Teadustöö metoodika eksam PDF

1. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis kirjutatakse magistritöö: a. Eesti keeles ja see on empiiriline uurimus b. Eesti või inglise keeles ja see võib olla kas empiiriline uurimus või teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade c. Eesti või inglise keeles ja s...

1. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis kirjutatakse magistritöö: a. Eesti keeles ja see on empiiriline uurimus b. Eesti või inglise keeles ja see võib olla kas empiiriline uurimus või teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade c. Eesti või inglise keeles ja see võib olla kas empiiriline või eksperimentaalne uurimus d. Eesti või inglise keeles ja see võib olla kas empiiriline või eksperimentaalne uurimus või teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade Magistritöö näitab magistrandi võimet kehalise kasvatuse ja spordi või füsioteraapia valdkonda kuuluvate probleemide teaduslikuks käsitlemiseks. Magistritöö kirjutatakse eesti või inglise keeles. Magistritöö võib olla: 1) empiiriline uurimus (eksperiment, küsitlus vms); 2) teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade. 2. Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis kehtiva magistritööde koostamine ja kaitsmine juhendi kohaselt võib magistritöö juhendajaks olla: a. Vähemalt magistrikraadiga õppejõud, teadustöötaja või vastava eriala spetsialist b. Doktorikraadiga õppejõud või teadustöötaja c. Doktorikraadiga õppejõud, teadustöötaja või vastava eriala spetsialist d. Vähemalt magistrikraadiga õppejõud, teadustöötaja või vastava eriala spetsialist või doktorant Juhendaja(d) on vähemalt magistrikraadiga õppejõud/teadustöötaja/vastava eriala spetsialist(id) või doktorant/doktorandid. 3. Magistritööst tehtavate järelduste formuleerimine tuleb püüelda eelkõige selle poole, et: a. Järeldused põhinesid otseselt autori uurimistöö tulemustele b. Järeldused vastaksid ühevõrra kõigile loetletud põhimõtetele c. Järeldused oleksid suunatud väidetena d. Järelduse sõnastus oleks täpne ega võimaldaks mitmeti mõistmist Kui uurimistöös on kogutud originaalseid andmeid (näiteks küsimustikke või mõõtmisaparatuuri kasutades), siis sõnastatakse järeldused, tuginedes otseselt kogutud ja analüüsitud originaalandmetele Süstemaatilise või metanalüüsil põhineva teaduskirjanduse ülevaate järeldused formuleeritakse tuginedes läbitöötatud teaduskirjandusest saadud andmetele Järeldused sõnastatakse väidetena, mis on täpsed ega võimalda mitmeti mõistmist 4. Teaduslik hüpotees on a. Teadusliku uurimistöö eesmärk b. Teadlase või uurimisgrupi arvamus kindla teadusliku probleemi võimaliku lahenduse või teatud seaduspärasuse eksisteerimise kohta, mille paikapanevus vajab kontrollimist. c. Varasemalt praktilisele kogemusele tuginev oletus probleem võimaliku lahenduse või teatud seaduspärasuse eksisteerimise kohta, mille paikapanevus vajab kontrollimist  d. Varem tuvastatud teaduslikele faktidele tuginev oletus kindla teadusliku probleemi võimaliku lahenduse või teatud seaduspärasuse eksisteerimise kohta, mille paikapanevus vajab kontrollimist. Probleemi üks eeldatavaid lahendusi Teadaolevatele faktidele tuginev oletus teatud seose või seaduspärasuse esinemise kohta, mis vajab kontrollimist ja tõestamist Uurijale on oluline eelkõige iseendale (aga ka teistele) selgesti teadvustada fakte, millele tema hüpotees toetub Teadusliku hüpoteesi kontrollimine annab uusi teadmisi sõltumata sellest, kas see leiab kinnitust või mitte Teadusliku hüpoteesi kontrollimine on aktsepteeritav üksnes juhul, kui see toimub kindlaid eetilisi põhimõtteid järgides 5. Korrelatsioonanalüüs võimaldab hinnata tunnuste vahelise seose: a. Olemasolu või puudumist ja olemasolu korral ka seose tugevust b. Olemasolu või puudumist c. Olemasolu või puudumist ning olemasolu korral ka seose tugevust ja iseloomu, s.t. kas seos on positiivne või negatiivne d. Olemasolu või puudumist ning olemasolu korral ka seose tugevust ja iseloomu, s.t kas seos on positiivne või negatiivne; samuti seose põhjuslikkust Seoste olemasolu või puudumist eri tunnuste vahel, seose olemasolu korral ka selle tugevust ja suunda (positiivne või negatiivne) võimaldab kontrollida korrelatsioonianalüüs. 