Ventilatsiooni eksam PDF

Ventilatsiooni eksam 1. Mis kitsaskohad võivad esineda ruumide jahutamisel ventilatsiooniõhuga? Ebapiisav jahutusvõimekus Energiakulukas Õhujaotuse ebaühtlus Müra Liiga kõrge niiskustase Hügieeniprobleemid 2. Mis hädad võivad tekkida liigsooja ventilatsiooniõhu...

Ventilatsiooni eksam 1. Mis kitsaskohad võivad esineda ruumide jahutamisel ventilatsiooniõhuga? Ebapiisav jahutusvõimekus Energiakulukas Õhujaotuse ebaühtlus Müra Liiga kõrge niiskustase Hügieeniprobleemid 2. Mis hädad võivad tekkida liigsooja ventilatsiooniõhu sissepuhumisel ruumi? Energiakulude tõus Ebavõrdne temperatuurijaotus ( liiga kuum või liiga külm temperatuur) Niiskuse probleemid Halvenenud õhukvaliteet Mugavustunde kadumine 3. Mis eelised on elektrilisel mahtveesoojendil läbivoolusoojendi ees? Elektriline mahtveesoojendi sobib ideaalselt kodudesse, kus on suurem sooja vee tarbimine või eelistatakse stabiilset veetemperatuuri ja energiasalvestusvõimalusi. Läbivoolusoojendi sobib pigem väiksematesse kohtadesse või olukordadesse, kus on oluline ruumisäästlikkus ja piiratud vee tarbimine. 4. Mis on elektrikütte eelised muude kütteallikate ees? Väiksed investeeringuid Kiire Lihtne paigaldus Pole lekkeid Pole külmumisohtu Saab kasutada jahutamiseks Hea juhtida ja reguleerida 5. Mis suuruste omavahelist sõltuvust kirjeldab soojussõlme temperatuurigraafik? Kirjeldab seost küttesüsteemi pealevoolu, tagasivoolu ja välisõhutemperatuuri vahel. 6. Mis otstarbel on radiaatoriventiilid varustatud tavaliselt termostaadiga? 1.Tagada vajalik vooluhulk toas oleva õhutemperatuuri reguleerimiseks 2.Vooluhulka oleks võimalik reguleerida, et mitte üle kütta 7. Mis eelised on sõltumatul soojussõlme ühendusskeemil võrreldes varem levinud sõltuva ühendusskeemiga? 1.Energiatõhusus 2.Individuaalne kontroll ja reguleeritavus 3.Lihtsam hooldus ja remont 8. Mis juhtub termiliselt suunatud õhujaotusega liigsooja sissepuhkeõhu kasutamisel? Termilise tõusu intensiivistumine (Soe õhk tõuseb üles ja jääb kasutamata) Õhuliikumise häired (Segab loomuliku ventilatsiooni) Niiskuse ja õhukvaliteedi probleemid Kütte-ja jahutussüsteemide ülekoormus 9. Kuidas eristatakse radiaatorit ja konvektorit? Radiaator annab soojusest 50-75% konvektsiooni teel Konvektor annab soojusest 75+% konvektsiooni teel 10. Kuidas saab reguleerida vesiküttekeha soojusväljastust? Kokkuvõtlikult reguleerida vee kogust ja temperatuuri, mis vesiküttekehasse juhitakse Tabelis mõni näide selgitamaks 11. Mis eelised on kahetoru küttesüsteemil varem levinud ühetorusüsteemi ees? Lubab ühtlasemalt erinevate korruste vahel temperatuuri jaotada, soojakadu korruste lõikes ühtlasem 12. Mida iseloomustab reguleerventiili kirjeldav Kv-arv? Reguleerventiili Kv-arv iseloomustab ventiili läbilaskevõimet ja on oluline parameeter hüdraulilistes süsteemides, näiteks küttesüsteemides.Kv-arv näitab, kui palju vett (m³/h) voolab ventiilist läbi, kui ventiili täielikult avatud olekus esineb rõhulang 1 baar (100 kPa). 13. Mis ehituskonstruktsioonis (sein, lagi, põrand) paiknev kiirguslik küttepind annab kõige suurima küttevõimsuse W/m2 ? Aga suurima jahutusvõimsuse W/m2 ? Mõlema puhul on suurim jahutus ja küttevõimsus lael. Kütmiseks: Laes asuv kiirguspind annab suurima küttevõimsuse, kuna selle kaudu soojusjaotus on ühtlasem ja intensiivsem. Jahutamiseks: Samuti annab lae jahutuspind suurima jahutusvõimsuse, kuna see suudab tõhusalt eemaldada soojust ruumi ülemistest kihtidest. 14. Mis energiahulkade suhet iseloomustab soojuspumba soojustegur? 