Esmaabi juhend

**Sissejuhatus** Järgnevalt tuleb käsitlusele elupäästev esmaabi. Oluline on mõista asjaolu, et elupäästev esmaabi ei võrdu elustamisega. Elustamine on üks elupäästva esmaabi võtetest.\ \ Elupäästva esmaabi alla kuuluvad: - suure välise verejooksu peatamine - hingamisteede avamine - Elusta...

**Sissejuhatus** Järgnevalt tuleb käsitlusele elupäästev esmaabi. Oluline on mõista asjaolu, et elupäästev esmaabi ei võrdu elustamisega. Elustamine on üks elupäästva esmaabi võtetest.\ \ Elupäästva esmaabi alla kuuluvad: - suure välise verejooksu peatamine - hingamisteede avamine - Elustamine - Abi šoki korral Olenevalt õnnetuse asjaoludest ja iseloomust võib olla vajalik rakendada kõiki teadmisi või vaid osasid. Kontrolli tuleb teostada siiski järjest, Lähtuvalt eelpool loetletud elupäästva esmaabi etappidest, et edasine abi andmine oleks võimalikult efektiivne. Unustada ei tohi, et alati eelneb ohutuse aspekt ja teadvuse kontroll.\ \ **Suur väline verejooks** - Selle kontrollimine on eluliselt tähtis, sest veri on see mis varustab aju kõige vajalikuga. Kui verd pole piisavalt, ei saa ka aju piisavalt toitaineid ja hapnikku.\ \ **Hingamine** - Selleks, et aju saaks toimida, on oluline hapniku saamine. Hapniku saamiseks peab inimene hingama, et kopsude kaudu saaks veri hapnikuga rikastatud ning seejärel ajju transporditud.\ \ **Elustamine** - Elustamise eesmärk on tekitada vereringet, mis aitab aju varustada hapnikuga. Seejuures on tungivalt soovituslik teha ka hingatamist, et tagada parem hapnikuga varustatus.\ \ **Šokk** - Õige tegutsemine šoki korral aitab tagada ajule võimalikul **Suur väline verejooks (1/3)** **Suur väline verejooks**\ \ Tugev ja teinekord pulseeriv verejooks ning kiiresti avalduvad šokitunnused on sümptomid, mis viitavad eluohtlikule verejooksule. See tähendab, et tegutseda tuleb kiiresti.\ \ \ **Ent enne kui kannatanule appi tormad, hinda olukorda:**\ Kas sa  saad kannatanut aidata nii, et ennast ohtu ei sea?\ \ Arvestama peab ka nakkusohuga. Verega levivad nakkushaigused (peamiselt HIV, B- või C-hepatiit) on välditavad, kui kaitsed oma silmi ja limaskesti võõra verega kokkupuute eest.\ \ Kindlasti tuleks kaitsta ka oma käsi, eriti kui nahal on väikesi kriimustusi. Ent kuna kummikindad ja kilekotid pole meil alati taskus, on oluline pärast kokkupuudet verega esimesel võimalusel oma käed jooksva vee all seebiga puhtaks pesta ning seejärel kasutada antiseptilist vahendit. Esmaabi andja seisukohalt pole absoluutselt vahet, kas tegemist on venoosse või arteriaalse verejooksuga nagu varasemalt esmaabikursustel õpetati; nagunii kaasnevad suurte vigastustega segaverejooksud. Samuti võib algselt kerge venoosse verejooksuna näiv olukord muutuda kriitiliseks, kui verejooks ei lõpe või ei saa suletud. Seega jälgi kannatanu üldseisundit, mitte ära ürita hinnata kaotatud verekogust, mis võib olla eksitav.\ Eluohtlikud võivad olla ka sisemised verejooksud (sümptomiteks šokitunnused, hematoomid kehal, veresegune sekreet suust jm), ent kahjuks on ainsad esmaabivõtted, mida esmaabiandja sellisel puhul teha saab -- kutsuda kiirelt abi (112 kõne) ning anda kannatanule šoki esmaabi. **Lühijuhis verejooksu sulgemiseks:\ - taga ohutus\ - sulge verejooks surudes otse haavale\ - pane kannatanu lamama, istuma\ - 112\ - vajadusel tee rõhkside\ - võitle šokiga võitlemine -- soojus, asend\ - erijuhtudel kaalu žguti kasutamist** **Eluohtliku verejooksu tunnused:**\ - tugev ja kiire verejooks haavast (võib olla pulseeriv)\ - kiireti avalduvad** šoki tunnused.** Šoki tunnused:\ - kahvatu (lubivalge või hallikas)\ - külma higiga kaetud nahk\ - väga halb enesetunne, võivad tekkida teadvuse häired\ - huuled võivad muutuda sinakamaks **Esmaabivõtted välise suure verejooksu korral:**\ 1. Suru kätega tugevat survet avaldades otse veritsevale haavale, kasutades käepärast riideeset. Võimaluse korral lase seda teha kannatanul.\ 2. Pane kindlasti kannatanu lamama või vähemalt istuma.\ 3. Kui verejooks ei peatu, siis ära eemalda juba peale asetatud riiet/sidet, vaid survet avaldamiseks lisa riideesemeid juurde ning vajuta tugevamalt haavale. Väldi ajakadu sellega, et otsid puhast sidemerulli vms -- primaarne on kohene verejooksu peatamine, mitte haavanakkuse vältimine! Kui Sa mingil põhjusel ei saa jätkata otsese surve avaldamist - kas siis selleks, et minna abi kutsuma või on kannatanut vaja mingil põhjusel (esmaabi andmiseks) liigutada, siis:\ \ 4. tee haavale **rõhkside:**\ - voldi/ rulli käepärast olev riidetükk kokku ja aseta **surve tekitamiseks** haavale;\ - võta pikem riidetükk või riideese ja seo haav sellega kõvasti kinni.\ \ Kui Sul on käepärast võtta 2 suuremat sidemerulli või spetsiaalne rõhkside, siis kasuta neid. Väldi! - verejooksu sulgemiseks nn survepunkte või lihtsalt jäseme tõstmist -- need ei ole üldjuhul efektiivsed võtted. 5\. Aseta kannatanu šokiasendisse (kannatanu lamama, jalad ülespoole), juhul kui tema vigastus seda võimaldab.\ 6. Kata kannatanu soojalt, võimalusel kindlasti ka maapinna poolt. Soojus on šokiga võitlemisel ülioluline!\ \ Vale ei ole ka asetada haava kohale midagi külma, et veresoonte ahendamisega verejooksu vähendada, ent kindlasti ära kasuta jääd otse nahale ning see ei ole prioriteetne tegevus võrreldes otsese surve või šoki esmaabiga. **Kõikides rahvusvahelistes juhistes toonitatakse esmase verejooksu sulgemise võttena otsest survet haavale. Selle võtte eelis on nii kiirus, käepäraste vahendite kättesaadavus kui ka efektiivsus (95-98 % verejooksudest on võimalik otsest survet kasutades sulgeda).** Samas on vale ka väita, et esmaabiandjal ei ole mitte kunagi vajadust kasutada žgutti ning et žgutt on alati kahjulik.\ Olukorrad, kus tuleks kaaluda žguti kasutamist elupäästva võttena on üldjuhul seotud asjaoluga, et haavale pole võimalik otsest survet avaldada. Sellisteks erisusteks on näiteks väga suure pinnaga haavad, lahtised luumurrud, võõrkehad haavas või siis amputatsioonid - üldjuhul kaasneb selliste vigastuste tüübiga massiivne verejooks küll õnneks harva. Väldi! - ilma põhjuseta žguti kasutamist -- kaalu seda varianti juhul kui otsene surve ei ole rakendatav! Lisaks on žgutt näidustatud teatud eriolukordadest: suurõnnetused paljude kannatanutega ning taktikalised olukorrad. Seetõttu kuulubki kaitseliidus ning kaitseväes žguti kasutamine sõduri baasoskuste juurde ning seda saab õppida nii Sõdurioskuste kursusel kui ka eraldi lahingmeditsiini täiendõpetel. Seda võimalust tuleks igal kaitseliitlasel ka kindlasti kasutada, kuna žguti paigaldamine ilma harjutamiseta, ei anna tihtipeale vajalikku tulemust.\ Ent isegi siis kui MK1 ja žguti kasutamine on selge, tuleb arvestada, et tavaelus on tõenäosus, et meil on kohe võtta käepärast spetsiaalsed sidemed või CAT-žgutt on üldjuhul väga väike -- seega tasub läbida iga 2-3 aasta tagant ka uuesti nö tavaesmaabikursus, kus praktiliste harjutuste ja juhtumõppe raames saab oma leidlikkust ja reageerimisvõimet proovile panna ja meeled tuletada varasemalt õpitud teadmisi ja oskuseid. **Hingamisteede avamine (1/5)** Hingamise olulisust juba vaatasime, nüüd käsitleme hingamise tagamise teemat lähemalt.\ \ **Kuna õnnetused ja haigusjuhtumid on erinevad, siis võib hingamise teema jagada tinglikult kolmeks:** - hingamisteede avamine ja avatuna hoidmine teadvusetu kannatanu puhul - hingamiseteede osaline või täielik sulgus võõrkeha tõttu - hingamishäired Kindlasti saab jagada veel põhjalikumalt, kuid esmaabi andmise seisukohast on olulisimad just need. Kui pärast hingamisteede avamist ei ole võimalik tuvastada normaalset hingamist, siis alusta kohe südamemassaažiga ja kui võimalik, siis ka kunstliku hingamisega.\ *Täpsemalt saad elustamisteadmisi värskendada peatükis Elustamine.* **Hingamisteede avamine**\ \ Oluline on teada, et hingamisteede avamine ja avatuna hoidmine pole oluline vaid elustamise juures. Üks sagedasemaid hingamistakistuse /-seiskuse põhjuseks on hoopiski teadvusetus, kuna teadvuse kadudes kaob kannatanul lihastoonus ja keel vajub neelu peale, sulgedes sellega hingamisteed.\ *Vaata all olevalt pildilt!* A collage of black and pink images of a bird Description automatically generated **Hingamisteede avamiseks saab sõltuvalt kannatanu seisundist ja liigutamise võimalusest kasutada 2-te lihtsamat meetodit:**\ \ 1. Kannatanu pea kuklasse viimine koos alalõua tõstmisega;\ 2. Stabiilne küliliasend;\ \ Esimest varianti kasuta alati, kui kahtlustad, et kannatanu ei hinga normaalselt ning ta hingamisteed on vaja kiiresti avada.\ **Selleks:**\ - pööra kannatanu selili;\ - painuta kannatanu pea kuklasse: aseta oma käsi kannatanu otsmikule ja teise käega tõsta\ kannatanu alalõuga üles, vältides kaela pehmetele osadele vajutamist.  Olenevalt olukorrast võib hingamisteede avamiseks kasutada alternatiivseid võtteid, mis ei kahjusta kannatanut. Näiteks autos istuvat kannatanut ei pruugi olla otstarbekas autost välja sikutada, vaid pigem tuleb hoida ta pead ja hingamisteid avatuna istuvas asendis auto sees. **Stabiilne küliliasend** on parim viis tagada hingamine teadvusetul kannatanul. See võimaldab abiandjal vajadusel lühiajaliselt ära käia (näiteks telefoni otsima, abi kutsuma jms).\ \ **Siiski tuleks ka stabiilses külili asendis kannatanu puhul järjepidevalt kontrollida, et endiselt hingab.**\ \ **Külili keeramise meetodeid on väga mitmeid, kasutada võid ükskõik millist, oluline on jälgida, et**\ asend on püsiv ehk et kannatanu ei vajuks kõhuli ega selili;\ tagatud on vedeliku äravoolu (sülje ja okse) ülemistest hingamisteedest;\ võimalusel on välditud olemasolevate vigastuste süvenemist;\ võimalusel on välditud surve rindkerele, mis takistab hingamist\ kui kannatanu seisund võimaldab, siis pikalt kiirabi oodates on soovitatud vahetada külge ca iga 30 min järel. A person lying on the ground with a nurse helping him Description automatically generated  A person helping a person Description automatically generated **Võõrkeha hingamisteedes**\ \ Võõrkeha hingamisteedes võib põhjustada osalist või täielikku hingamisteede sulgust.