6. Põhjusliku seose tuvastamist kahe muutuja vahel võimaldab: a. Andmete adekvaatne teoreetiline analüüs b. andmete adekvaatne statistiline analüüs, kusjuures korrelatsioonanalüüs teostatakse üle otsustatakse tulemuste kokkulangevuse või lahknevuse alusel. c. Andmete adekvaatne statistiline ja teoreetiline analüüs d. Andmete adekvaatne statistiline analüüs, sealhulgas korrelatsioonanalüüs Andmete statistiline analüüs võimaldab hinnata gruppidevahelise erinevuse või eri tunnuste suhtes toimunud muutuste statistilist olulisust, samuti eri tunnuste vaheliste seoste statistilist usaldusväärsust, tugevust ja võrdelisust/pöördvõrdelisust. Kuid küsimusele, kas uuringus tuvastatud statistiliselt oluline ja seejuures tugev korrelatiivne seos kahe tunnuse vahel on põhjuslik või mitte, ei anna ühest vastust ükski statistiline meetod. Samuti ei osuta pelgalt statistiliselt olulise erinevuse tuvastamine kahe grupi vahel veel selle erinevuse põhjus(te)le. Muutuste ja erinevuste põhjuste mõistmisele aitab jõuda üksnes teoreetiline analüüs, mille tähtsust illustreerib järgmine näide. 7. Suurimat potentsiaali põhjuslikuse seoste kindlakstegemiseks omab: a. vaatlus b. eksperimentaalne uuring c. üksikjuhtumi uuring- Ühe juhtumi või haiguse kirjeldus. Reeglina vaatluse all ebatüüpilise kuluga juhtum. Näide: spontaanne õhkrind 23-aastasel profijalgratturil; haruldase päriliku haiguse kulg jne  d. kirjeldatav retrospektiivne uuring- retropektiivne kohortuuring- Tagasivaatav uuring (retrospective cohort study) – põhineb varasemale, kunagi kogutud infole. Kasutusel on ka segatüüpi uuring, mis seob nii edasi- kui tagasivaatava kohortuuringu. „Tagasivaade“ - sageli tausta-andmete kogumiseks 8. Vaatluse ja eksperimendi kui teadusliku uurimistöö kavandite peamine erinevus seisneb selles, et a. Erinevalt eksperimendist on vaatlust võimalik teostada ilma teadusliku aparatuurita b. vaatlust on alati lihtsam teostada kui eksperimenti c. vaatlus on hõlpsasti korratav, eksperimendi kordamine on raske ja töömahukas ülesanne d. Eksperiment on korratav, vaatlus tavaliselt mitte 9. Valimi moodustamisel on väga oluline, et: a. Sihtrühma kuuluvad nais- ja meessoost isikuid oleks selles võrdselt b. Valim oleks representatiivne, st et igal sihtrühma kuuluval indiviidil oleks võrdne võimalus valimisse sattuda c. Valim oleks homogeenne oma kõikide mõõdetavate tunnuste poolest d. Valimi suurus oleks eksperimentaalses uuringus vähemalt 15 uuritavat Valim on mõõtmiseks valitud üldkogumi osa. Selleks, et valimi põhjal tehtavad otsustused üldkogumi kohta oleksid adekvaatsed, peab valim olema üldkogumi suhtes representatiivne ehk esinduslik. See tähendab, et valim peab olema piisavalt suur ja struktuurilt üldkogumile vastav ning igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. 10. Kõikse uuringu puhul uuritakse: a. Populatsioonist kindlate tunnuste alusel välja valitud subjekte b. Populatsioonist juhuslikult välja valtud subjekte c. Kõiki antud populatsiooni kuuluvaid subjekte d. Populatsioonist adekvaatse meetodiga valitud subjekte, kes moodustavad üldkogumist representatiivse läbilõike Ideaalvariandiks võib pidada kõikse uuringu korraldamist ehk siis kõigi meid huvitava populatsiooni liikmete – üldkogumi – uurimist. Kõikseks uuringuks võib pidada näiteks rahvaloendust, kus üldkogumi moodustavad kõik riigis elavad inimesed. Kõikses uuringus oma kooli õpilaste kohta moodustavad üldkogumi kõik kooli õpilased, samasuguses uuringus oma lennu tüdrukute kohta aga üksnes need tüdrukud. Enamasti on kõikse uuringu teostamine siiski väga raske või praktiliselt võimatu. 11. Pilootuuring võib meile anda vastuse reale planeeritavat põhiuuringut puuduvatele olulistele küsimustele, kuid siiski me ei saa selle tulemuste põhjal usaldusväärselt otsustada: a. Kas põhiuuringut on üldse võimalik pilootuuringus kasutada meetodil teostada b. Kas põhiuuringus eeldatavast saadaval materjal on avaldatav rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavas teadusajakirjas c. Kui palju aega me vajame põhiuuringu teostamiseks  d. Kas väljatöötatud ankeedi küsimused on vastajatele adekvaatselt mõistetavad 12. Kinniste küsimuste kasutamisel ankeetküsitlusele a. Saab eristada ainult faktilist vastamist võimaldavaid küsimusi b. Peab olema vähemalt antud 3 vastusevarianti c. peab olema antud vähemalt 4 vastusevarianti d. Valitakse ettenatud vastusevariantidest sobivaim Vastajale on vastusevariandid ette antud ja ta valib neist talle kõige sobivama. Kinnised küsimused on lihtsad esitada ja neile saab kiiresti vastata. Peab jälgima, et oleks esitatud kõik võimalikud vastusevariandid, muidu jääb küsimus vastamata või saadakse küll vastus, kuid see pole objektiivne. 