1.Energia, mis võetakse madalatemperatuurilisest keskkonnast aurusti kaudu 2.Energia, mis tarbitakse kompressori poolt ja muudetakse soojuseks soojusenergia ja tarbitud elektrienergia suhet 15. Mispärast on ventilatsiooniseadmete jahutuspatareid suuremate mõõtmete ja pindalaga võrreldes sama võimsusega küttepatareidega? Jahutuspatareil on vajalik suurem pindala, kuna selle delta t (Temperatuuride vahe) on väiksem.Kokkuvõttes on suurem pindala vajalik, et tagada tõhus ja stabiilne jahutusfunktsioon, võttes arvesse väiksemaid temperatuuride vahesid ja kondensatsiooni(Kondenseerumise) mõju. 16. Mida kirjeldab looma neutraalse temperatuuri piirkond? Temperatuurivahemik, milles loom suudab hoida oma kehatemperatuuri normis, ilma lisaenergiat kulutamata soojusproduktsiooniks (nt värisemiseks) või soojuse äraandmiseks (nt higistamiseks või hingamissageduse suurendamiseks). Selles vahemikus on looma ainevahetuse baastase (BMR) kõige madalam. 17. Mis ohud esinevad õhu niisutamisel ventilatsiooniseadmes aurustus- või pihustusniisutiga? Hingamisteede haigused, liigne niiskuse ja hallituse teke, mineraalide ja kemikaalide levik,seadmete tõhususe vähenemine ja hooldusprobleemid (niisutite töövõime vähenemine, energiakulu tõus), ebaühtlane niiskusjaotus 18. Mis ohud esinevad õhu niisutamisel ventilatsiooniseadmes kuuma veeauruga? Hallitus ja bakterite kasv, õhu ebaütlane soojenemine, kõrge energiatarve, metallosade korrosioon 19. Mis otstarbel kasutatakse puhasruume? Need on kindlalt piiritletud alad, kus peavad olema puhtad tingimused, ehk sinna ei või sisse pääseda saastunud õhku, ega seda seal ringi liigutada, mis protsessi segaksid (nt meditsiinilised ruumid (opp) toidu-, farmaatsia, elektroonikaruumid) ehk kokkuvõttes steriilselt puhtad ruumid 20. Mis tüüpi ventilatsiooniseadme soojustagasti lubab seadme sissepuhke- ja väljatõmbeosad teineteisest eraldi ruumidesse paigutada? Soojuskandjaga soojustagasti. Seda tüüpi süsteem kasutab soojustagastuseks vahendajat, näiteks vedelikku (tavaliselt glükooli või vett), mis transpordib soojuse väljatõmbekanalist sissepuhkekanalisse. Eriotstarbelised ruumid: Sissepuhke- ja väljatõmbeõhuga ruumid peavad olema eraldatud (nt meditsiiniasutustes või laborites). 21. Mis tüüpi elektriline ventilaatori mootori kiiruse reguleerimine on tänapäeval väga levinud tänu oma energiasäästlikusele? Tänapäeval on väga levinud muutuvate pööretega ventilaatorimootorid, mida juhitakse muutuva sagedusega ajamite või elektroonilise kommutatsiooniga mootorite abil. Need meetodid on energiasäästlikud ja võimaldavad ventilaatori kiirust sujuvalt reguleerida vastavalt vajadusele. 22. Mis on kaks kõige levinumat ventilaatoritüüpi? 1. Tsentrifugaalventilaator 2. Telgventilaator 23. Mis eelised on telgventilaatoril tsentrifugaalventilaatori ees? kergem kaal, energiatõhusam (sama õhuhulga liigutamiseks tarvitavad vähem energiat), suunavad õhku efektiivsemalt 24. Mis tüüpi ruumidesse sobib kõige paremini õhujoaga õhuhajutus (ehk segunev õhujaotus)? Ruumid kus on vaja tagada ühtlane temperatuur ja õhukvaliteet, ja et hajutada saasteained ja nt toidulõhnasid laiali (koolid, kontoriruumid, kaubanduskeskused, restoranid, elamud...) Ruumid kus ei eritu palju saasteaineid 25. Mis tüüpi ruumidesse sobib kõige paremini termiliselt suunatud õhujaotus? Suured ruumid, suure põrandapinnaga ruumid. Nt auditooriumid, hallid 26. Mida kirjeldab ruumi õhuvahetuse efektiivsus? Ruumi õhuvahetuse efektiivsus kirjeldab, kui tõhusalt ventilatsioonisüsteem vahetab ruumis õhu välja ning eemaldab saasteained. See näitab, kuidas õhuvool on ruumis jaotunud ja kui hästi see aitab saavutada soovitud õhukvaliteeti. 27. Mis eelised võivad olla mehaanilisel ventilatsioonil? Tõhus siseõhu kvaliteedi tagamine, energiatõhusus, mugavus ja kontroll, paindlikkus paigutamisel ja projekteerimisel, niiskuse ja kondenseerumise kontroll, sobivus igas kliimas, vastab kaasaegsetele nõuetele 28. Mida kirjeldab kütte puhul hoone ajakonstant? Hoone ajakonstant (või ajakohandatud soojusmahtuvus) on mõiste, mis kirjeldab hoone soojuslikku käitumist aja jooksul, kui see reageerib välistemperatuuri muutusele või sisemise soojuskoormuse muutusele, näiteks kütmise või jahutamise korral. Ajakonstant on näitaja, kui kiiresti hoone soojusmälu täitub või tühjeneb pärast temperatuuri muutust. 