääb kinni c.a 60 cm kuivas lumes - GD c.a 35cm juures kuivas lumes - Unimog c.a 50cm kuivas lumes - Sellist lund esineb Eestis lühiajaliselt. - Borzovi kommentaar- Talvel sõitsime pasidega üle põllu, mis oli tuisanud umbes 60cm, kohati rohkem kuiva lund. Selle all oli solid pinnastee. Olin ise esimeses masinas, küll aeglaselt aga saime ilusasti läbi. Probleeme või sellist 50/50 tunnet ei tekkinud kordagi. **Maapinna külmumine:** - Sood, rabad, soovikud, rohumaad -- soomukite jaoks vaja vähemalt 40cm külmunud pinnast. Eestis tavaliselt max 30cm. - Põllud -- alumised kihid tugevad. Vaja külmumist vähemalt 10cm. Eestis esineb sagedasti.