13. Terviseamet soovib välja selgitada, kas linna elanike hulgas esineb seos hingamisteede haiguste esinemissageduse ja õhu heitgaaside sisalduse vahel. Valimisse arvatakse ühe linnaosa elanikud. Selline valim on: a. Lihtne juhuslik valim b. juhuslikult stratifitseeritud ehk kihitatud valim (Kihtvalikuga on tegemist juhul, kui jagame üldkogumi osadeks ehk kihtideks ja igas kihis rakendame sõltumatult juhuslikku valikumeetodit. Näiteks on koolis 5 paralleelklassi, igast neist valime juhuslikul teel 15 õpilast 35-st.) c. käepärane, mittejuhuslik valim (Mittejuhuslik valik on samuti võimalik valimi moodustamise viis. Käepärase ehk mugavusvalimi valimi korral satuvad uuringusse need, keda õnnestub veenda uuringus osalema – sageli uurimistöö läbiviija sõbrad või pereliikmed. Mugavusvalim on sageli kasutusel pilootuuringutes esialgsete uurimisandmete saamiseks või uuringumetoodika väljatöötamisel.) d. mittejuhuslik valim kvoodi alusel (Kvootvalim on soovitava struktuuriga valim, mis koostatakse taustandmete (näiteks vanus, sugu, elukoht, rahvus, haridus jne) põhjal nii, et määratakse kvoodid, kui palju vaatlusaluseid tuleb vaadeldavatest tunnusrühmadest valida.) 14. Uuring “Antropomeetriliste näitajate, keha koostise ning keha bioelektrilise takistuse muutused 10-13 a vanustel poistel 3 aasta jooksul” on: a. Läbilõikeuuring (Läbilõikeline uuring käsitleb kindlate tunnuste esinemissagedust või nende väljendumise tugevust uuritavates inimrühmades, kusjuures huvi pakkuvaid parameetreid mõõdetakse vaid üks kord. Läbilõikelise uuringu korral võib uurida kas ühte või mitut kindlatele kriteeriumitele vastavat uuritavate rühma. Samalaadset mõjutust ehk ekspositsiooni kogenud uuritavate rühma, kelle parameetreid mõõdetakse, nimetatakse kohordiks. Mõjutuseks võib olla elukutse (politseinik, ehitaja, õpetaja), kindla spordiala harrastamine, teatud keskkonnas (näiteks tsemendivabriku naabruses, lennuvälja lähedal või suures kortermajas) elamine, teatud toitumistava järgimine või muu tegur. Näiteks võimaldab läbilõikeline uuringukavand välja selgitada, kas ja mil määral erineb ülemiste hingamisteede infektsioonidesse haigestumise sagedus regulaarselt spordiga tegelevate inimeste ja kehaliselt väheaktiivse eluviisiga inimeste hulgas. Samuti võib läbilõikelise uuringuga  saada vastuse küsimusele, kas ja mil määral erineb vabal ajal sportimisele pühendatud aeg vahetustega tööl käivate inimeste ja tavapärase töökorraldusega (tööaeg kellast kellani ning puhkepäevad nädala lõpus) inimeste seas. Võib ka uurida, kas ja mil määral erinevad vastupidavusliku töövõime näitajad kaks aastat jalgpalli- ja sama kaua korvpallitreeningutel osalenud 14-aastastel poistel.) b. longitudinaalne uuring (Longitudinaalse uuringukavandi korral mõõdetakse samal kohordil (või samadel kohortidel) uuringus huvi pakkuvaid parameetrid kindlaksmääratud sagedusega vähemalt kaks korda. Ajavahemiku pikkus mõõtmiste vahel ja mõõtmiskordade arv võivad seejuures varieeruda sõltuvalt iga konkreetse uuringu eesmärgist. Ülal näiteks toodud jalgpalli- ja korvpallipoiste 2-aastase longitudinaalse uuringu käigus oleks mõistlik kummagi kohordi vastupidavusliku töövõime näitajad registreerida regulaarsete treeningutega alustamisel 12-aastasena ning seejärel kummagi järgneva treeninguaasta lõpus. Kui ülal kirjeldatud läbilõikeline uuring laseb üksnes võrrelda kindla treeningustaažiga jalg- ja korvpallipoiste vastupidavuslikku töövõimet, siis longitudinaalne uuring võimaldab täiendavalt hinnata ka näiteks vastupidavusliku töövõime arengu kiirust ja ulatust kummaski kohordis.) c. juhtuuring (Mitme samalaadse juhtumi kirjeldus Näiteks: Ületreeningu näitajad kolmel triatleedil hooaja lõpul. Üksikjuhtuuring ja juhtuuring on olemuselt kirjeldavad) d. Kliiniline