\ \ **Tunnused:**\ \ **Osalise (kerge) hingamisteede sulguse korral:**\ - järsult algav läkastushoog,\ - kannatanul tekib lämbumistunne, surmahirm,\ - sundasend: võimalikult püstine,\ - on suuteline veel rääkima, ent raskustega\ - hingamine häälekas, vilisev, hingeldamine, hingamispausid,\ - nägu punetab pingutusest, köhast, huuled sinakad,\ \ **Täieliku (raske) hingamisteede sulguse puhul:**\ - kannatanu ei suuda hingata,\ - kannatanu ei köhi ega ei suuda rääkida, haarab kätega kõrist,\ - teadvus häguneb kiiresti,\ - nägu muutub kiiresti sinakaks, lillakaks.\ \ **Esmaabivõtted:**\ \ **Osalise sulguse puhul:**\ - vajadusel painuta kannatanu rindkere ette-alla, pea vöökohast madalamale, toetades ühe käega eestpoolt,\ - juhenda kannatanut tugevalt köhima.\ \ **Juhul, kui aga köhimine ei aita ja kannatanu seisund halveneb, siis käitu nii nagu täieliku sulguse korral!** **NB! Üldjuhul õnnestub kannatanul võõrkeha köhaga väljutada ja seetõttu ära koheselt muid võtteid rakenda** **Täieliku hingamisteede sulguse korral juhul ,kui kannatanu on veel teadvusel:**\ - toetades ühe käega eestpoolt, kalluta kannatanu rindkere ette-alla,\ - tee 5 järjestikust järsku lööki kannatanu seljale abaluude vahele,\ - ainult siis, kui löögid abaluude vahele ei aidanud, kasuta Heimlich'i võtet:\           o lähene kannatanule selja tagant ja aseta oma käed ümber tema kõhu;\          o aseta rusikas käsi kannatanu roidekaarte vahelisse kolmnurka ning haara teise käega rusikast;\         o tõmba oma kätega jõuliselt , järsu liigutusega sisse-üles 5 korda järjest;\ - kui hingamine ikka ei leevendu, korda lööke abaluude vahele ja Heimlich'i võtet,\ - kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, alusta elustamist. **Hingamishäire**\ \ Hingamishäirete põhjuseid on väga mitmeid alates haigusseisunditest (astma, šokk jne) kuni traumadeni (rindekerevigastused jm). Esmaabi seisukohalt on oluline ära tunda, kas tegemist on potentsiaalselt eluohtliku hingamishäirega ning anda lihtsat esmaabi:\ \ 1. taga kannatanule hingamist kergendav sobiv asend (üldjuhul ettepoole kummargil, istuv);\ 2. rahusta kannatanut, taga soojus;\ 3. hädaabikutse (112). **Eluohtliku hingamishäire tunnused:**\ - väga ebaregulaarne hingamine;\ - tugev hingeldus (üle 30 x/min ehk enam kui kord  2 sekundi jooksul;\ - väga aeglane hingamine (alla 10 x/min ehk hingamispaus rohkem kui 6 sek);\ - rääkimine on raskendatud;\ - sundasend (ettepoole kummargil);\ - sinakas, lillakas näovärv (huuled, nina, kõrvad);\ - hirmutunne (paanika) seoses hingamisraskusega. **Elustamine (1/4)** On teada, et suur osa elustamisjuhtumeid toimub pigem kodus, mitte avalikus kohas (Eestis näiteks 1999-2013 kogutud andmete järgi vastavalt 54,2% ja 27%). Samuti võib haiglavälise äkksurma korral adekvaatne kardiopulmonaarne elustamine (Cardiopulmonary resuscitation -- CPR) ellujäämist rohkem kui kahekordistada ning parandada võimalust täielikuks neuroloogiliseks taastumiseks.\ \ Eestis on olukord elanikkonna valmisoleku osas elustamiseks kahjuks võrdlemisi nukker: uuringuperioodil 2009-2013 rakendati esmaseid elustamisvõtted enne kiirabi kohale jõudmist kõigest 33,6%-l juhtudest, samas kui näiteks Norras teostatakse haiglaväliselt elustamist kõrvalseisjate poolt 54-76% juhtudest\ \ Käesoleva  tunni teemaks on taaselustamine äkksurmast. Tegemist on paljuski eelkõige praktilise oskusega, mis vajab korralikku drilli. Mitmete uuringutega on näidatud, et teadmised ja eriti elustamise praktilised oskused langevad ajas juba mõne kuuga, mistõttu kordame üle algoritmipõhiselt vajalikud alusteadmised, lähtudes uusimatest rahvusvahelistest juhistest. Seejärel saad juba julgelt oma malevas praktilisele ja uuemate, täpset tagasisidet andvate mannekeenidega „värskenduskoolitusele" minna. **Elustamine**\ \ **A. Hingamisteede avamine**\ - Pöörata kannatanu selili;\ - Painutada kannatanu pea kuklasse: aseta oma käsi kannatanu otsmikule ja teise käega tõsta kannatanu alalõuga ette ja üles. **(vajadusel tuleta õiged võtted meelde peatükis Hingamisteede avamine).**\ Kui pärast hingamisteede avamist ei ole võimalik 10 sek jooksul tuvastada **normaalset hingamist,** siis tuleb alustada koheselt südamemassaažiga.\ Kui võimalik, siis sooritada ka kunstlikku hingamist.\ NB! Agonaalseid ehk üksikuid, ebaregulaarseid hingetõmbeid ei loeta normaalseks hingamiseks.\ \ **B. Kunstlik hingamine**\ - Pigistada sõrmedega kannatanu ninasõõrmed kinni;\ - Pannes oma suu tihedalt kannatanu suule, jälgida, et huuled kataks kannatanu suunurgad ja puhuda sujuvalt õhku ca 1 sekundi jooksul kannatanu kopsudesse;\ - Sooritada 2 puhumist järjest (kokku ca 5-6 sek, mitte rohkem kui 10 sek);\ Mitte sooritada rohkem kui 2 hingatamist (isegi kui tundub, et ebaõnnestus), muidu katkeb massaaž liiga pikalt.\ - Vältida liiga järsku ja kiiresti puhumist! Kui puhuda väga kiiresti ja palju, siis tunned kuidas õhk läheb küll sisse, aga rindkere ei liigu puhumise ajal üles (seega enamus õhku läheb hoopis söögitorru ja makku);\ - Jälgida, et kannatanu hingamisteed oleks avatud (ehk pea kuklas) kogu hingatamistsükli ajal.\ \ **C. Südamemassaaž**\ - Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel;\ - Kannatanu rindkere peab olema vabastatud riietest;\ Vastasel juhul väheneb vajutuse sügavus ning käed võivad koos riietega märkamatult nihkuda;\ - Käed tuleb asetada kannatanu **rindkere keskele** (rinnakuluu alumisele poolele), pannes ühe käe teise käe selja peale.\ Väldi käte valesti asetamist rinnakule (roietele või rinnaku tipule): massaaž pole siis efektiivne, kuna ei vajutata südamele.\ - Vajutus toimub labakäe päkaga;\ - Käevarred hoida küünarliigestest sirged ja kasutades oma keha raskust suruda rinnakule nii, et vajutusjõud oleks kannatanu rinnaku suhtes vertikaalne (ehk ole oma õlgadega kannatanu kohal);\ Vältida küünarnuki lõtvumist, kuna sel juhul tuleb kasutada rohkem oma käte jõudu ning abistaja väsib kiiremini.\ - Vajutada sirgete kätega nii, et rindkere vajuks **vähemalt 5 cm** (aga mitte üle 6 cm)\ - Vajutada tuleb **30 korda** järjest sagedusega **100-120 korda** minutis.\ - Kompressiooni järgselt lasta rindkerel vabalt ja täielikult sirutuda;\ - Kompressiooni ja dekompressiooni ajad peavad olema võrdsed;\ - Vältida kompressioonide katkestamist niipalju kui vähegi võimalik (maks 10 sek);\ - Vahetada võimalusel südamemassaaži tegijat** iga 2 minuti järel**. *Et vältida väsimusest tingitud efektiivsuse langust*  A person doing cpr on a person Description automatically generated **Ära katkesta elustamist, kuni:**\ a) saabub kvalifitseeritud abi;\ b) kannatanu hakkab ennast liigutama, avab silmad ning taastub normaalne hingamine;\ c) oled kurnatud ja ei jõua enam elustada. **Automaatne kehaväline defibrillaator (AED)**\ Automaatne elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral;\ Võib kasutada ka erihariduseta inimene, sest aparaat juhendab kasutajat häälkäskluste abil;\ Varajane defibrillatsioon (3-5min jooksul alates vereringe seiskumisest) tõstab ellujäämisvõimaluse 50-70%ni;\ Kohese efektiivse elustamise korral vähendab iga defibrillatsiooniga viivitatud minut ellujäämislootust 3-4% võrra (ilma elustamisvõteteta 10-12%/min).  **Laste elustamise eripära** Elustamist alusta **5 hingatamisega**\ Kui oled üksinda sündmuskohal, siis kehtib reegel, et enne **elusta ca 1 minut ja siis mine abi otsima.**\ Sagedus sama mis täiskasvanutel (100-120x/min) ning kasutada võib algoritmi 30:2\ *Kui abistaja on eraldi koolituse läbinud ja harjutanud eraldi mannekeenil, siis on soovitatav kasutada algoritmi 15:2.*\ \ Teostamise eripärad:\ sõrme/käte asetuse orientiiriks rinnanibude joon.\ Rindkere kokkuvajutus peab olema kolmandik (1/3) rindkere sügavusest: Imik \~4cm, laps \~5cm\ \ Imikul (kuni 1aastane):\ ♣ Kahe sõrmega massaaž 1 abiandja puhul\ ♣ Pöialdega massaaž rohkemate abiandjate puhul\ Imiku hingamisteede avamiseks pead kuklasse ei viida, vaid tõsta tuleb vaid lõuga -- **pea asend on neutraalne **ehk nina/suu peavad jääma aluspinnaga paralleelselt;\ \ Lapsel (üle 1 aasta)1 või 2 käega massaaž sõltuvalt lapse suurusest ja abiandja eelistusest A close-up of a person\'s head Description automatically generated **Teadvushäire ja Šokk (1/3)** Kaitseliidu esmaabikursusel käsitletakse elupäästvate esmaabivõtetena neid tegevusi, mis tagavad kannatanule elutähtsate funktsioonide ehk hingamise ja vereringe säilimise.\ Kui seni on käsitletud suure välise verejooksu sulgemine ja taaselustamine on tavaelus pigem harva vajaminevad oskused, siis teadvushäirega või šokitunnustega kannatule abiandmiseks peaks iga kaitseliitlane alati valmis olema.\ \ **Mida loetakse teadvushäireks?**\ Lihtsustatult on tegemist siis ärkveloleku ning närvisüsteemile tavapärase ajufunktsiooni häirega, mille põhjused ulatuvad peatraumast, hingamis-, vereringe- ja ainevahetushäiretest kuni mürgistuste ja otseselt ajuga seotud põhjusteni välja.\ Kuigi mõni teadvushäire võib olla mitte-eluohtlik, iseenesest mööduv ning juba teadaoleva haigusseisundiga paratamatult kaasnev, tuleb esmaabiandja poolt, kellel taustainfo puudub, suhtuda igasse teadvushäiresse tõsiselt, kuna see võib viidata eluohtlikule seisundile.\ \ Šoki puhul on tegemist eluohtliku ja ägeda vereringehäirega, mis avaldub kiires vererõhu languses. Sellest tulenev verevarustuse puudulikkus toob kaasa häireid üksikute elundite või tervete elundkondade töös ning organismis tekib erinevate protsesside ahel esialgse eesmärgiga kaitsta keha. Ent kui seda ahelat ei katkestata, hakkab kaitseks mõeldud reaktsioon keha kahjustama ja võib lõppeda surmaga.