Heli omadused ja muusika

Heli omadused

• Heli tekib heliallikate võnkumise kaudu õhulainete abil.
• Heliallikas võib olla iga ese, mis võnkub vastastikmõjul.
• Helilaine levib ahelreaktsioonina igas suunas.
• Regulaarsed laineline heli on muusikaliselt puhas.
• Ebaregulaarsed lained on näiteks sahinad, mühinad ja raginad.

Heli kõrgus

• Heli kõrgus sõltub õhulainete võnkumise kiirusest.
• Heli kõrgust mõõdetakse hertsides (Hz).
• 1 Hz vastab ühele võngele sekundis.
• Inimese kuulmispiir on vahemikus 16 kuni 20 000 Hz.
• Helisid, mis on madalamad kui 16 Hz, nimetatakse infrahelideks.
• Helisid, mis on kõrgemad kui 20 000 Hz, nimetatakse ultrahelideks.

Heli tugevus

• Heli tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
• 1 dB on minimaalne helitugevuse muutus, mida inimene suudab ära tunda.
• Suurima helitugevuse piir, mida inimene suudab taluda ilma kuulmiskahjustusteta, on 130 dB. Sellist helitugevust nimetatakse valuläviks.

Muusika ja heli

• Muusikas on kokkuleppelised nimetused helikõrgustele (tähed/sõnad).
• I oktaavi "a" võnkesagedus on 440 Hz.
• Kammertoon ehk helihark genereerib 440 Hz heli.
• Absoluutne kuulmine on võime määrata peast muusikalisi helikõrgusi.
• Heli vahemik 1 kuni 15 000 Hz on absoluutse kuulmise piir.

Kaja

• Kaja tekib, kui helilaine peegeldub pinnalt ja jõuab kuulajale hiljem kui algne heli.
• Kaja tekkeks on vaja peegeldavat pinda, mis on heliallikast vähemalt 17 meetri kaugusel.
• Peale peegeldumist peab heli teekonnaks kuluma vähemalt 0,1 sekundit.

Tämber (kõlavärv)

• Tämber on heli individuaalne iseloomustus.
• See sõltub põhiheli ja ülemhelide kombinatsioonist.
• Igal muusikainstrumendil või inimhäälel on oma unikaalne tämber.
• Heli akustika on teadus, mis uurib heli omadusi erinevates keskkondades.

See kvizz uurib helide omadusi, sealhulgas heli kõrgust ja tugevust. Samuti käsitletakse heliallikate ning muusika seoseid. Tule teada, kui palju sa helide maailmast tead!