eksperimentaalne uuring 15. Läbilõikeline uuring on a. Uuring, mille korral uuritavad jagatakse ekspositsiekspositsioonooni alusel kaheks või enamaks rühmaks ning neid jälgitakse mingi ajavahemiku jooksul b. Uuring, kus selgitatakse välja ühe või enama teguri kontrollitav muutmine mõjutab uuritavat nähtust, kasutades selleks nn katserühma ja kontrollrühma c. Uuring, kus teatud mõjutegurile eksponeeritud ja mitteeksponeeritud rühmi uuritakse ühemomentselt soovitud parameetrite suhtes d. Uuring, kus ekspositsiooniga (Isikut iseloomustavad tunnused ja tegurid, millega isik kokku puutub ning mis võivad omada mingit tähendust tema tervise, treenituse jt näitajate seisukohalt. Näiteks keskkonnamõjud, rakendatud ravimeetodid, sekkumisprogrammid jne) ja ekspositsioonita rühma uuritakse korduvalt soovitud parameetrite suhtes. Käsitleb ekspositsiooni ja haiguse (või muu tulemi) levimust rahvastikus mingil ajamomendi (-vahemikul) Ekspositsioon ja haigus või muu tulem mõõdetakse samaaegselt samadel isikutel. Näiteks: Jõutreeningu ja kõrgenenud vererõhu vahelised seosed atleetvõimlejatel 16. Reaalses elukeskkonnas esinevate kõrvaliste faktorite toime välistamine, mis võiks laboratoorses eksperimendis rakendatavate mõjutusvahendite toimet moduleerida: a. Suurendab b. ei mõjuta c. vähendab d. vahe vähendab, vahel suurendab eksperimentaalse uuringu välist valiidsust 17. Kliinilise uuringu korraldus peab tagama, et a. Kõik katseisikud sooritaksid ettenähtud ülesande samal kellaajal b. igale katseisikule on leitud võrdluseks sobiv kontrollgrupi liige c. uuring toimuks kõigile katseisikutele täpselt ühesugustes tingimustes d. mõõtmised viiks alati läbi sama isik 18. Sportlased jagatakse treeningmeetodi mõju uurimiseks randomiseeritult eksperimentaal- ja kontrollgrupiks. Randomiseerimise eesmärk on tagada: a. kontroll- ja eksperimentaalgrupi ühetaolisus uuringu alguses ja lõpus b. Kontroll- ja eksperimentaalgrupi ühetaolisus uuringu alguses c. kontroll- ja eksperimentaalgrupi ühetaolisus uuringu lõpus d. Igale uuritavale võrdne võimalus valida, kummasse grupi ta soovib kuuluda. Randomiseerimine – indiviidide määramine gruppidesse juhuslikkuse alusel. Juhuse variatsiooni piirides peaks randomiseerimine tagama kontroll- ja katsegrupi ühetaolisuse uurimuse alguses ning tagama, et uurija isiklik hinnang ja eelarvamused ei mõjuta gruppidesse määramist 19. Mann-Whitney testi kasutatakse: a. Kui võrreldava tunnuse osas puudub normaaljaotus b. Kui võrreldava tunnuse osas ilmneb normaaljaotus c. ainult longitudinaaluuringu korral d. ainult diskreetsete tunnuste võrdlemisel Mann-Whitney U test : kasutatakse, kui tahetakse määrata, kas kahe mittepaarisvalimi andmed (skoorid) erinevad teineteisest olulisest. 20. Variatsiooni reas on valm järjestatud a. Väärtuste kasvamise või kahanemise järgi b. juhuslikkuse algusel c. väärtuste kasvamise suunas d. väärtuste kahanemise suunas Variatsioonirida – väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim 21. Segavate tegurite ehk efektide segunemise korral uuringus: a. ei ole võimalik seoseid leida b. leitud seosed on tegelikult nõrgemad c. leitud seosed on statistiliselt mitteusaldusväärsed d. Leitud seos osutub tegelikust tugevamaks või nõrgemaks (Segamine (confounding) – osutab süstemaatilisele veale, mis tekib segava(te) teguri(te) toimel. Segamine on niisugune olukord, kus efektid segunevad. Segava teguri tõttu osutub leitud seos tegelikust tugevamaks või nõrgemaks.) 22. T- test sobib kasutada tulemuste analüüsiks juhul kui  a. väljundiks on kvantitatiivselt mõõdetav suurus b. väljundiks on kvalitatiivselt mõõdetav suurus c. mõõdetud on ainult järjestikuseid tunnuseid d. mõõdetud on binaarseid tunnuseid Juhul kui väljundiks on kvantitatiivselt mõõdetav suurus, kasutatakse tulemuste analüüsil kõige sagedamini t- testi. 