\ \ Eelpool kirjeldatust on näha, et teadvushäire ja šokk võivad olla samaaegselt, aga ei pruugi. Seetõttu käsitlemegi neid koos ning ühtlasi tuleb kordamisele varasemat materjali ja ka järgmiste peatükkide materjali. Oluline on tagada kannatanule võimalikult objektiivne esmane abi ning vältida üleliigset liigutamist. **Teadvushäire ja Šokk (2/3)** Teadvushäireid eristatakse nii tekkemehhanismi kui ka ajalise kestvuse ja sügavuse põhjal. Esmaabiandja ei pea olema suuteline leidma põhjust, kuna see ei muuda üldjuhul oluliselt tema tegutsemisalgoritmi ning ka teadvusetuse taseme hindamisel piisab lihtsast hinnangust: kas reageerib kõnele või valule või ei reageeri üldse.\ Eristada võiks osata ka minestust ehk sünkoopi, mis on kiire algusega (järsku tekkiv) ning lühikese kestvusega ehk kiiresti ja iseenesest mööduv. [Abiandmine minestuse korral ]on anda kannatanule lamav asend ning kui vastunäidustust pole, siis tõsta jalad üles (nn šokiasend). Üldjuhul aitab minestust eristada tõsisemast teadvushäirest see, et lamama pannes hakkab välise ärrituse peale (raputamine, valuasitingu tekitamine) kannatanu üsna kiiresti silmi avama ja liigutama. Kordame kuidas kontrollida teadvust?\ 1. Kõneta\ *kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri*\ ↓\ 2. raputa õlgadest\ *kui ei reageeri*\ ↓\ 3. kontrolli valureaktsiooni\ Näpista, kasuta valupunkte.\ Kasuta alati sama järjestust ning iga kontrolli juures oota hetke, et märgata vastureaktsiooni. Esmaabivõtetest on kõige olulisem **tagada kannatanule vabad hingamisteed**, vältides seejuures võimalikku aspiratsiooni ehk sülje, võimalike oksemasside jm sattumist hingamisteedesse.\ Rahvusvahelistest allikatest võib küll leida väga erinevaid meetodeid kuidas anda teadvuseta kannatanule sobiv asend, ent veenvat tõenduspõhisust, eelistamaks üht asendit teisele, hetkel veel leitud pole. Kaitseliidu kursustel lähtuvad esmaabiinstruktorid ERC uusimatest juhistest, mis soovitavad jätkuvalt stabiilset küliliasendit, mis on enamusele tõenäoliselt juba tuttav ning mida kordasime ka peatükis \"Hingamisteede avamine\". Juhul kui kannatanu ei tule teadvusele ning abi saabumist tuleb kaua oodata, soovitavad juhendid kannatanut iga poole tunni (30 min) tagant ettevaatlikult teisele küljele keerata.\ \ Samas ei ole olukorrad alati üheselt mustvalged, mistõttu tuleb lähtuda printsiibist, **et liiguta kannatanut ainult elupäästva esmaabi andmiseks**. Näiteks traumakannatanu puhul võta enne tema küliliasendisse keeramist alati hetk ja kaalu selle tegevuse hädavajalikkust ja võimalikke alternatiive. Sama kehtib ka näiteks allajahtunu puhul, kuna mõlemal juhul võib liigutamine kannatanut kahjustada. Samuti ei keerata küliliasendisse teadvuseta kannatanut, kelle hingamine pole normaalne. Antud juhul tuleb kannatanu jätta/asetada selili ja avada hingamisteed pea kuklasse viimisega, lõua tõstmisega ning olla valmis elustamiseks. Kõikidel juhtudel on oluline, et kannatanu asend võimaldaks esmaabiandjal regulaarselt hinnata kannatanu hingamist! Esmaabivõtted teadvusetuse puhul:\ taga enda ohutus;\ hinda kannatanu teadvusetaset ja hingamisteede avatust ning hingamist;\ hinda kannatanu liigutamise vajalikkust;\ kui liigutamine on võimalik ja hädavajalik, et tagada avatud hingamisteed\ keera kannatanu stabiilsesse küliliasendisse\ kui liigutamine on vastunäidustatud (traumamehhanism, allajahtunu), aga hingamisteed ei püsi spontaanselt avatuna\ ava hingamisteed pea kuklasse viimise ja lõua tõstmisega;\ 112-kutse\ jälgi kannatanu hingamist regulaarselt!\ kata kindlasti kannatanu soojalt;\ Võimalusel küsitle kõrvalseisjad või vaatle ümbrust/ kannatanut, et tuvastada võimalik teadvushäire põhjus (peatrauma? mürgistus? suhkruhaige? ülekuumenemine? epilepsia?) *Sõltuvalt põhjusest on jätkuva esmaabivõtted järgmised:\ - peatrauma -- võimalusel tõsta veidi kannatanu pead koos ülakehaga, ole valvas oksendamise suhtes;\ - mürgistus -- ole ettevaatlik võimaliku oksendamise suhtes; püüa tuvastada mürgistuse allikas;\ - diabeetik ehk suhkruhaige -- eeldades, et järsku tekkinud teadvusetuse põhjuseks on liigmadal veresuhkur, võib kannatanu igemetele määrida magusat. NB! Vältida tuleb vedelikke, kui kannatanu on teadvushäirega ning olla ettevaatlik manustamisel (kannatanu hambad)! Ei tasu karta, et antud tegevus on kahjustav kõrge veresuhru korral, kuna igemetele määritav magus ei tõsta veresuhkrut enam nii olulisel määral;.\ - ülekuumenemine -- eemaldada kannatanu kuumast keskkonnast; jahutada ettevaatlikult jahedate (mitte jääkülmade!) mähistega kannatanu pead, rindkeret. Vappekülma tekkimisel jahutamine katkestada;* **Häirekeskusele (112)** kõnet tehes on mõistlik koheselt teada anda kannatanu teadvushäirest:\ a) kas ta reageerib kõnele,\ b) valule või\ c) ei reageeri üldse.\ \ Lisaks kindlasti öelda, kui esines lõrisevat, korisevat hingamist enne hingamisteede tagamist ning kui teada on võimalik põhjus. **Šokiahela võivad vallanda mitmed seisundid, sh traumad:**\ - välimine või sisemine verejooks,\ - suure ulatusega põletus,\ - südamelihase infarkt,\ - insult,\ - tugev allergiline reaktsioon,\ - lülisambatraumaga kaasnev seljaajukahjustus,\ - jm\ \ Šoki kiire äratundmine ning sobivate esmaabivõtete rakendamine koos kiire 112-kõnega, et kannatanu jõuaks kiiresti raviasutusse, on kannatanu elu päästmisel otsustava tähtsusega.\ \ \ **„Klassikalised" šoki tunnused:**\ - kahvatu (lubivalge) nahk,\ - külma higiga kaetud nahk,\ - huuled, nina, kõrvad võivad muutuda sinakaks,\ - pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi aeglustunud,\ - kiire hingamine,\ - kannatanu on rahutu,\ - võivad tekkida teadvusehäired;\ - kannatanu kaebab väga halba enesetunnet, iiveldust.\ \ \ **Esmaabi**võtted on väga lihtsad:\ - kata kannatanu soojalt!\ - Kui vastunäidustust liigutamiseks pole, aseta kannatanu šokiasendisse - pane kannatanu lamama ja tõsta jalad ja võimaluse korral ka käed kehast kõrgemale.\ - ole kannatanule psühholoogiliselt toeks (psühhosotsiaalne esmaabi).\ - tee kiire 112-kõne! Andes teada, et kannatanul on šokitunnused\ Ära anna juua (oksendamise vältimiseks)!\ \ NB! Juhul kui šokitunnustega kannatanul on hingamisraskused, siis ära suru teda selili asendisse, vaid anna talle sobiv asend -- tavaliselt on selleks ettepoole kummarduv istuv asend. **ERAKORRALISED HAIGUSSEISUNDID** **Bronhiaalastma atakk** Bronhiaalastma atakk Astma iseenesest ei ole erakorraline haigusseisund, see on krooniline põletikuline hingamisteede haigus. Astma korral on hingamisteed põletikulised, ärritunud ja ahenenud ning õhu liikumine hingamisteedes on takistatud. Seda põhjustab astmaatiline põletik, mis tekitab limaskesta turset ja limaerituse suurenemist. Limaskesta põletik ja sellest tulenev bronhide ahenemine on kaitsereaktsioon erinevate väliste ärrituste vastu.\  \ Astma puhul on hingamisteed tavapärasest tundlikumad ning reageerivad kergesti erinevatele ärritajatele. Tekkida võib kergesti astma ägenemine ehk **astma atakk**. **astma atakk**.  **Astma atakki võivad esile kutsuda:** - Füüsiline koormus - Allergeenid - Muud ärritajad (tubakasuits, külm õhk, teravad lõhnad) - Hingamisteede viirusinfektsioonid - Äge stressreaktsioon **Astma ataki tunnusteks on:** - Köha - Vilistav/häälekas hingamine - Õhupuudus - Hingeldus - Hingamisraskus väljahingamisel **Lisaks veel on iseloomulik:** - Sundasend- enamasti ettepoole kallutatud - Kahvatus - Huulte tsüanootilisus (sinakus) - Rahutus - Abilihaste kasutamine hingamisel (õlad ja rind liiguvad kaasa, kaelal lihased pinges, ninasõõrmed laienevad) **Esmaabi astma ataki korral:** - Rahusta - Anna mugav (abivajajale endale sobiv) asend - Värske õhk - Kata soojalt - Kui on olemas, siis abista abivajaja enda ravimi manustamisel - Esmase astmahoo korral või kui astmahood ei leevendu - 112 **Allergiline reaktsioon - anafülaksia** Allergiline reaktsioon - anafülaksia Allergia ehk ülitundlikkus on organismi häireseisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. Selle reaktsiooni tulemusena tekivad allergianähud (naha/ silmade punetus, sügelus, vesine voolus ninast ja silmadest jpm).\ Allergia üldiselt ei ole erakorraline  haigusseisund, aga tugeva, kiiresti tekkiva allergiahoo ajal peab jälgima abivajaja üldseisundit- oht **anafülaksia** tekkeks. **Anafülaksia **- kiiresti kulgev eluohtlik süsteemne ülitundlikkusreaktsioon, mida iseloomustavad kiiresti väljakujunevad eluohtlikud hingamisfunktsiooni ja/või vereringe häired. **Sagedasemad põhjustajad:** - Toiduained (pähklid, koorikloomad, tsitruselised) - Ravimid (penitsilliin, aspiriin) - Herilase, mesilase vms putuka nõelamine - Keemilised ained (olmekeemia, putukamürgid) **Tunnused:**\ **Alguses:** - Kuumatunne, - Naha punetus ja turse, - Hirm **Järgneb:** - Naha sügelus, - Turse ägenemine (hästi nähtav näol) - Lämbumistunne - Iiveldus, oksendamine - Kõhukrambid, kõhulahtisus - Tahhükardia, rütmihäired - Vererõhu järsk langus - Šoki tunnused (külm higi, kahvatus, tsüanootilisus) - Teadvusekadu **Esmaabi anafülaksia korral:** - KIIRE 112 KUTSE! - Allergeeniga kokkupuute lõpetamine - Uurida kas patsiendil on olemas Epipen- olemasolul kasuta seda! - Vabad hingamisteed - Lamav šoki asend või poolistuv asend- sõltuvalt üldseisundist - Rahustamine - Vajadusel jahedad mähised kurgu piirkonda **Insult** Insult Insult on ajuveresoonte äkiline ummistus või lõhkemine, mille tagajärjel on häiritud aju verevarustus. **Tulenevalt tekkepõhjusest eristatakse peamiselt:** - Isheemiline insult e ajuinfarkt- veresoone ummistus - Hemorraagiline insult e ajusisene verejooks- veresoone lõhkemine A comparison of the brain Description automatically generated **Insuldi eelselt võib kuni nädala jooksul eelneda hoiatussümptomeid:**\ \ **Järsku tekkiv:** - seletamatu tuimus või nõrkus ühes kehapooles - tugev peavalu - nägemishäire - raskus rääkimisel või kõnes takerdumine - tasakaaluhäired - iiveldus **Tunnused:** - Nõrkus - Ühe keha- ja/või näopoole halvatus - Tasakaaluhäire - Jäsemete häirunud tundlikkus - Kõnehäire (nii rääkimise kui kõnest arusaamise osas) - Neelamishäire - Nägemishäire - Uimasus - Iiveldus, oksendamine - Krambid - Teadvusekadu Samasuguste sümptomitega võib esineda ka TIA (transitoorne isheemiline atakk e. mini-insult). Erinevus insuldiga on selles, et haigusnähud kestavad lühiajaliselt (mõnest minutist paari tunnini, maksimaalselt 24h). Kuid kuna mini-insulti ja päris insulti eristada ei ole võimalik, tuleks igal juhul antud tunnuseid märgates kiiresti reageerida. **Esmaabi**\ - KIIRE 112 KUTSE!