29. Mis võimalused on inimesel või ka loomal soojusülekandeks väliskeskkonda, kui ümbritseva keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur? Kiirgus, konvektsioon(Õhu liikumine), aurumine(higistamine), õhuringluse ja ventileerimise kasutamine, termoregulatsioon ja käitumuslikud mehhanismid. 30. Mida kirjeldab operatiivtemperatuur? Operatiivtemperatuur (tuntud ka kui termodünaamiline temperatuur) kirjeldab keskkonna temperatuuri, mis on vajalik konkreetse süsteemi või mehhanismi tõhusaks ja ohutuks toimimiseks. Selle mõiste kasutamine ulatub laialdaselt erinevatesse valdkondadesse, nagu ehitus, tervishoid ja tööstus, et määratleda optimaalsed temperatuuritingimused, mille juures süsteem või organ töötab tõhusalt ja ei kannata ülekuumenemist ega liigset jahutamist. 31. Kui suur % inimestest suuremas rahvamassis on igal juhul rahulolematud ruumi sisekliimaga? umbes 5% 32. Mida kirjeldab vabasoojuseritus? Kirjeldab soojusülekannet organismilt keskkonda konvektsiooni, soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel 33. Mida kirjeldab peitsoojuseritus? Peitsoojuseritus (tuntud ka kui spetsiifiline soojuseritus) kirjeldab, kui palju soojust eraldub ruumi pinnaühiku kohta ajaühikus. Seda kasutatakse soojusenergiaga seotud arvutustes, näiteks kütte- või jahutussüsteemide projekteerimisel. 34. Mis puudused on sissepuhkerestil? Õhuvoolu ebaühtlus ja piiratud jaotumine, tõhususe langus määrdunud filtrite tõttu, mürataseme suurenemine, õhu suuna ja temperatuuri kontrollimise raskused, paigaldus ja hoolduskulud, keeruline ja kulukas paigaldada 35. Mis muudab kaugjahutussüsteemi torustiku tunduvalt suuremaks ning mahukamaks võrreldes sama võimsusega kaugküttesüsteemiga? Madalad temperatuurid nõuavad suuremaid torustiku mõõtmeid (Kaugjahutusesüsteemide jahutusvedeliku temperatuur on madalam, tavaliselt 5–10 °C, samas kui kaugküttesüsteemides kasutatakse kõrget temperatuuri, näiteks 70–90 °C. Madal temperatuur tähendab, et kaugjahutussüsteemi torustik peab olema suurem, et tagada piisav jahutusvõimsus. Vooluhulk suurem ja voolukiirus (Kuna kaugjahutus süsteem töötab madalamal temperatuuril, peab vedeliku vooluhulk olema suurem, et saavutada sama jahutusvõimsus kui kaugküttesüsteemil. See tähendab, et torude läbimõõdud ja torustiku kogumaht on kaugjahutuses suuremad, kuna suure vooluhulga korral tuleb tagada vedeliku liikumiseks piisav ruum) Soojusülekande efektiivsus( Küttesüsteemis toimub soojusülekanne kõrgemate temperatuuride tõttu efektiivsemalt ja väiksemas koguses vedelikuga. Jahutusprotsess aga ei ole võrdselt efektiivne, mistõttu on kaugjahutuskomplekside süsteemides vaja suuremat kogust jahutusvedelikku. Üldine süsteemi ülesehitus (Kaugjahutusüsteemides peab torustik olema tugevam ja paremini isoleeritud, et hoida külmtemperatuuride määratud tasemel. Kaugküttesüsteemides on vajalik rohkem keskenduda soojuse säilitamisele ja transportimisele kõrgel temperatuuril. Samuti tuleb arvestada, et jahutusvedelik peab läbima suuremaid kaugusi ja mitmeid komponente (nt jahutusjaamad, jaotused), mis suurendab süsteemi mahtu ja keerukust. Erilised nõuded jahutusvõimsusele: (Kaugjahutussüsteemide puhul peab süsteem tagama jahutusvõimsuse, mis on tihti määratud suvekohandusteks, kui soojuskoormus on suurem. Samuti tuleb tagada jahutuse ühtlus ja vajadusel lisanduda suuremad jahutusvõimsused, näiteks suure arvu hoonete jahutamiseks, mis omakorda tähendab suuremat torustiku suurust.