23. T- test on võimalik kasutada a. sõltumatute tunnuste võrdlusel b. sõltumatute ja sõltuvate tunnuste võrdlusel c. sõltuvate tunnuste võrdlusel d. ainult kvalitatiivsete tunnuste võrdlusel 24. Uuritava nähtuse esinemissageduse võrdlemisekseri gruppides on otstarbekas: a. Korrelatsioonianalüüs (Seoste olemasolu või puudumist eri tunnuste vahel, seose olemasolu korral ka selle tugevust ja suunda (positiivne või negatiivne) võimaldab kontrollida korrelatsioonianalüüs.) b. paaris t-test (Kui aga ühel ja samal grupil, näiteks korvpallipoistel, mõõdetakse hüppevõimet enne ja pärast teatud kestusega treeninguperioodi, ei ole kahe korra mõõtmistulemused enam päris sõltumatud. Sellises olukorras tuleb kasutada paaride t-testi.) c. hii-ruut statistika ehk seosed proportsioonide vahel d. Student’i t-test (peaks olema vist sama, mis see tavaline t-test) 25. Sõnalised väärtused, mille vahed on ühesugused (nt halb, keskmine, hea, väga hea) on: a. järjestatud (Järjestatud tunnused – sõnalised väärtused, mida saab järjestada ning mille väärtuste vahed on ühesugused: väga hea, hea, rahuldav jne) b. kvantitatiivsed c. nominaalsed d. pidevad tunnused 26. Ankeetküsitluses osaleja peab vastama küsimustele, kas ta on mees või naine. Vastaja sugu on: a. Diskreetne b. binaarne ehk kahe vastusevariandiga (M/N) c. kvalitatiivne ehk mittearvulised d. pidev tunnus 27. Uuriti kreatiini tarbimise mõju (manusati toidulisandina 5 päeva vältel, 20 g päevas) noorte (19-24 a; n=8) ja keskealiste (50-55 a; n=9) meeste kehalisele töövõimele lühiajalisel kõrge intensiivsusega kehalisel tööl (30 s spurt veloergomeetril). Vaatlusaluste vanus on niisuguse uuringu kontekstis: a. kontrolliv muutuja b. sõltumatu  c. sõltuv d. kategoriseeriv 28. Plagieerimine magistritöö autori poolt on teiste autorite: a. ideede, kujutiste või jooniste kasutamine oma töös viisil, mis laseb neil paista magistritöö autori enda originaalloominguna b. ideede kasutamine oma töös c. ideede või kujutiste kasutamine oma töös d. ideede, kujutiste või jooniste kasutamine oma töös Plagiaat tekib peamiselt kolmel juhul: 1. teiste isikute töö või ideede kasutamisel ilma neile viitamata. Siia kuuluvad nt tsitaadid teiste töödest, statistilised andmed, aruanded, raportid, pildid, videod, muusika- ja kunstiteosed, samuti suulised ettekanded; 2. teise isiku mõtte refereerimisel (ümbersõnastamisel) ilma viitamata. Ka teistest keeltest (vabalt) tõlgitud tekstide puhul tuleb viidata autorile. 3. Iseenda varasema töö uuesti esitamine (kui töö on juba hinnatud) või sellest lõikude, tabelite, illustratsioonide jne uude töösse kopeerimine on akadeemiline petturlus , mis on üks plagiaadi vorme. Ka iseenda tööle tuleb selle uuesti kasutamisel viidata. 29. Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon biomeditsiiliste uuringute kohta käiva lisaprotokolli kohaselt on teadusuuringus oleva inimese huvid ja õigused: a. Uuringus osalemise ajal piiratud, kui see on vajalik oluliste puhtühiskondlike ja -teaduslike eesmärkide saavutamiseks b. Allutatud puhtühiskondlikele ja -teaduslikele huvidele c. tähtsamad puhtühiskondlikest ja -teaduslikest huvidest (II PEATÜKK Üldsätted Artikkel 3 Inimese ülimuslikkus Teadusuuringus osaleva inimese huvid ja heaolu on tähtsamad puhtühiskondlikest ja -teaduslikest huvidest.) d. Uuringus osalemise ajal piiratud, kui see on vajalik oluliste puhtühiskondlike ja teaduslike eesmärkide saavutamiseks ning kui konkreetsed piirangud on kokku lepitudkirjalikult informeeritud nõusolekus (informed consent) 30. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on isikuandmed a. andmed füüsilise isiku terviseseisundi või puude kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. b. Andmed tuvastatud või tuvastamata füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. c. andmed füüsilise isiku elukohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. d. Andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. § 4. Isikuandmed (1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 31. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on delikaatsed isikuandmed  a. andmed isiku terviseseisundi või puude kohta b. andmed isiku elukoha kohta c. andmed isiku poolt kasutava(te) telefoninumbri(te) kohta d. Kõik eelnev (2) Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. 