\ - KIIRE TRANSPORT HAIGLASSE (4,5t- trombolüüsi aken)\ - Stabiilne asend (selili või külili, pea kergelt tõstetud)\ - Vabad hingamisteed\ - Katta soojalt\ - Rahustamine Huvi korral vaata ka seda: **Tugev valu rinnus- müokardiinfarkt** ====================================== Tugev valu rinnus - müokardiinfarkt ----------------------------------- **Müokardiinfarkt** on seisund, mille korral südamelihase verevarustus väheneb või katkeb südame veresoonte sulguse või ahenemise tõttu. Selle tulemusena südamelihas kärbub ning normaalne südametegevus on häiritud. **Umbes 2/3-l inimestest tekivad hoiatavad sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti:** - Valud südame piirkonnas - Hingeldus - Tugev, ilma selge põhjuseta tekkiv väsimus **Tunnused:** - Valu, surve, pigistustunne rinnus mis ei kao rahuolekus - Hirmutunne - Erutus - Tugev nõrkustunne - Õhupuuduse tunne, hingeldamine - Iiveldus, oksendamine - Šoki tunnused - külm higi, kahvatus, tsüanootilisus - Teadvushäired Enamasti kestab valu üle 20 minuti ning esineb kogu rindkeres, kiirgab vasakusse õlga ja küünarnukki ning mõnikord ka alalõuga, selga ja ülakõhtu. Reeglina on valu pigistav, suruv, kõrvetav või rebiv. Sageli algab valu öösel või varahommikul ning võib olla nii süvenev kui ka vahelduv. Valu ei ole seotud sügava hingamise ega liigutamisega Valu võib tekkida ka rahulolekus. Kõik infarktijuhud ei ole nii selgeilmelised, esineb ainult mõni üksik loetletud sümptomitest. Nii võib infarktivalu tekkida mitte rinnas, vaid hoopis mujal, näiteks südame tagaseina infarkti korral ülakõhus. Vahel on rinnas mitte valu, vaid ebamäärane halb tunne, nagu oleks rindkere jäänud kitsaks. Samasuguste sümptomitega võib esineda ka Stenokardia ehk rinnaangiin. Stenokardia on mööduv südamelihase verevarustuse häire. Mille tulemusena tekib südamelihases hapniku ja toitainete puudus, kuna ahenenud sooned ei suuda vajalikku verevarustust tagada. Stenokardia korral tekivad vaevused füüsilisel pingutusel, tugeva emotsionaalse pinge foonil, mõnikord ka külma või kuuma kohta minekul **Pea meeles! Infarkti korral on valu rinnas enamasti tugevam ning ei möödu rahuolekus ja 10-15 minuti jooksul.** **Esmaabi** - KIIRE 112 KUTSE! - KIIRE TRANSPORT HAIGLASSE - Füüsilise koormuse lõpetamine - Stabiilne asend (lamav või poolistuv) - Katta soojalt - Rahustamine - Valmisolek seisundi järsuks halvenemiseks- ole valmis elustama **Krambihoog** ============== Krambihoog ---------- Krambihoog tekib lühiaegsest närvirakkude ebanormaalsest tegevusest peaajus, mille põhjuseks on närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Need laengud tekitavad närvisüsteemis koordineerimatu erutusseisundi ning seetõttu ei saa aju lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekivad tõmblused ning lihaskrambid. **Põhjusteks võivad olla:** epilepsia, ajukasvaja, peatrauma, insult, mürgitus, hüpoksia, madal/kõrge veresuhkur, kõrge temperatuur jpm **Tunnused:** - Kogu keha, jäsemete või osade lihasgruppide tõmblused - Teadvusekadu - Hingamine korrapäratu - Huulte ja näo tsüanoos (sinakus) - Spontaanne urineerimine või defekatsioon hoo ajal - Süljevooluse suurenemine hoo ajal - Teadvusele tulles segasusseisund Enamasti on krambihoog iselimiteeruv, mis tähendab, et 1---5 minuti möödudes hoog lõpeb spontaanselt. Inimene ei pruugi krambihoost midagi mäletada ning võib krambihoo järel olla teadvushäirega. **Esmaabi:** - Kaitse lisavigastuste eest - EI TOHI - ○ suhu midagi panna - ○ jäsemeid kinni hoida (lihaste rebendi või luumurru oht) - Hingamise ja teadvuse jälgimine - Hoo järgselt kata soojalt - Transport haiglasse **Haiglasse viia tuleb kõik patsiendid, välja arvatud:** - kroonilised epilepsiahaiged - kes on korralikult uuritud, jälgitud ja ravitud ja - kes võtavad korralikult ravimeid ning - kes on taastunud adekvaatsele tasemele või - jäävad koju adekvaatse kaaslase jälgimisele. **Hüpo- ja hüperglükeemia (1/2)** ================================= **Hüpoglükeemia** ----------------- **Hüpoglükeemia** on madal veresuhkru tase veres **Põhjusteks võivad olla:** liiga palju insuliini, liiga vähene söömine, sport või muu kehaline koormus, alkoholitarbimine. **Tunnused:** - Areng kiiresti - Nahk niiske, kahvatu - Näljatunne - Pinges lihased, värin, krambid - Surinatunne huultes ja/või keeles - Tasakaaluhäired - Pearinglus - Ärevus - Segasus - Teadvusekadu **Esmaabi, kui kannatanu on teadvusel:** - Glükoositablett,- geel või mesi - Mahl või muu magus jook - Karamellkomm - Jälgi seisundit - Anna mugav asend **Oluline teada!** Šokolaadikomm ei sobi hüpoglükeemia korral. Hüpoglükeemia vajab kiiret tegutsemist ning nõuab kiiresti imenduvat süsivesikut. Šokolaadis sisalduv rasv aeglustab glükoosi imendumist maost ja ei tõsta seetõttu piisavalt kiiresti veresuhkru taset veres. **Esmaabi, kui kannatanu on teadvuseta:** - Helista 112 - Pane stabiilsesse küliliasendisse - Jälgi seisundit Hüperglükeemia -------------- **Hüperglükeemia** on kõrge veresuhkru tase veres kuna insuliini ei toodeta piisavalt või see ei toimi kudedes nii nagu peab. **Põhjused:** esmakordne diabeedi avaldumine, ärajäänud insuliinisüst, liiga väiksed insuliinisüstid pikema aja jooksul. **Tunnused:** - Areneb aeglaselt 12--24 tunni jooksul - Algab suure janu ja näljatundega - Pearinglus - Oksendamine - Naha ja limaskestade kuivus - Väsimus - Atsetooni lõhn suust - Kiirenenud sügav hingamine - Teadvusekadu **Esmaabi, kui kannatanu on teadvusel:** - Jälgi seisundit - Anna mugav asend - Võimalusel mõõda veresuhkru taset - Kui on olemas, siis aita manustada abivajaja oma ravimeid (insuliin) **Esmaabi, kui kannatanu on teadvuseta:** - Helista 112 - Pane stabiilsesse küliliasendisse - Võimalusel mõõda veresuhkru taset - Jälgi seisundit **Äge kõhuvalu** ================ Äge kõhuvalu ------------ Kõhuvalu on üks sagedamini kiirabi kutsumise põhjus. Kuigi umbes 30% juhtudest ei ole kõhuvalu kaebuste põhjust võimalik kindlaks teha. Neil juhtudel annavad sümptomid endast tavaliselt nõrgemalt tunda ning kaovad 48 tunni jooksul täielikult. **Oluline on eristada ägedat kõhuvalu, mis on äkki algav ja väga tugev valu kõhus, mis ei taandu.** **Äge kõhuvalu võib olla tingitud:** - Kõhuorganite põletikest - Haavanditest - Sapi-, neerukividest - Günekoloogilised haigustest nt komplikatsioonid rasedusega - Kroonilistest seedetrakti haigustest **Valuga võivad kaasneda:** - Sundasend - Pinges/kõva kõht - Iiveldus ja oksendamine - Kõhulahtisus - Verejooks seedetraktist- verine väljaheide, verine okse - Kõhu spasm/kramp - Külmatunne - Palavik - Higine, kahvatu, kuiv nahk - Tasane, säästev hingamine **Esmaabi** - Aita võtta sobiv asend - Rahusta - Kata soojalt - Ära anna midagi süüa ega juua - Tugeva janu korral niisuta kannatanu huuli - Jälgi seisundit - Helista 112 TRAUMAD **Teema sissejuhatus (2/3)** ============================ *\"Mõisteid **vigastus, õnnetus ja trauma** mõistetakse rahva hulgas sageli mitmeti ja vastuoluliselt. Käesolevas raamatus lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud rahvatervise teadlaste ja vigastuste uurijate poolt kasutatavast määrangust, kes defineerivad **vigastust** (ingl. k. injury) kui **inimese organismi kahjustust, mis tekib mingi energiahulga akuutsest ülekandmisest organismile,** aga ka **soojusenergia vaegusest väliskeskkonnas** (tekib vaegsooju(mu)s e. hüpotermia või külmumus) või **hapniku juurdevoolu lakkamisest organismile** (lämbus, uppumine), või ka **mürgina toimivate ainete sattumisest organismi** (Berger ja Mohan, 1996). Kuna enamikel juhtudel saab inimene vigastada mingi tugeva väliskeskkonnast lähtuva energia toimel, siis on öeldud ka lühemalt: vigastus on organismi füüsiline kahjustus või häving, mis tekib (tavaliselt akuutse) mehhaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve. Viimane definitsioon on siiski puudulik. See ei hõlma organismi kahjustust, mis tekib ülemäärase külma toimel (õigemini, organismile vajaliku soojusenergia puudujäägi tõttu) ja siis, kui organismile lakkab hapniku juurdevool kas hingamisteede mehhaanilise sulguse või näiteks vingugaasi toime tõttu. Vigastus tähendab tervisekahjustust, vigastatud inimene on haige, võib vigastuse tõttu isegi surra.\"* *\"Mõiste **„vigastus"** ei ole veel kõikjal kinnistunud ülaltoodud definitsiooni kohaselt. On kirjutisi ja statistikaväljaandeid (ka veebis), kus kasutatakse kahte sõna: „vigastused ja mürgistused". Vahel kasutatakse koguni sellist kohmakat väljendit nagu „välistest põhjustest tingitud organismi kahjustused" või hoopis väära üksteist mittevälistavate mõistete kogumit „õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad". Käesolevas kirjutises kasutatakse mõistet „vigastus" eespooltoodud definitsiooni kohaselt, st. nii nagu teevad seda vigastuste preventsiooni parimad asjatundjad kogu maailmas. Rahvatervise spetsialistid leiavad, et vigastusi on ebaõige määratleda **väliste** põhjuste kaudu, sest enamike haiguste põhjused peituvad väliskeskkonnas, eriti ilmselt -- nakkushaiguste põhjused. **Õnnetus** viitab vaid ühele vigastuse tekketingimustest. Vigastada võib saada **tahtmatult**, s.o. õnnetuse läbi või **tahtlikult (e. sihilikult)**, st. välise vägivalla tõttu (enesele või teisele isikule suunatud vägivald). Samal ajal õnnetus ei tarvitse alati põhjustada organismi vigastust, tagajärjed võivad olla ka teistsugused (näiteks vara kaotus tulekahju tõttu).\"* *\"**Õnnetuseks nimetatakse tavaliselt ootamatut ja tahtmatut kahjustava tagajärjega sündmust.** Lisaks olgu siinkohal veel mõningaid õnnetuse definitsioone:* *Heinrich (1936) kirjutas, et õnnetus on planeerimatu ja kontrollile allumatu sündmus, mille puhul eseme, aine, inimese või kiirguse toime ja/või vastutoime tagajärjeks on inimese vigastus või vigastuse tekkevõimalus.