Heli omadused PDF
Document Details
Uploaded by AffectionateUvarovite4444
Tags
Summary
Dokument käsitleb heli omadusi, sealhulgas kõrgust, tugevust ja tämbrit. Erinevate helilainete omadusi ja nende mõjulikkust erinevatele inimest. See annab ülevaate heli tekkimisest, levikust ja tajumisest.
Full Transcript
HELI OMADUSED Kõrgus- tugevus-kestvus-tämber Heli tekitamiseks on vaja heliallikat. Heli on õhulainete võnkumine. Heli tekitamiseks on tarvis heliallikat. Selleks võib olla mis tahes ese, kui selle vastu puutuda. Heliallikas hakkab võnkuma ja paneb õhuosakesed enda ümber liikuma. Tekivad lained...
HELI OMADUSED Kõrgus- tugevus-kestvus-tämber Heli tekitamiseks on vaja heliallikat. Heli on õhulainete võnkumine. Heli tekitamiseks on tarvis heliallikat. Selleks võib olla mis tahes ese, kui selle vastu puutuda. Heliallikas hakkab võnkuma ja paneb õhuosakesed enda ümber liikuma. Tekivad lained, mis levivad heliallikast ahelreaktsiooniga igasse suunda. Regulaarsed lained - muusikaliselt puhas heli. Ebaregulaarsed lained - sahinad, mühinad, raginad. (Korrapärased võnked tekitavad muusikalisi helisid ja ebakorrapärased müra) Heli kõrgus. Heli kõrgus sõltub õhulainete võnkumise kiirusest. Heli kõrgust mõõdetakse hertsides ( Hz ) 1 Hz = 1 võnge sekundis. Inimese kuulmispiir heli kõrguste osas jääb 16 – 20 000 Hz vahele ( suhteline ). Allapoole inimese kuulmispiiri jäävaid helisid nim. infrahelideks. Ülespoole inimese kuulmispiiri jäävaid helisid nim. ultrahelideks. Muusikas on helikõrgustel kokkuleppelised nimetused ( silp- või täht- ). Kokkuleppeliselt kasutatakse häälestamiseks kindlat helikõrgust. I oktaavi a, võnkesagedusega 440 Hz. Selle tooni annab kammertoon, ehk helihark. Võimet määrata peast õigeid muusikalisi helikõrgusi nim. absoluutseks kuulmiseks. ( 1 – 15 000 ) Heli tugevus. Kujuteldavat piiri inimkõrvale kuuldavate ja kuulmatute helide vahel nimetatakse kuulmisläviks. Heli tugevuse mõõtühik on detsibell( dB ) 1 dB võrdub vähima helitugevuse muutusega, mida inimene kuuleb Suurima helitugevuse piiriks loetakse 130 dB. Suurimat helitugevust, mida inimene kuuleb ilma tervist ja kuulmist kahjustamata nimetatakse valuläviks. ( Helitugevuse näited lk. 16 ) Helitugevuse muutumist muusikas nimetatakse dünaamikaks. Dünaamika aitab muusikat ilmekamaks muuta. Kaja – helilainete peegeldumine, hilinenud heli. Et kaja tekiks peavad olema täidetud kindlad tingimused peegeldava pind peab heliallikast olema vähemalt 17 m kaugusel heli tekkehetke ja peegeldunud heli vahele peab jääma vähemalt 0,1 sek 0 kraadi C, kui helilaine levib 330 m/s Tämber- helivärv (kõlavärv). Heli koosneb põhihelist ning sellest kõrgemal kaasa võnkuvatest ülemhelidest. Kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helikestusega helisid erinevalt. Igal muusikainstrumendil või inimhäälele on oma unikaalne tämber. Heli kõlavustingimusi ruumis uurib teadus nim. akustika. Akustika – heli kõlavustingimused ruumis.