32. Teadusuuringus osalemiseks nõusoleku andnud inimese põhiõiguse hulka kuulub: a. õigus saada uuringus osalemise eest rahalist hüvitist b. õigus anonüümsusele c. õigus valida, kas kuuluda kontroll- või eksperimentaalrühma d. õigus otsustada, milliseid andmeid uuringu käigus tema kohta kogutakse 33. Teha otsus uuringus osalemine katkestada selle, mis tahes staadiumis on: a. iga uuringus osaleva katseisiku vääramatu õigus (Oluline on teadvustada, et uuringus osalemise vabatahtlikkuse printsiip jääb endiselt kehtima ka pärast nõusoleku vormi kahepoolset allkirjastamist) b. katseisikul lubatav ainult mõjuvate põhjuste olemasolul c. katseisikul lubatav ainult pärast projektijuhilt vastava loa saamist d. katseisikule lubatav ainult juhul, kui niisugune õigus sisaldub enne uuringu algus allkirjastatud informatsiooni ja teadliku nõusoleku vormis (informed consent) 34. Eksperimentaalselt uuriti süsinikahela keskmise pikkusega rasvhapete võimalikku mõju jooksjate vastupidavuslikule töövõimele. Selleks manustati uuritavatele nimetatud rasvhapete õlilahust või tavalist toiduõli, kusjuues neid teavitati manustatud toidulisandite koostisest, mitte ainult sellest, kumba neist iga konkreetne uuringus osaleja sai. Selline Käitumine uurijate poolt on: a. eetiliselt lubatav b. eetiliselt täiesti lubamatu c. eetiliselt lubatav ja uurimistöö tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks vajalik d. eetiliselt lubatav, kuid see vähendab uurimistöö tulemuste usaldusväärsust 35. Eesti teadlaste eetikakoodeksi mõtte kohaselt teadlane:  a. seab kolleegi kompetentsuse kahtluse alla ainultargumenteeritud tõestuse põhjal (Teadlane väärtustab teadusloomes kõrgelt kompetentsust ja professionaalsust. Ta on valmis kritiseerima kolleegi ebakompetentsust või ebaprofessionaalsust, eriti kui see takistab või kahjustab teaduse ja ühiskonna arengut. Ent teiste teadlaste pädevuse võib kahtluse alla seada ainult argumenteeritud tõestuse põhjal.) b. hoidub avalikult kolleegi kompetentsust kahtluse alla seadmast c. kritiseerib kolleegi ebakompetentsust vähimagi kahtluse korral, vältimaks suurema kahju tekkimist teadusele ja ühiskonnale d. seab kolleegi kompetentsuse kahtluse alla ainult tunnistajate ütluste või nende poolt kirjalikult esitatud väidete alusel. 36. Teadusajakirjades avaldaava artiklid jaguneva erinevatesse kategooriatesse. Ülevaateartiklit iseloomustab all pool toodud tunnustest kõige enam: a. Üksikasjalikult, detailirohke ja mahukas ülevaade ühest konkreetsest uuringust b. põhjalik käsitlus selgelt defineeritud probleemist, mis tugineb eelkõige arvukatele kindla kriteeriumi alusel valitud uuematele originaalartiklitele ja muule asjasse puutuvatele teaduskirjaldusele c. Lakooniline ülevaade ühest konkreetsest uuringust, mille maht on piiratud ja mille eesmärk on lühidalt ja ülevaatlikult edastada kõige olulisem uus teaduslik informatsioon d. kindla teadusvaldkonna või eriala aktuaalsete probleemide ülevaatlik käsitlus ülevaateartikli (review) ülesanne on anda ülevaade mingi teadusharu või probleemi lahendamise hetkeseisust. 37. Teaduslikus uurimistöös omab keskset tähtsust kasutatavate meetodite adekvaatsus. Uurimistöö metoodilisi üksikasju on tavaliselt kõige üksikasjalikumalt kirjeldatud: a. Mõne uurimissuuna ajaloolises ülevaates b. konverentsiteesides c. ülevaateartiklis d. originaalartiklis 38. Metaanalüüsi peamiseks iseärasuseks võrreldes süstemaatilise teaduskirjanduse ülevaatega on a. erinevates uuringutes saadud andmete võrdlus ühtses taustsüsteemis, kasutades selleks statistilisi meetodeid b. suurem analüüsitud originaalartiklite arv c. suurem andmebaaside arv, kust valitakse originaalartikleid, millele analüüs tugineb d. Erineva metoodikaga teostatud uuringutel põhinevate originaalartiklite võrdne osakaal analüüsitud allikate seas meta-analüüs (meta-analysis) – metoodika suures osas sama mis süstemaatilise ülevaate puhul, kuid eripäraks on erinevate originaalartiklite andmete analüüs ühtse kogumina, kasutades selleks spetsiifilisi statistilise andmetöötluse meetodeid Metaanalüüs (meta-analysis) on metatasandi analüüs – selline uurimus, kus analüüsitakse varasemate uurimuste tulemusi, mitte algandmeid nagu tavalistes uurimustes. Metaanalüüsi puhul kogub uurija kokku uurimused, mis on mingil teemal tehtud, ja esitab nende uurimuste tulemustest statistilise kokkuvõtte. Sellise tegevuse eesmärk on saada ülevaade, mida on üldse uuritud ja milliste tulemusteni on üldiselt jõutud. Metaanalüüsi on mõtet teha sellise teema kohta, mida teadlased on piisavalt palju uurinud. Väga uue ja vähe uuritud valdkonna kohta pole mõtet metaanalüüsi teha, sest pole kogunenud piisavalt uurimusi, mida metaanalüüsida. 