* *Saari (1960) defineerib õnnetust kui paralleelsete ja üksteisele järgnevate sündmuste protsessi, mille tagajärjeks on kahjustus. Berger ja Mohan (1996) ütlevad, et sõna "õnnetus" kasutatakse sündmuse suhtes, mis tekitab või mis on potentsiaalselt võimeline tekitama vigastust.* *Hoolimata definitsioonide erinevusest, sisaldub enam-vähem kõigis neis 3 momenti: ootamatus, tahtmatus ja kahju (vigastus). Nimetatud momendid sisaldavad mõningaid vastuolusid. Eriti tuleb tähele panna seda, **et paljud sündmused, mis tunduvad ootamatutena, ei ole seda tegelikult.** Niisiis, esiteks, ootamatus. Mis on ootamatu, kas põhjusliku teguri ilmumine või kahjustuse (vigastuse) teke? Kas südameinfarkti teke ei vasta ülaltoodud definitsioonile? Samuti võime küsida: "Kui ootamatu peab olema see ootamatu juhtum?" Kui autol on äärmiselt kulunud rehvid, millest üks järjekordse sõidu ajal lõhkeb, põhjustades õnnetuse, kas see on siis ootamatu? Kas on ootamatu liikluskrahh, kui autorool on alkoholi- või narkojoobes inimese kätes?* *Teiseks, **tahtmatus (ehk õnnetuslikkus e. sihitus)**. Kelle suhtes või kelle poolt tahtmatu? Mida arvata kurja koera hammustusest või meeltesegaduses oleva inimese kallaletungist? Mürgistusest liigse alkoholihulga või illegaalse narkootikumi tagajärjel? Vigastustest poksivõistlustel?* *Kolmandaks, **kahjustus**. Kas õnnetus võib piirduda ka materjali kahjustusega? Kui pool kruusi kuuma piima läheb ümber ja keegi kannatada ei saa, kas põranda (ajutine) kahjustus või piima kadumaminek on küllaldane, et nimetada seda õnnetuseks? Kas mitte siin ei tule veel mängu muud lisategurid: inimese jaoks, kellele see piim oli viimane vaevaga saadud toiduraas, võis see olla tõsiseks õnnetuseks, mõne teise jaoks võis olla tegemist hoopiski õnnega, kuna keegi ei saanud põletada? Samas, kas õnnetus pole ka see, kui inimene ühel momendil ootamatult ja tahtmatult nakatub tuberkuloosi või AIDS'i? Oluline on ka see, kuidas suhtub ja mida mõistab tavainimene õnnetuse all. Kahjuks ei ole seda seni Eestis uuritud. Kirjandusest on teada, et ehkki enamus inimesi tõenäoselt nõustub eeltoodud õnnetuse definitsioonidega, on sageli asi hoopis teine, kui kellegagi tegelik õnnetus reaalselt juhtub. **Ikka veel seletatakse õnnetust halva juhuse või saatusega** või suhtutakse sellesse kui (Jumala või Kõrgema Jõu) karistusesse mingi halva teo eest. Teine levinud arvamus on, et õnnetus on inimese hooletuse tulemus ja selles tuleb tal süüdistada vaid iseennast.\"* *Vigastusi liigitatakse sihilikkuse järgi tahtmatuteks ehk sihituteks ehk õnnetuslikeks ning tahtlikeks ehk sihilikeks ehk vägivaldseteks. Vigastus võib olla väliselt nähtav ehk lahtine, näiteks haav, murd, verejooks, külmumine, põletus, või väliselt nähtamatu ehk kinnine, näiteks ajukelmealune verevalum, maksarebend jms. Paljudel juhtudel tekib vigastus energia ülekande kohas organismile (haavad, muljumised, põletus), kuid vahel esineb ka kaudseid vigastusi, mis ilmnevad mingis teises kohas, näiteks tugevast löögist (kukkumisest) istmikule võib tekkida koljupõhimiku luude murd.Keemilised ained võivad organismi vigastada seal, kus nad koega kokku puutuvad, põhjustades lokaalse põletuse või söövituse: näiteks naha või limaskesta põletus kange happe või leelisega. Keemilised ained võivad aga toimida ka mürkidena, mis hingamisteede, suu kaudu või süstimise teel organismi sattunult vigastavad eluliselt tähtsaid süsteeme organismis. Mürgistusnähud sõltuvad aine iseloomust, hulgast, organismi sattumise (manustamise) viisist ja organismi iseärasustest. Paljud ravimid ja näiteks alkohol muutuvad mürgiks üledoseerituna.* *Mõiste „vigastus" nagu järeldub eespooltoodud definitsioonist, laieneb mitte üksnes keemiliste ainete lokaalsele, vaid ka üldisele toimele, st. mürgistuselettLämbumine e. lämbus kuulub vigastuste hulka siis, kui hapniku puudus tekib organismivälistel põhjustel, näiteks hapniku puudumisel sissehingatavas õhus, vee tungimisel kopsudesse (uppumisel) või vingugaasi sissehingamisel hemoglobiini asendumisel methemoglobiiniga, mis ei suuda hapnikku siduda ja elunditele edasi kanda. Mürgistuse ja lämbuse korral ei teki vigastus mitte suure energiahulga ülekandest kudedele, vaid vastupidi, kudedele vajaliku energia ülekandmise takistusest. Inimene saab vigastada ka siis, kui ta ei saa teda ümbritsevast keskkonnast tema elutegevuseks vajalikku soojusenergiat. Kui jahtub tugevasti mingi üksik kehaosa, sagedamini varbad, kõrvad, jalad, siis on tegemist kehaosa ehk lokaalse külmumusega. Kui aga jahtumine tabab kogu keha, siis on inimest võimalik päästa vaid loetud minutite jooksul ning seisund võib lõppeda külmumussurmaga. Külmumus tabab jahedatel aasta-aegadel kodutuid ja neid, kes joobes olles ei leia koduteed või väsivad teel olles ning jäävad tundideks välitingimustesse. Ülemäärane looduslik külm ohustab ka metsa eksinuid eriti lapsi, eakaid ja marjulisi, kellel pole sidevahendeid (taskutelefoni) abi kutsumiseks.\"* Samuti võib vigastusi jagada tahtmatuteks ja tahtlikeks või energiaallika vigastuse mehhanismi alusel. Millist inimese kehaosa vigastus puudutab jne. Siinjuures ei ole esmaabi seisukohast täpne vigastuse teooria tundmine, vaid teadmine, kuidas kõige paremini abistada kannatanut. *\"Mõiste "vigastus" asemel kasutatakse sageli sõna "trauma" (krk. haav, vigastus), eriti kliinilises meditsiinis. Haiglates on traumaosakonnad, eksisteerib rahvusvaheline trauma ajakiri (The Journal of Trauma) jms. Siiski ei kata mõisted "vigastus ja "trauma" täielikult teineteist. Traumaks ei nimetata tavaliselt mürgistusest tulenevat organismi kahjustust. Samas, korduvad ärritajad võivad põhjustada ka kroonilise trauma, näiteks müras töötamisel häirub kuulmine, lülisamba kroonilise ülepingutuse tagajärjel võib tekkida radikuliit jms. Peab mainima, et vahel nimetatakse seda ka krooniliseks (kuulmis-, lülisamba-) vigastuseks! Teatavasti mõisted arenevad aja jooksul. Mõistete „vigastus" ja „trauma" tähendus läheneb üha rohkem teineteisele. Sõnapaari „psüühiline trauma" ei ole kombeks asendada „psüühilise vigastusega" praegu, kuid võimalik, et seda tehakse tulevikus.Eeltoodust nähtub, et õnnetus ei ole vigastus, trauma on peaaegu sama, mis vigastus ning lisaks õnnetuslikele vigastustele võib vigastushaiguse (v. trauma) saada ka iseenese või teise isiku sihiliku tegevuse tagajärjel.\"* Nagu eelnevast nähtub on tõlgendamisruumi palju, kuid kõige paremini sobib terminitest - vigastus. Käesolevas peatükis ei käsitle me psühholoogilist traumat, see tuleb järgmises eraldiseisvas osas. **Peavigastus (1/2)** ===================== **Peapiirkonna vigastusega võib sageli kaasneda ajukolju trauma. Ajukolju traumad on koljusisene verevalum, koljuluu murd ning ajupõrutus ja ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri mingisse aju piirkonda ja pressib ajukoele; see kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga.** **NB! Peapiirkonnavigastuse puhul kahtlusta ka selgroo kaelaosa vigastust.** **Põhjused:** **- löök pähe,** **- kukkumine,** **- vette hüppamine,** **- liiklusõnnetus,** **- füüsiline vägivald jne** **Peapiirkonna vigastuste puhul on tunnusteks v[älised nähtavad vigastused:] verevalumid, verejooks jm.** **Esmaabi teeb keerulisemaks just ajutrauma võimalus, mille tunnused võivad avalduda kas kohe pärast trauma tekkimist või ka palju hiljem (mõni päev).** **Ajutrauma tunnused on:** **- iiveldus, oksendamine,** **- peavalu, pearinglus,** **- nägemise- ja tasakaaluhäired,** **- krambid,** **- käitumishäired, agressiivsus.** **- teadvusehäired:** ** *lühiajaline teadvusekaotus, inimene ei mäleta juhtunut,*** *** hilisem järsku tekkiv teadvusekadu,*** *** süvenev teadvusehäire kuni teadvuse kaotuseni,*** **- verevalumid silmade ümber (prillverevalum),** **- ühe kehapoole nõrkus, halvatus** **- eri suurusega pupillid (pupillidiferents),** **- suust, ninast või kõrvast jookseb verd, veresegust või läbipaistvat vedelikku (liikvor)** **- Võimalusel tõsta kannatanu pea koos ülakehaga veidi kõrgemale, et väheneks verevool pähe võrreldes lamava asendiga** **- Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta stabiilsesse küliliasendisse** **- Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili ja alusta elustamist.** **- Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu üles (ajuturse oht)** **Peaverejooksu puhul:** **- peata verejooks ettevaatliku survega haavale (jälgi, et poleks koljuluude murdu -- siis peab surve haavale olema eriti ettevaatlik)** **Ninaverejooksu korral:** **- aseta kannatnu ninajuurele ja kuklale külm mähis** **- kannatanu kummardagu istudes ettepoole, pea alla, et veri ei valguks neelu** **- võib avaldada kerget survet ninajuurele** **Silmavigastuse korral:** **- kata puhta, pehme riidega (sidemega) ettevaatlikult vigastada saanud silm; väldi survet silmale!** **- Võimalusel kata mõlemad silmad ettevaatlikult salli vms-ga** **Kõrvavigastute korral:** **- Verejooksu või vereseguse läbipaistva vedeliku väljumist kõrvast ei tohi takistada** **Rindkere ja kõhupiirkonna vigastused** ======================================== **Rindkere ja kõhuõõne organite vigastuste üks oht on suure sisemise verejooksu tekkimine.** **Põhjused:** **- noa ja tulirelva vigastus,** **- löök rindkere piirkonda või kõhtu (maksa, põrna rebend, soolte vigastus),** **- kukkumine kõrguselt,** **- liiklusõnnetus jne.** **Rindkere organite vigastuste tunnused:** **- nahk muutub sinakaks, eriti huuled, kõrvanibud ja küünealused (näitab rasket hapnikupuudust),** **- hingamisraskused, hingeldus, abilihaste kasutamine (näit kaelal nähtav),** **- õhupuudusest tingitud sundasend: ettepoole kummargil või võimalikult püstine, istuv,** **- šoki tunnused,** **- rahutus, hirmutunne,** **- valu rindkere piirkonnas.