Elupäästev esmaabi

Sissejuhatus

• Elupäästev esmaabi ei ole sama mis elustamine, elustamine on üks elupäästeva esmaabi võtetest.
• Elupäästva esmaabi alla kuuluvad suure välise verejooksu peatamine, hingamisteede avamine ja elustamine ning abi šoki korral.
• Oluline on järgida elupäästeva esmaabi etappe, et edasine abi oleks efektiivne.
• Ohutuse aspekt ja teadvuse kontroll on alati olulised.
• Verejooksu kontrollimine on eluliselt tähtis, sest veri varustab aju toitainetega ja hapnikuga.
• Hingamine on oluline, et aju saaks hapnikku.
• Elustamise eesmärk on tekitada vereringet ja varustada aju hapnikuga.
• Õige šoki korral tegemine tagab ajule võimalikud varustuse.

Suur väline verejooks (1/3)

• Tugev ja pulseeriv verejooks ning šokitunnused viitavad eluohtlikule verejooksule.
• Enne appi tormamist tuleb hinnata olukorda ja hindada võimalikku nakkusohtu.
• Eriti oluline on kaitsta oma käsi, eriti kui nahal on kriimustusi.
• Pärast kokkupuudet verega tuleb käed pesta seebiga ja kasutada antiseptilist vahendit.

Hingamisteede avamine (1/5)

• Hingamisteede avamine ja avatuna hoidmine on oluline elustamise juures.
• Teadvusetu kannatanu puhul võib hingamistee sulgeda keel ja sellega kaasneb hingamistakistus.
• Hingamisteede avamine sõltub kannatanu seisundist ja liigutamise võimalusest.
• 2 lihtsamat meetodit: kannatanu pea kuklasse viimine ja lõua tõstmine, ning stabiilne küljeasend/liigutamine.
• Nn 2-te lihtsamat meetodit on oluline kannatanu seisundi ja liigutamise võimaluse hindamine.

Hingamisteede avamine (2/5)

• Hingamisteede avamine ja avamise säilitamine on oluline mitte ainult elustamise, vaid ka igasuguse hingamisraskuse puhul.
• Kui kannatanu seisund seda võimaldab, siis võiks enne abi kutsuda teostada südamemassaaži ja juhul kui on võimalik kunstlik hingamine.

Võõrkeha hingamisteedes

• Võõrkeha võib blokeerida hingamisteid
• Osalise sulguse korral tuleks teha kannatanu rinnanäol alla- ja üleslööke
• Täielikku sulguse korral tuleks teha Heimlich'i meetodeid
• Kannatanu ei suuda rääkida ja köhida, nägu muutub kiiresti sinakaks ja lillakaks.
• Ei tohi koheselt teisi meetodeid rakendada, sest kannatanu võib köhides võõrkeha ise väljutada.

Elustamine (1/4)

• Laste ja täiskasvanute elustamine
• Mürgitusest tingitud reaktsioonidega kannatavatel on eripärane käitumine, mistõttu tuleks enne esmaabi andmise alustamist otsida infot kannataja mürgituse eeltunnuste kohta ja vastavate meetodite kohta

Ära katkesta elustamist, kuni:

• saabub kvalifitseeritud abi,
• kannatanu hakkab ise liikuma ja taastab normaalne hingamine,
• oled kurnatud ja ei jõua enam elustada.
• Automaatne kehaväline defibrillaator (AED): kasutatakse südame äkksurma korral.
• Aparaat juhendab kasutajat häälkäskluste abil.
• Varajane defibrillatsioon parandab ellujäämisvõimalusi.

Laste elustamise eripära

• Elustamine alustatakse 5 hingamisega
• Kui abistaja on eraldi kursil, siis soovitatakse kasutada algoritmi 15:2

Teadvushäire ja šokk (1/3)

• Teadvushäire on närvisüsteemi ajutine häire
• Šokk on eluohtlik äge vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu langemises.
• Võimalikud põhjused: peatrauma, hingamine, vereringlus, ainevahetushäire jne.
• Mürgistus
• Ülekuumenemine
• Madal veresuhkur.

Teadvushäire ja šokk (2/3)

• Teadvushäireid eristatakse tekkemehhanismi, ajalise kestvuse ja sügavuse järgi.
• Eristada saab teadvusetuse taset.
• Kasutaja kohustub kontrollima, kuidas kannatanu reageerib.
• Kasutab alati sama järjestust ja ootab vastureaktsiooni.
• Minestus (sünkoop): on kiire algus ja lühike kestus

Teadvushäire ja šokk (3/3)

• Esimene esmaabivõte: taga enda ohutus.
• Seejärel tuleb hinnata kannatanu teadvusetaset, hingamisteede avatust ja hingamist.
• Teadvusetuse puhul on alati vaja kutsuda kiirabi
• Vajadusel (kui on trauma) on vaja hinnata, kas kannatanu liigutamisega suurendatakse ohtu ja piirab esmaabiteenuse efektiivsust

Bronhiaalastma atakki

• Astma on krooniline hingamisteede haigus
• Astmaatiline põletik tekib kroonilise põletikuna hingamisteede haiguses.