39. Walker J.B. Creatine: biosynthesis, regulation and function. In: Meister A, (ed.) Advances in Enzymology and Related Areas of Molecular Biology. New York: John Wiley, 1979, p. 177-241. Millega on tegemist? a. New Yorgis publitseeritud raamatuga, mille autor on A.Meister b. New Yorgis publitseeritud dissertatsiooniga, mille autor on J.Wiley c. New Yorgis publitseeritud raamatuga, mille autor on J.B.Walker d. New Yorgis publitseeritud raamatu peatükiga, mille (peatüki) autor on J.B.Walker 40. Advanced Search otsing andmebaasides tähendab enamasti: a. väga keerulist otsingut, millega eriettevalmistuseta üliõpilane tavaliselt hakkama ei saa b. võimalust otsida ainult märksõnade järgi c. võimalust valida või ette anda andmebaasi väli, kus otsingusõna peab esinema (advanced Search vormis on piirangu võimalusi rohkem, erinevates andmebaasides on need erinevad, otsingut saab piirata nt valitud ajakirjadega, ajaperioodiga, valdkonnaga, ka artikli tüübiga jm. Täpsemalt saab iga andmebaasi otsingu väljade kohta infot andmebaasi Help lingi alt) d. võimalust otsida ainult täistekstartikleid 41. Alert-teenus andmebaasides võimaldab a. saada meili teel informatsiooni oma salvestatud otsingutele vastavate andmebaasi lisandunud kirjete kohta b. Oma otsinguid salvestada (Search History alla saab salvestada otsinguid ka Alert-teenusena. See võimaldab saada andmebaasilt teateid lisandunud uute artiklite kohta. Valige otsing, mis andis relevantseid tulemusi, salvestage see ning valige Alert.) c. koguda leituid kirjeid kausta d. saata artikkel sõbrale 42. Alljärgnevatest ei ole vahendusinformatsiooni allikas: a. referaatandmebaas (paljudel erialadel on olemas referaatandmebaasid, mis võimaldavad saada ülevaadet kogu antud erialal ilmunud materjalidest (ajakirjaartiklid, konverentside materjalid, dissertatsioonid, kogumike artiklid, raamatud, raamatute retsensioonid jm). Referaatandmebaasid sisaldavad lisaks  bibliograafilistele andmetele ka artikli või muu materjali sisukokkuvõtet. Nt ERIC (haridus), Medline (meditsiin), PsycInfo (psühholoogia), MLA International Bibliography (keele- ja kirjandusteadus), SciFinder Scholar (keemia), SportDiscus ja paljud teised) b. bibliograafia (Bibliograafia on kirjanduse loetelu, teoste nimestik või muude teavikute kindlate tunnuste alusel korrastatud kirjete kogum. Bibliograafia abil saate teada, mis on ilmunud ning saate vajalikud andmed vastavate raamatute ja artiklite leidmiseks, asukohti reeglina ei anta.) c. kataloog (lehekülg, mis näitab raamatute olemasolu raamatukogus) d. teadusartikkel (teadusartikkel on tänapäeval peamine viis, kuidas teadlased esitlevad oma algupäraseid uurimistulemusi, uusi uurimismeetodeid, lähenemisviise ja üldistusi.) 43. Soovite artiklit “Nutritional Habits of Flemish Adolescents Spirit Athletes” ajakirjast international Journal of Sport Nutrition and Exercise Metabolism. Elektroonilise täisteksti otsingut alustate a. ajakirja pealkirja järgi e-ajakirjade portaalist b. artikli pealkirja järgi elektroonkataloogist Ester c. ajakirjade pealkirja järgi elektroonkataloogist Ester d. artikli pealkirja järgi e-ajakirjade portaalist 44. Päringu koostamisel kasutatakse tärni a. sõnade tähistamiseks, mis ei tohi leitavates tekstides esineda b. kõige olulisemate sõnade tähistamiseks c. tähtede asendamiseks sõna keskel d. erinevate lõppudega samatüveliste sõnade otsimiseks nt: Õpila* õpilane õpilaste õpilased jne 45. Soovite leida kirjandust teismeliste poste seljavalude kohta. Parima tulemuse annab päring a. adolescen* and (male or boy*) “back pain” b. adolescen* or male or Boy* or “back pain” c. (adolescents or male or boy*) and “back pain” d. adolescent and male and back pain or ehk või ehk siis kui tahame vastust saada selle või selle kohta. Laiendab otsingut ning suurendab artiklite hulka kindla fraasi otsides on otsingu sõna jutumärkides Statistiline suurus alfa näitab, kui suurt I tüüpi vea tõenäosust uurija aktsepteerib. Sporditeaduslikes ja biomeditsiinilistes uuringutes on tavaliselt aktsepteeritavaks alfa väärtuseks 0,05. See tähendab 5%-list