** **Kõhuõõne organite vigastuste tunnused:** **- kõhuvalu,** **- sundasend: kannatanu hoiab ennast kägaras,** **- iiveldus, oksendamine,** **- kõhulihased on väga pinges,** **- šoki tunnused,** **- kõhu komplemisel valulikkus,** **- rahutus.** **Esmaabi:** **- Kui kannatanu on teadvusel, siis kindlusta kannatanule võimalikult mugav asend, mille üldjuhul valib kannatanu ise:** ** *Rindkerevigastuse korral:* aitan võtta mugava asendi, istuv, ülakeha võimalikult püstine,** ** *Kõhuõõne organite vigastuse korral:* jalad kõverdunud, nö kägaras,** **- Ära suru kannatanut talle mitte-mugavasse asendisse.** **Luumurrud** ============= **Luumurrud jagunevad lahtisteks ja kinnisteks luumurdudeks. Suurte luude murdude korral võivad viga saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval, ning võivad tekkida eluohtlikud verejooksud. Lahtise luumurru korral on verejooks nähtav, kuid kinnise luumurru korral mitte. Eluohtlikuks võivad kujuneda vaagna- ja reieluumurrud.** **Põhjused:** **- Kukkumine,** **- liiklustrauma,** **- tugev löök jne** **Tunnused:** **- Šoki tunnused:** **- valu,** **- turse,** **- jäseme liikumisvõime langus,** **- jäseme väärasend,** **- lahtise luumurru puhul verejooks.** **Esmaabi:** **- vajadusel anna asend, kus valu on kõige väiksem (enamus juhtudest ta valib selle ise),** **- ära liiguta vigastada saanud jäset,** **- šokitunnuste korral võib tõsta kannatanu terved jäsemed südamepiirkonnast kõrgemale,** **- ära transpordi ise vaagna-, reie- või jalaluumurruga kannatanut,** **- lahtise luumurru puhul kutsu kohe abi 112 ja jälgi haava tihedalt, et ei oleks suurt verejooksu. Kata vajadusel kinni.** **Kuna luumurdude lahastamine on väga valulik protseduur, millega kaasneb ka hulk ohtusid, siis esmaabiandja ei lahasta!** **Heaks lahaseks on nagunii maapind või käevigastuse puhul ka kannatanu oma keha.** **Muud jäsemete vigastused** ============================ **Nendeks on liigeste (ka lihaste) vigastused: põrutus, venitus, nihestus, nikastus** **Tunnused:** **- liigutused valusad (kuid enamasti võimalikud) või piiratud,** **- turse vigastuse piirkonnas,** **- väärasend (nihestused),** **- tugev valu kahjustatud piirkonnas.** **Esmaabi:** **- võimalikult koheselt asetada vigastatud piirkonnale külm mähis (kui kasutad jääd vms, siis kaitse nahka külmakahjustuse eest),** **- ettevaatlikult võib tõsta jäset ülespoole, vähendamaks turset,** **- vigastatud jäset ei tasu liigutada vaid hädaparaselt,** **- välistamaks luumurdu pöörduda EMO-sse.** **Haavad** ========== **Haavad on naha ja limaskestade mehaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale kudedesse. Vigastatud kohast satuvad kudedesse bakterid, võõrkehad vms, mis võivad põhjustada põletikke ja aeglustavad paranemist.** **Haava tunnused:** **- nahk/koed katki,** **- näha on verd või on tekkinud verejooks,** **- valu.** **Esmaabi:** **- peata vajadusel suur väline verejooks (otsene surve haavale, rõhkside),** **- väikesed ja väheveritsevad haavad, mis ei vaja arstiabi, pese puhta veega (jooksva vee all) ja aseta haavale plaaster või side,** **- võõrkeha korral haavas ära ürita võõrkeha haavast eemaldada, peata vajadusel verejooks ja toesta võõrkeha sidemerullidega,** **- laskehaavad: käsitleda raskekujulise luumurruna.** **Teatud haavade korral tuleb kindlasti pöörduda meditsiinilise personali poole (EMO):** **- kui haava servad hoiavad väga laiali või on rebitud servadega,** **- kui haavapõhi on sügav või teadmata sügavusega: kõik torkehaavad,** **- kui haav on tugevalt määrdunud või saastunud (teetanuse oht)-- ei tasu hakata ise puhastama,** **- looma- või inimeste hammustused (marutaudi oht),** **- võõrkeha korral haavas,** **- kui haav on põletikuline (haavanakkus: lokaalne temp tõus, punetus, mäda jne),** **- kui haava tekkele järgneb päeva/-de möödudes üldine temperatuuri tõus (palavik) , siis sepsise välistamiseks pöörduda arsti poole.** **Ilmastikust tingitud vigastused (1/5)** ========================================= **Kuumarabandus tekib palavas keskkonnas, kui higistamine on häiritud või takistatud. Kuumarabanduse algus on järsk, kannatanu kaotab kiiresti teadvuse, enne seda võib esineda lühike segaduse periood. Ülekuumenemine võib põhjustada raske, surmaga lõppeva seisundi.** **Põhjused:** **- raske füüsiline töö kinnises soojas ja niiskes ruumis. Inimene higistab, kuid tänu välisele niiskusele ei saa higi organismist erituda,** **- väikese lapsel viibimine suletud autos päikese käes,** **- väikese lapsel kõrge kehatemperatuur paksu teki all,** **- saunas leiliga liialdamine,** **- pikaajaline viibimine kõrge temperatuuriga ruumis ja välisõhus.** **Tunnused:** **- eelnähud, nagu peavalu, peapööritus, väsimus,** **- punetav, kuum ja kuiv nahk,** **- oksendamine,** **- kiire pulss,** **- sage hingamine,** **- teadvusehäired või teadvusekaotus,** **- krambid.** **Esmaabi:** **­ - vii kannatanu jahedasse keskkonda ja eemalda tema pealisriided,** **­ - aseta kannatanu otsmikule külma veega niisutatud rätik, jahuta ja niisuta kannatanu nahka märja rätikuga,** **­ - kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse,** **­ - üldise organismi üle kuumenemise korral ei tohi kannatanu jalgu üles tõsta (minestuse/ šokiasendit anda).** **Kuumakurnatuse põhjuseks on rohkest higistamisest põhjustatud vedelikukadu. Koos vedelikuga kaotab kannatanu ka organismile hädavajalikke soolasid, eriti naatriumsoolasid. Kuumakurnatuse kõige levinumaks põhjuseks on füüsiline töö** **kõrge temperatuuriga keskkonnas, millega kaasneb rohke higistamine.** **Kuumakurnatuse esmaseks tunnuseks on süvenev väsimus ja nõrkus.** **Esmaabi:** **- vii kannatanu jahedasse keskkonda ning aseta ta lamavasse asendisse,** **- teadvusel kannatanule võib anda lonkshaaval juua jahedat vett (kergelt soolast),** **- vajadusel kata kannatanu soojalt.** **Päikesepiste tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Päikese toimel veresooned laienevad, tekib ajuverevarustuse langus ning inimene kaotab teadvuse.** **Tunnused:** **- teadvusekaotus,** **- punetav ja kuumav pea,** **- peavalu,** **- iiveldus, oksendamine,** **- tasakaaluhäired.** **Esmaabi:** **- aseta kannatanu varjulisse kohta lamama, võimalusel tõsta tema ülakeha pisut kõrgemale,** **- jahuta kannatanu pead niisutatud rätikuga.** **Allajahtumisest ehk hüpotermiast räägitakse siis kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 °C ning erinevalt lokaalsest külmumisest on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljastpoolt sissepoole. Kui kehatemperatuur langeb 30 kraadini, kaotab inimene teadvuse.** **Eesti kliimaoludes tuleb allajahtumisega arvestada iga kannatanu puhul, kes on sunnitud pikemat aega väljas või kütmata ruumis viibima ning siinkohal ei mängi rolli see, kas tegemist on miinuskraadidega või mitte. Ka suvel võib tekkida allajahtumise oht kui inimene peab pikalt liikumatuna püsima, näiteks haigushoo, trauma või alkoholimürgistuse tagajärjel.** **Eriti suur allajahtumise oht on kiiremini jahtuvatel väikelastel ning ka eakatel, kelle keha termoregulatsioon ei pruugi kõrges eas enam nii hästi toimida.** **Tunnused:** **[Kergem staadium:]** **- kahvatu, külm nahk,** **- lihasvärinad,** **- unisus, uimasus, ent kannatanu üldjuhul reageerib kõnetamisele** **[Keskmise ja raske hüpotermia korral:]** **- kannatanu reageerib kõnetamisele halvasti, segasus, võimalikud on hallutsinatsioonid,** **- lihased enam ei värise, vaid võib esineda jäsemete jäikust.** **[Raske hüpotermia korral:]** **- tekib kooma ehk teadvusetus; kannatanu ei reageeri enam üldse kõnetamisele, ärritusele,** **- vaevalttajutav hingamine või elumärkide puudumine.** **Esmaabi:** **- Täiesti teadvusel kannatanule võib soojendamiseks anda sooja jooki, ent mitte alkoholi!** **- Kerge allajahtumise korral, mil kannatanu on teadvusel ja vajadusel võimeline ise liikuma, võib teda ettevaatlikult liigutada sooja tuppa vms.** **- Allajahtumise kahtluse korral üldjuhul aga väldi kannatanu pööramist ja jäsemete tõstmist südame tasapinnast kõrgemale! Eriti tuleb vältida jäsemete liigutamist!** **- Võimalusel ja vajadusel eemalda ettevaatlikult märjad riided.** **- Kata kannatanu kehatüvi (mitte jäsemed) tekkide või termolina vms tihedalt kinni, nii et jäsemed oleks kehatüvest eraldatud.** **- Aseta pähe soe müts vms (pea kaudu kaotatakse soojust kõige kiiremini).** **- Teadvuseta kannatanu puhul tuleb jälgi ka hingamisteede avatust, vajadusel seda korrigeerides -- eelistatult võimalikult vähe liigutades viia pea kuklasse ja tõsta alalõuga. Kui see ei aita või ei õnnestu ning hingamisraskus süveneb, keera kannatanu ettevaatlikult, jäsemeid võimalikult vähe liigutades, stabiilsesse küliliasendisse.** **Erinevalt allajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organisüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tegemist mitteeluohtlike lokaalsete külmakahjustustega. Et aga vältida hilisemaid tüsistusi, tuleb teada mõningaid esmaabi reegleid.** **Tavaliselt külmuvad väljaulatuvad kehaosad, nagu nina, kõrvad, põsesarnad, labakäed, labajalad. Raske külmumine, mille kahjustused avalduvad alles mõne aja pärast, jagatakse temperatuuri ja mõju avaldumise kestuse järgi erinevateks staadiumideks. Kuna aga esmaabi mõttes ei ole neil üldse tähtsust ning et sündmuskohal ei ole võimalik neid staadiume üksteisest eristada, siis ei tasu sellele liigset tähelepanu pöörata.** **Tunnused:** **- punetav, kuiv nahk,** **- puutetundlikkuse vähenemine** **- tugev valu antud piirkonnas,** **[Raskematel juhtudel:]** **- valge või musta värvi kärbunud nahk,** **- valutundlikkuse kadu antud piirkonnas.** **Esmaabi:** **- jalanõud jalast, märjad sokid-kindad käest (käekellad, sõrmused samuti!) ning otsida kuivad asemele,** **- külma saanud kehaosa tuleb soojendada min 10 minutit passiivselt kehasoojusega (kaenlaaugus, kubemepiirkonnas),** **- külmunud kehaosa ei tohi hõõruda -- oht kahjustada kudesid.** **- ülessoojendamiseks ei tohi kasutada otsest kuumust (kehaosa on tundetu ja on põletuseoht ning soojenemine toimuks liiga kiiresti).