Allergia

• Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi ebaproportsionaalne reageerimine kahjutule ainele (allergeenile).
• Anafülaksia on kiire kulgevate ja eluohtlik reaktsioon(id)

Esmaabi anafülaksia korral

• Kõige olulisem KIIRE 112 KUTSE!
• Allergeeniga kokkupuute lõpetamine.
• Uurida kas patsiendil on allergiavastaseid ravimeid.
• Välistada võimalik hingamistakistuse.
• Lamav šoki asend. (sõltuvalt üldseisundist võib valida ka pool istuv asend)
• Rahustamine.
• Vajadusel jahedad mähised kurgu piirkonda.

Insult

• Insult on ajuveresoonte äkiline ummistus või lõhkemine, mille tagajärjel aju verevarustus häirub.
• Isheemiline insult: veresoone ummistus
• Hemorraagiline insult: veresoone lõhkemine.

Tugev valu rinnus - müokardiinfarkt

• Südamelihase verevarustus väheneb või katkeb veresoonte sulguse või ahenemise tõttu
• Südamelihas kärbub
• Südametegevus häirub

Kõhuvalu

• Kõhuvalu on üks sagedamini kiirabi kutsumise põhjus

Põletused (1/2)

• Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest
• Ohtlik muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (villid).

Põletused (2/2)

• Põletusi eristatakse raske- ja kerge astme järgi.
• Kerged põletused: punane, kuiv nahk ja valulik.
• Keskmised: suured villid on tihti lõhkenud ja valulikud
• Raske: valge või must värv ja valutundlikkuse puudumine

Elektriõnnetus

• Elektrivool kahjustab inimkudesid.
• Elektriõnnetused: katkised elektrilised majapidamismasinad ja elektrikontaktid.
• Kokkupuude kõrgepingeliinidega või kõrgepinge all olevate seadmetega alajaamas.

Mürgistused

• Esmaabi, kui kannatanu on teadvusel:
• jälgi seisundit,
• anna mugav asend,
• mõõda veresuhkru taset (kui on olemas võimalus),
• manusta ravimeid (kui on olemas võimalus),
• KIIRE 112 KUTSE!
• Põhjused: ravimid, alkohol, narkootikumid, vingugaas, mürgised taimed ja seened, olmekeemia, söövitavad ained jne.

Hammustused/pisted (1/5)

• Hammustusi ja pisteid saab samuti käsitltada haavadena

Hammustused/pisted (2/5)

• Rästik on ainuke Eestis leiduv mürkmadu

Hammustused/pisted (3/5)

• Inimese poolt põhjustatud hammustused on üsna haruldased, aga ohustavad ikkagi
• Loomahammustuse korral on oluline kiire esmaabi ja arstile pöördumine.

Ilmastikust tingitud vigastused (1/5)

• Kuumarabandus
• Allajahtumine
• Mõlemad seisundid on ohtlikud

Ilmastikust tingitud vigastused (2/5)

• Allajahtumise puhul on vaja tuua kannatanu suhteliselt koheselt sooja ruumi.
• Allajahtumise tekke risk on olemas iga haiguse, vigastuse ja raskuse korral.
• Allajahtumine on eluohut seisund.

Puukborrelioos

• Puukborrelioosi ülekandumine puugilt inimesele on vähetõenäoline.
• Puugihammustus ei tähenda, et tekib puukborrelioos.
• Sümptomites puukborrelioosil on gripilaadsed sümptomid - kõige ohtlikum on gripilaadne sümptomite esinemine kuni kuuni hammustuse järgselt
• Ravi ja profylaksi eripärad
• Infektsioonide leviku kohta lisainfo

Puukentsefaliit

• Puukentsefaliit on ohtlik nakkushaigus
• Riskitegurid ja ennetavad meetmed
• Haiguse kulg ja sümptomid

Psühhosotsiaalne esmaabi (5/7)

• Psühhosotsiaalne esmaabi eesmärk on aidata kannatanul tunda end turvaliselt ja võimaldada talle vajalikku abi
• Esmaabi eesmärk on anda nii hea esmaab kui antava olukorra juures võimalik on
• Psühhosotsiaalne esmaabi on oluline.

Psühhosotsiaalne esmaabi (6/7)

• Aktiivne kuulamine: vaikus ja tähelepanelikkus, peegeldus ja täpsustus, kokkuvõte, empaatia.

Psühhosotsiaalne esmaabi (7/7)

• Kuulamine on psühhosotsiaalelu toetamise alus
• Aktiivne ja empaatiline kuulamine
• Tundlikkus ja osavus kuulamistehnikate kasutamises.