tõenäosust leida gruppidevaheline erinevus, mida tegelikkuses ei ole olemas. Statistiline võimsus aga näitab tõenäosust tuvastada gruppidevaheline erinevus, mis tõepoolest on olemas. Enamasti peetakse sporditeaduslikes ja biomeditsiinilistes uuringutes piisavaks 80%-list statistilist võimsust. Samalaadset mõjutust ehk ekspositsiooni kogenud uuritavate rühma, kelle parameetreid mõõdetakse, nimetatakse kohordiks. Standardhälve (standard deviation, SD) iseloomustab individuaalsete mõõtmistulemuste hajuvust grupi keskmise väärtuse ümber. Kui kõik grupis mõõdetud individuaalsed väärtused teatud pideva kvantitatiivse tunnuse suhtes on täpselt ühesugused, siis SD = 0. Täpsemalt, normaaljaotuse korral langeb 95% mõõdetud üksikväärtustest grupi keskmise ümber vahemikku ligikaudu ± 2 SD. Andmete normaaljaotuse korral on enim kasutatavaks meetodiks gruppidevahelise erinevuse statistilise usaldusväärsuse kontrollimiseks t-test, mis on tuntud ka kui Studenti t-test. Kui võrreldakse kahte eri (sõltumatut) gruppi, tuleb selleks kasutada sõltumatute gruppide t-testi. Sõltumatute gruppidega on tegemist juhul, kui võrreldakse näiteks kindla treeningustaažiga noorte jalg- ja korvpallurite vastupidavusliku töövõime näitajaid või nende hüppevõimet. Kui aga ühel ja samal grupil, näiteks korvpallipoistel, mõõdetakse hüppevõimet enne ja pärast teatud kestusega treeninguperioodi, ei ole kahe korra mõõtmistulemused enam päris sõltumatud. Sellises olukorras tuleb kasutada paaride t-testi. Kui kontrollimisel selgub, et analüüsitavate andmete jaotus ligilähedaselt normaaljaotusele ei vasta, on sõltumatute gruppide võrdluseks kohane kasutada Manni-Whitney U-testi, sama grupi kahe mõõtmisseeria tulemuste võrdlemiseks aga Wilcoxoni testi. t-test sobib kahe parameetri võrdlemiseks. Kui aga gruppe või samal grupil tehtud mõõtmiste seeriaid, mida omavahel võrrelda soovitakse, on enam, tuleb seda teha dispersioonanalüüsi meetodil (inglise keeles analysis of variance, ANOVA). Seoste olemasolu või puudumist eri tunnuste vahel, seose olemasolu korral ka selle tugevust ja suunda (positiivne või negatiivne) võimaldab kontrollida korrelatsioonianalüüs. Enimkasutatav korrelatsioonianalüüsi meetod on Pearsoni lineaarse korrelatsioonikordaja (r) arvutamine. Tugev seos r > 0,9. positiivne ehk võrdeline seos Hii-ruut-statistika võimaldab uuritavate nähtuste esinemissagedust gruppides võrrelda. Teoreetiline analüüstähendab hindamist uuritava probleemiga seonduvate teadmiste kontekstis, mis tänu varasematele teaduslikele töödele on juba olemas. Mõõtmismeetodi valiidsus näitab, mil määral mõõdab meetod seda, mille mõõtmiseks on ta mõeldud. Väline valiidsus näitab, kuivõrd saab ühe uuringu tulemusi üldistada teistsugustele olukordadele ja populatsioonidele, nt kas üliõpilaste uuringus avaldunud väärtushinnangud on omaks võetud ka teistes elanikkonnagruppides. Sisemine valiidsus osutab muutujatevahelisele põhjuslikule seosele. Sisemiselt valiidse uuringu korral on muutused sõltuvas muutujas põhjustatud muutus(t)est sõltumatus muutujas. Uuring ei ole sisemiselt valiidne, kui muutuste allikaks on miski muu peale sõltumatu muutuja. Reliaablus ehk usaldusväärsus viitab mõõtmistäpsusele ehk mõõtmiste järjekindlusele. Küsimus seisneb selles, kui palju erineb sama tehnikat kasutades kordusmõõtmise tulemus. Aktseleromeeter aga võimaldab mõõta nii sammude arvu kui ka seda, kui kaua aega liiguti kiires, keskmises või aeglases tempos. Kui näiteks üks ja sama mõõtja saab koolikaaslase pikkuse mõõtmisel lühiajalises (minuteid kestvas) mõõtmisseerias iga kord eri tulemuse, on tegemist vaatlejasisese hajuvusega. Kui kaks mõõtjat mõõdavad sellesama kaaslase pikkust ja kumbki saab eri tulemuse, on see vaatlejatevaheline hajuvus. Täpsus kajastab mõõtmistulemuste korratavust, see tähendab mõõtmistulemuste vahelise sarnasuse määra kordusuuringute puhul, mis korraldatakse ühesugustes tingimustes. Segamine on niisugune olukord, kus uuringu tulemusi mõjutavad tegurid segunevad ja avaldavad koosmõju. Jämedad vead: mitmesugused inimlikud eksimused (mõõtmistulemus vale ühikuga kirja pandud, vahetati ära tunnuse järjekord, unustati üks tunnus mõõtmata ja seejärel kirjutati teiste tunnuste väärtused valedesse kohtadesse).