** **- kui võimalik, siis anda juua sooja jooki;** **- kui külmunud kehaosa tundlikkus ei tule pärast 10-15 min tagasi pöörduge haiglasse!** **Põletused (1/2)** =================== **Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid).** **Põhjused:** **- kõrge temperatuur,** **- kuumad vedelikud,** **- lahtine tuli,** **- kemikaalid -- keemiline põletus,** **- elekter,** **- päike.** **Põletuse astmed ja tunnused:** **- Kerge ehk I astme põletus: [punetav] kuiv nahk, [tugev valu] põletatud piirkonnas** **- Keskmine ehk II astme põletus: suured vedelikuga täidetud [villid], mis on tihti lõhkenud ja valulikud, valu** **- Raske ehk III astme põletus: [valget või musta värvi] kärbunud kude ning valutundlikkuse puudumine** **- Raskete ja suuremaid kehapindu katvate põletuste korral esinevad kannatanul šokitunnused** **- eemalda vigastatud kohalt riided, kui need pole põletuspinnale kleepunud** **- jahuta põletuspinda jaheda veega ägeda valu kadumiseni (vähemalt 15- 20minutit)** **- pindmisematele põletustele võib panna spetsiaalset jahutavat põletusgeeli (näit Burnshield vm)** **- pärast jahutamist kata haav puhta sidemega. Kui spetsiaalset sidet käepärast ei ole, sobib ka pesupuhas lina või käterätik** **- pärast haavade jahutamist ja sidumist kata kannatanu soojalt, et vältida tema mahajahtumist.** **- keemilise põletuse korral ära kunagi püüa happest põhjustatud söövitust leelisega neutraliseerida ja vastupidi** **- ära kasuta paljast jääd ja jääkülma vett haava jahutamiseks, sest see võib kahjustust veelgi süvendada** **- ära aseta lahtisele põletushaavale mingeid rahvameditsiinis tuntud vahendeid nagu või, õli, hapukoor, mesi, vaseliin jne. Kasuta ainult põletuse raviks ette nähtud spetsiaalseid vahendeid** **Põletused, mille korral on vaja pöörduda raviasutusse** **Lapse puhul kutsu kiirabi või vii laps haiglasse olenemata põletuse ulatusest.** **Täiskasvanud kannatanute korral tuleb meditsiiniabi otsida siis, kui põletus on tõsine.** **Selliste põletuste hulka kuuluvad:** ** Kõik põletused, mis haaravad nägu (hingamisteed!), labakäsi, jalgu või suguelundite piirkonda** ** Kõik põletused, mis ümbritsevad ringjalt käsivart või jalga** ** Kõik naha sügavamad põletused, mille pindala on suurem kui 1% kehapinnast (kannatanu peopesa suurune pindala)** ** Kõik pindmised põletused, mille pindala on suurem kui 5% kannatanu kehapinnast (see on võrdne kannatanu viie peopesa suuruse pindalaga)** ** Põletused, mille korral esinevad koos mitme erineva sügavusega põletuskahjustused.** ** Kui sa pole põletuse raskuses kindel, otsi meditsiinilist abi.** **Elektriõnnetuse vigastused** ============================== **Elektrivool kahjustab otseselt inimese kudesid, tekitab nahapõletust ning võib põhjustada südame rütmihäireid või koguni südameseiskuse. Elektriõnnetusi põhjustavad enamasti katkised elektrilised majapidamismasinad, elektrikontaktid ning voolu all olevad juhtmed. Samuti võib elektriõnnetuse põhjustada inimese kokkupuude kõrgepingeliinidega või kõrgepinge all olevate seadmetega alajaamas.** **Tunnused:** **- põletuskahjustusi, nagu villid, halvemal juhul valget või musta värvi kärbunud kude;** **- lihaste kramplik kokkutõmbumine;** **- teadvusekadu;** **- hingamishäired;** **- šokitunnused.** **Tegutsemine:** **­ - lülita välja elektrivool;** **­ - isoleeri ennast elektrit juhtivast aluspinnast -- selleks sobivad kummitallaga jalanõud, kuiv laud, raamatud jms;** **­ - vabasta kannatanu vooluringist puust eseme abil, nagu kepp, oks, teivas;** **­ - kui elektrit ei õnnestu välja lülitada, siis ära püüa kannatanut elektrijuhtmetest lahti rebida, vaid oota abi saabumist;** **Esmaabi:** **­ elupäästvad esmaabivõtted (vajadusel elusta,; stabiilne küliliasend hingamisteede tagamiseks teadvusetuse korral)** **­ kata soojalt, 112.** **Mürgistused** =============== **Esmaabi andjal puudub sageli võimalus hinnata, mis aine on mürgistuse põhjustanud. Kõige lihtsam on ära tunda alkoholimürgistust, sest alkoholi tarvitanud inimene levitab tavaliselt alkoholilõhna. Siiski võib mürgistuse põhjuse mõnikord leida kannatanu lähedalt, eriti laste puhul -- tähelepanu tuleb pöörata tabletikarpidele, alkoholi- või olmekeemiapudelitele jmt.** **Põhjused:** **- ravimid;** **- alkohol;** **- narkootikumid;** **- vingugaas;** **- mürgised taimed ja seened;** **- olmekeemia: söövitavad ained (happed ja leelised) ja orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentiin, petrooleum):** **- muud mürgised ained, nagu elavhõbe, arseen, fosfor jne.** **Mürgistusnähud sõltuvad konkreetsest mürkainest ja selle hulgast.** **Tunnused:** **­ - teadvusetus;** **­ - unisus, uimasus;** **­ - agressiivsus;** **­ - segasus;** **­ - tasakaaluhäired;** **­ - iiveldus, oksendamine;** **­ - kõhuvalu, -krambid;** **­ - hingamishäired;** **­ - neelamis- või hingamistakistus;** **­ - turse näopiirkonnas;** **­ - nahavärvi muutus;** **­ - jäsemete tundetus, halvatus jne.** **Esmaabi:** **­ - vajadusel elupäästvad esmaabivõtted;** **­ - kui kannatanu on täiesti teadvusel! ja mürgitus on põhjustatud ravimitest, toiduainetest, mürgistest taimedest/seentest võib eile kutsuda oksendamist;** **­- teadvushäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda!** **­ - Allaneelatud kemikaali ei tohi teiste ainetega „neutraliseerida" ega oksele ajamist esile kutsuda!** **­ - kui kannatanu üldseisund on rahuldav, siis võib alati konsulteerida ka Mürgistusteabekeskusega 16662** **­ - kui kannatanu üldseisund on halb (teadvuse-, hingamishäired) esineb näopiirkonna tugev turse, neelamis- või hingamistakistus ja tugev süljevoolus kutsuge kohe kiirabi!** **Hammustused/pisted (1/5)** ============================ **Hammustusi ja pisteid saab samuti käsitlseda haavadena, kuid kuna tegu on veidi spetsiifilisema teemaga ja vajab kindlat tegutsemist on nendest vaja rääkida eraldi.** **Sellised haavad on oma iseloomult saastunud haavad ja vajavad seetõttu erilist hoolt ja ravi.** **Loomulikult ei tähenda see seda, et oma korteri kassi hammustuse peale peab kohe kiirabi kutsuma, kuid kui haavad on suuremad, võib see olla vajalik.** **Mesilase/herilase/vapsiku pisted on jällegi eriline teema. Eriti kui inimene teab, et on nende suhtes allergiline.** **Rästik (lad. Vipera berus) on meie ainuke mürkmadu. Tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes enamasti inimese lähenedes põgeneb. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. Rästik võib hammustada ka vees olles. Sel juhul salvab ta ohvrit peamiselt peast, kaelast või kätest. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike aprillist septembrini. Hammustusjälg on harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on 3-4 mm. Võib jääda ka kolm jälge (kui parasjagu toimub hammaste vahetumine).** **Tunnused:** **- turse või valu hammustuse piirkonnas;** **- iiveldus, oksendamine;** **- kiire pulss, raskendatud hingamine;** **- nõrkus, unisus, teadvuse kadu;** **Esmaabi rästiku hammustuse korral:** **Eesmärgiks vähendada lümfivoolu hammustatud jäsemest vereringesse.** **- panna kannatanu lamama, rahustada;** **- eemaldada sõrmused, võrud, lasta lõdvemale pigistavad rihmad, riided;** **- panna hammustuse kohale külma;** **- vajadusel/võimalusel seo või kata hammustuse koht;** **- transportida kannatanu haiglasse;** **- teadvuse kadumisel vabastada hingamisteed ja pöörata kannatanu püsivasse küliliasendisse.** **EI TOHI:** **- asetada hammustuse piirkonda žgutti** **- mürki välja imeda** **- hammustuse kohta välja lõigata või põletada** **- hammustada saanud jäset südamest kõrgemale tõsta** **- anda kannatanule alkohoolseid jooke** **- kannatanut asjatult liigutada** ***Herilased.* Herilane on võimeline korduvalt nõelama.** ***Mesilased.* Nõelamise järgselt mesilane tavaliselt sureb.** ***Vapsik*. Herilase sugulane, kuid ei ole agressiivne (ainult pesa kaitstes) nõelamine valusam.** **Nii herilase kui ka mesilase mürk sisaldab väikesemolekulilisi aineid, mis tekitavad paikset reaktsiooni. Mürk sisaldab ka suuremolekulilisi proteiine, mis võivad põhjustada organismi muutumist tundlikuks mürgi suhtes. Immunoloogiliselt ei ole herilase ja mesilase mürk sarnased.** **Kuidas saab ennast ise putukahammustuste korral aidata:** **-hammustuskoht puhastada desinfitseeriva ainega;** **-paikset valulikkust võib leevendada külma vee või jääga;** **-paikse ärrituse leevendamiseks võib kasutada ka lahjat hormoonsalvi;** **-valu leevendamiseks võib tarvitada valuvaigisteid;** **-mesilase nõel tuleks eemaldada võimalikult kiiresti (mõne sekundiga) ja ettevaatlikult, kuna sinna kinnituv mürgipaun on sageli veel tühjenemata (tavaliselt tühjeneb 30 sekundi jooksul). Kõige parem on eemaldada mürginõela kaapides ettevaatlikult nõelamise kohta metallist vahendiga (sile juukseklamber, nuga, võti) naha pealt. Tuleb vältida pigistamist, kuna see soodustab mürgi levimist.** **Näidustused haiglasse pöördumiseks/kiirabi kutsumiseks:** **-on tekkinud süsteemsed sümptomid (iiveldus, turse, hingamisraskused);** **-kui hammustuskoht on pea piirkonnas ja turse suureneb kiiresti;** **-mitu hammustuskohta;** **-tegemist on allergilise isikuga - võib tekkida anafülaktiline šokk.** **Puugid levitavad kahte ebameeldivat haigust: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Kui elate või viibite riskipiirkonnas, kontrollige oma keha ja riideid iga päev ja eemaldage kõik puugid nii kiiresti kui võimalik.** **Puukentsefaliiti saab ennetada vaktsineerimisega. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole.** **Puukborrelioos** **Puukborrelioosi ülekandumine puugilt esimese 12-24 h jooksul alates nahale kinnitumisest on vähetõenäoline.** **Puugihammustus iseenesest ei tähenda, et teil tekib puukborrelioos või et te vajate ravi. Väike muhk või punetav ala puugihammustuse kohal on tavaline ega ole puukborrelioosi tunnus. Kui punetuse läbimõõt märkimisväärselt suureneb ja puugihammustus leidis aset 3--14 päeva enne seda, võib seda lugeda puukborrelioosi tunnuseks.** **Kõik puugid ei kanna borrelioosi bakterit. Baktereid kandvate puukide osakaal varieerub piirkonniti. Eesti on puukborrelioosi endeemiline piirkond. 2017.aastal registreeriti Eestis 1963 borrelioosi haigusjuhtu. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (1146,9 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (609,8), Läänemaal (374,3) ja Raplamaal.** **Puukborrelioosi varased staadiumid võivad olla asümptomaatilised või kulgeda gripilaadsete sümptomitega. Patsientidel võib esineda väsimus, palavik ja valutunne näiteks koos lööbega või pärast lööbe paranemist. Kui te teate, et puuk teid hammustas ja nahareaktsiooni ei teki, on soovitatav minna arsti juurde, eriti kui gripilaadsed sümptomid tekivad kuu aja jooksul pärast hammustust.** **Puukensefaliit** **Puukentsefaliit võib puugihammustuse järgselt puugi süljega levida juba minutite jooksul ja põhjustada püsivaid kesknärvisüsteemi häireid.** **Puukentsefaliit on haigus, millel on Euroopas tavaliselt kaks eristuvat faasi. Haigus võib avalduda kõrge palaviku ja iiveldusega. Sümptomid ilmnevad 4--28 päeva pärast nakatumist ja kestavad tavaliselt 2 kuni 7 päeva ning enamikul juhtudel ongi infektsioon sellega lõppenud. Pärast palavikuvaba perioodi (2 kuni 10 päeva) tekib osal patsientidel tegelik entsefaliit.** **Haiguse teist faasi iseloomustavad kõrge palavik (sageli \> 39 °C) koos meningiidi, entsefaliidi või radikuliidi nähtudega või siis segatud neuroloogilised sümptomid - tugev peavalu, kaela jäikus, oksendamine ja peapööritus. Esineda võivad ka teised neuroloogilised sümptomid, nagu teadvushäired, krambid või halvatus.** **Tegutsemine puugi korral:** **[Puugi eemaldamine:]** **- NB! Puugi eemaldamiseks EI OLE vaja pöörduda EMOsse!** **- Eemaldage puuk teravate otstega nn puugipintsettidega või teiste spetsiaalsete puugieemaldamisvahenditega.** **- Eemaldage puuk nahalt nii, et püüdke haarata puugi peast, tõmmates otse üles.** **- Desinfitseerige hammustuskoht pärast puugi eemaldamist.** **[Puugihammustus ravi ei vaja, välja arvatud siis, kui teil tekivad haigussümptomid:]** **- Hammustuskohal levib lööve.** **- Tekivad gripilaadsed sümptomid: valu, palavik, väsimus.** **Puugi hammustuskoha märkamine** **Puugid otsivad inimese kehal niiskeid ja sooje kohti. Sageli leidub puuke karvadega kaetud kohtades, käsivarte alumisel poolel, kaenlaalustes, jalgade vahel ja peanahal. Täiskasvanud puuk on 3--5 millimeetrit pikk.** **Enamasti hammustavad inimesi nümfistaadiumis puugid, kes on 1--1,5 millimeetri pikkused ning raskesti märgatavad. Nümfid võivad olla liiga väiksed selleks, et neid hõlpsalt eemaldada. Kui leiate puugi, aga ei saa teda kinnitumiskohalt korralikult eemaldada, paluge abi.** **Täpsemalt ja lisainformatsiooni puukide kohta saab lehelt [[terviseinfo.ee]](https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5523-puugid)** **Loomade hammustusi (kasside, koerte, jäneste, kährikute ja paljude teiste) liigitatakse rebimishaavade alla. Teravaotsaliste lõikavate hammaste tõttu tekivad sügavad haavad ning bakterid ja teised mikroobid võivad tungida sügavale kudedesse.** **Kõikide nahavigastustega hammustuste korral on oluline saada viivitamatut esma- ja arstiabi, sest infektsioonioht on väga suur.** **Hammustused teeb ohtlikumaks see, et loomadel võib esineda marutaudi viirust. Marutaud on ravimatu haigus, kuid selle vastu tehakse kaitsesüstimisi.** **Loomahammustuse korral esineb ka oht nakatuda teetanusse. Inimeste poolt põhjustatud hammustused on üsna harvad, kuid siiski inimhammustuste teel võivad levida ka haigused, mis avalduvad alles nädalaid või isegi kuid hiljem: herpes, B-hepatiit ja AIDS.** **Tegutsemine loomahammustuse korral:** **Peske haava jaheda voolava vee all seebiga vähemalt 15minutit.** **Kui haavaga ei kaasne verejooksu, desinfitseerige haava servasid briljantrohelise, jooditinktuuri või 70% alkoholilahusega.** **[Verejooksu korral haavast:]** **- - asetage haava peale side,** **pöörduge erakorralise meditsiini osakonda või helistage numbril 112.** **Selgitage välja looma omanik.** **Kui loom on marutaudi vastu vaktsineeritud, võib Teie vaktsineerimise ära jätta või katkestada.** **Kui looma omanik ei ole teada või loom ei ole vaktsineeritud, peab Teid vaktsineerima marutõve vastu.** **Hammustanud looma peab loomaarst jälgima 14 päeva jooksul, et selgitada marutaudi olemasolu.** **Lisaks vaktsineerimisele võite Te vajada haavaõmbluseid, antibiootikumravi ning valuvaigisteid.** **Psühhosotsiaalne esmaabi (5/7)** ================================== **Järgnevalt on välja toodud käitumissoovitused lühidalt.** **Vältida tuleb:** - **„diagnoosi" panemist** - **„lohutamist" (stiilis „pole hullu midagi" sest on küll)** - **pealetükkivust** - **sisutute fraaside kasutamist ja süüdistamist (vt laused, mida esmaabiandjana vältida)** - **sündmuste religioosset tõlgendamist** - **oma tunnete ja kogemustega seostamist- kui te hakkate enda kogemustest rääkima, siis te täidate "tühja anuma" enda tunnetega ja kannatanule sinna enam ruumi ei jää** - **ebarealistlike lubaduste andmist** - **raha laenamist** - **oma isikliku aadressi või telefoninumbri andmist** **Laused, mida esmaabiandjana vältida:** - **Tean, mida te tunnete** - **Vahest ongi nii parem** - **Vähemalt toimus see ruttu/oli kiire** - **Peaksite püüdma sellest üle saada** - **Olete piisavalt tugev, et sellega toime tulla** - **Mis ei tapa, teeb tugevaks** - **Peate lõdvestuma** - **Oleks võinud veel hullemini minna** **Ärge nimetage surnuid „hukkunuteks", vaid kasutage nende nime. Kui leinav isik mõnda eespoolnimetatud lausetest kasutab, tunnistage seda, kuid ärge ise selliste ütlustega lagedale tulge.** **Esimeste päevade möödudes võite:** - **tabada end pidevalt juhtunule mõtlemast --päeval ja/või öösel** - **tunda end äreva ja närvilisena** - **tunduda pahane ja kergesti ärrituv** - **tunduda apaatne või äärmiselt stressis** - **tunda kergendust ellujäämise üle, ja ka süüd, et teil vedas rohkem kui teistel** - **kogeda keskendumisraskusi** - **kogeda raskusi asjade meeles pidamisel** **Riskitegurid:** **Esimestel päevadel on ka need tunded ja reaktsioonid normaalsed, kuid need on riskitegurid, millega tuleb koheselt tegelema hakata:** - **Ebaadekvaatsed süütunded (oleks ma..; poleks ma...., neid on vaja järjepidevalt loogilise mõtlemisega normaliseerida** - **Unehäired- nõustada kannatanut, et unehäirete korral pöörduks perearstile, sest magamatusest kurnatud aju pole võimeline psühhotraumat läbi töötama** - **Dissotsiatsioonid -- väga tugevalt on häritud mälu, ajatajau, orientatsioon isikutes (ei tunne tuttavaid ära) NB! Sellist inimest ei tohi jätta järelevalveta, vajab tõenäoliselt kohest haiglaravi** **Kannatanut võib informeerida ka järgnevatest riskiteguritest:** - **Alkoholi tarbimine ei leevenda olukorda vaid lükkab tänased mured homsesse.** - **Sotsiaalse suhtlusvõrgustiku puudumine- raskendab trauma läbitöötamist. Rääkimine aitab traumat läbi töötada.** - **Kui kannatanul on olnud eelnevalt vaimse tervise probleeme või hiljutine psühhotrauma, millest pole veel lõplikult välja tulnud.** - **Vältivkäitumine, esimestel päevadel normaalne, hiljem on oluline vältida ainult vältivat käitumist, ehk kannatanu peab naasma oma normaalsesse elurütmi.** **Need reaktsioonid ja tunded võivad ikka ja jälle korduda. Pidage meeles, et need reaktsioonid aitavad teil kogemusi töödelda, et saaksite tasapisi normaalsusesse naasta. Kui probleemid vältavad kauem kui kaks nädalat, peaksite pöörduma spetsialisti poole.** **Psühhosotsiaalne esmaabi (7/7)** ================================== **Aktiivse kuulamise tehnikad** - **Vaikne kuulamine** - **Peegeldav kuulamine** - **Täpsustamine** - **Ümbersõnastamine** - **Tunnete peegeldamine** - **Kokkuvõtete tegemine** - **Empaatiline kuulamine** **Vaikne kuulamine** - **Seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust.** - **Saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja lühirepliigid: "jah", "mhmh"\...** - **Kasutatakse, kui partner on mures, erutatud või ebakindel.** **NB! Psühhosotsiaalses esmaabis šokifaasis on see aktiivse kuulamise tehnika kõige tõhusam ja loob kannatanule turvalise keskkonna emotsioonide ja reaktsioonide väljendamiseks.** **Peegeldav kuulamine** - **On kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada.** - ***Täpsustamine* on täiendavate faktide, täpsema info palumine** - ***Ümbersõnastamine* on sama mõtte väljendamine teiste sõnadega** - ***Tunnete peegeldamine* on oma arusaamise väljendamine teise tundeseisundist** - ***Kokkuvõte* tuleb teha vestluse või selle osa lõpus; kokku võetakse räägitu põhiideed ja rääkija tunded selle kohta.** **NB! Seda aktiivse kuulamise meetodit me kasutame hilisemas psühhosotsiaalse toe pakkumise faasis psühhotrauma läbitöötamise etapis, et koguda informatsiooni kannatanu seisundi muutuste kohta ja riskitegurite väljaselgitamiseks.** **Empaatiline kuulamine** **Empaatiline kuulamine= peegeldav kuulamine+positiivne hoiak+eneseaustus** ***Positiivne hoiak* on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses** ***Eneseaustus* on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine iseendasse.** ***Empaatia* on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et (objektiivselt) mõista tema tundeid ja käitumist.** ***Empaatilise kuulamise eesmärk* on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendas.** **Empaatilist kuulamist kasutavad psühholoogid ja psühhoterapeudid oma töös. Lähisuhetes pereliikmetega ja teiste oluliste inimestega on samuti oluline empaatilise kuulamise oskus ja kvaliteet.** **Tutvu õppekava lähiõppe peatükiga.** **Too välja iga teema kohta olulisemad teadmised ja oskused, mida lähiõppes käsitleda ning põhjenda, miks sinu arvates on need olulised.** **Kirjuta iga teema kohta, mis meetoditega seda õpetada ja kui palju aega võiks kuluda mingi teema käsitlemiseks alateemade kaupa.**