Süsivesikud Ehk Sahhariidid - PDF

SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Struktuur, omadused, analüüs, funktsioonid. Iseloomustus: Süsivesikud ehk karbohüdraadid - biomolekulid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust sisaldavad OH-rühmasid ja karbonüülrühma (aldehüüd või ketoon)...

SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Struktuur, omadused, analüüs, funktsioonid. Iseloomustus: Süsivesikud ehk karbohüdraadid - biomolekulid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust sisaldavad OH-rühmasid ja karbonüülrühma (aldehüüd või ketoon) (pead ära tundma struktuuri) bioloogiline roll - energiallikas, ehituslik (kitiin seente rakukestas, membraanide ehituses), varuaine (glükogeen, tärklis), kaitse (taimedes kaitseb rakutsütoplasma suhkrustumine taime külmumise ees) stabiilsete süsivesikute jaoks on oluline neutraalne keskkond glükosiidside - keemiline side, mis moodustub ühe glükoosi anomeerse süsiniku ja teise glükoosi OH vahel avatud ahelast moodustub tsükkel nii: C1 alehüüdrühm reageerib C5 hüdroksüülrühmaga süsivesikud moodustavad koos valkudega glükoproteiine, mis kuuluvad rakumembraanide koosseisu, toimivad struktuurikomponentidena või määrdeainena; nende klassid: 1) glükoproteiinid - suurim koostisosa valk, väga vähe süsivesikuid 2) proteoglükaanid - süsivesikute sisaldus juba suurem 3) mukoproteiinid - koosnevad peamisel süsivesikutest anomeerne C - süsinik, mis on aldehüüdi või ketooni osa, tsüklilist vormi moodustades on põhi süsinik  püranoos - 6 süsinikuga süsivesinik furanoos - 5 süsinikuga süsivesinik tsükkel moodustub alkoholi ja aldehüüdi või ketooni vahelise reaktsioonina andes poolatsetaali ehk hemiatsetaali või poolketaali ehk hemiketaali redutseerivad ehk taandavad suhkrud - reageerivad vask(II)ioonidega, nt glükoos mitteredutseerivad ehk mittetaandavad suhkrud - ei reageeri vask(II)ioonidega Mono-, di- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: üks süsiniku ahel aldehüüdid või ketoonid (ehk karbonüülrühm), mis sisaldavad vähemalt kahte hüdroksüülrühma vähemalt 3 C aatomiga (nt glükoos, fruktoos, riboos, galaktoos) jagatakse C arvu järgi (trioosid, tetroosid jne) või funktsionaalrühma järgi (aldehüüd või ketoon) vees lahustuvad Disahhariidid: koosneb kahest O-glükosiidsideme abil ühendatud monosahhariidist, nt sahharoos, laktoos, maltoos neilt ei saa kohe energiat kätte, vaid neid tuleb lagundada ning selleks on vaja ensüüme suhku monomeerid on omavahel ühendatud O-glükosiidsidemetega Polüsahhariidid: sahhariidid, mis sisaldavad sadu-tuhandeid monosahhariidide jääke, mis on seotud omavahel kovalentsete sidemetega, nt glükogeen, tärklis, kitiin, tselluloos  funktsioonid - energiavaru (glükogeen loomades, tärklis taimedes), struktuurne roll (kitiin, tselluloos) homopolümeer - koosneb ainult ühesugustest monosahhariididest (nt glükogeen loomadel, tärklis taimedes) suhku monomeerid on omavahel ühendatud O-glükosiidsidemetega tselluloos sisaldab beeta-sidemeid, mistõttu tekivad pikad sirged ahelad, mis omakorda moodustavad suure tõmbetugevusega fibrille a-sidemed soodustavad seevastu hoopis avatud heeliksite teket, mis toetab tärklise ja glükogeen energiavaru osatähtsust Aldoosid ja ketoosid. aldoos: H-C=O ehk aldehüüdrühmaga süsivesik (nt glütseeraldehüüd, glükoos) ehk (nagu vanemad kursuslased seletasid) kaksikside ehk karbonüülrühm on ahela lõpus/alguses viimase süsiniku küljes) ketoos: -C=O ehk ketorühmaga süsivesik (nt fruktoos, dihüdroksüatsetoon) ehk (nagu vanemad kursuslased seletasid) kaksikside ehk karbonüülrühm on ahela keskel konfiguratsioon - süsivesiku aldehüüd- või ketorühmast kaugemail asuv asümmeetriline süsinikuaatom määrab konfiguratsiooni (phmt kui OH on paremal, siis on D-konfiguratsioon, kui vasakul, siis L-konfiguratsioon)  enamik looduslikest suhkutest on D-konformatsioonis pH tundlikkus. Ioniseerimine ja vesiniksidemete moodustamine Mõjutab lahustuvust, hüdrolüüsi Sahharoos hüdrolüüsub fruktoosiks On tundlikud Tugevalt aluselised keskkonnad - aldoosid ja ketoosid Et süsivesikud oleksid stabiilsed ss peab olema neutraalne keskkond Mutarotatsioon. (seda ta probs ei küsi, aga võite igaks juhuks üle vaadata, ärge õppima hakake) alfa- kui beeta-anomeeri üleminek ühest vormist teise (toimub üle avatud ahelaga vormi) Süsivesikute derivaadid: 1. glükoonhape - aldoonhapped, mis tekivad pehme oksüdatsiooni tagajärjel aldoosist 2. D-glükoroonhape: uroonhapped, mis tekivad aldooside primaarse OH spetsiifiliselt oksüdatsioonil 3. ribitool, glütserool, müoinositool, ksülitool - alditoolid, mis tekivad aldooside ja ketooside pehmel taandamisel 4. desoksüriboos, L-fukoos - desoksüsuhkrud, mis tekivad OH rühma asendamisel vesinikuga 5. aminosuhkrud - tekib OH rühma asendamisel aminorühmaga mõned küsimused: 1) miks on riboos ja desoksüriboos kehas oluline? nad on DNA ja RNA koostises 2) mis on glükoosi peamine eesmärk? energia 3) mis polüsahhariidina säilitatakse süsivesikulist varuaient loomaogranismis? glükogeen 4) mis vahe on nukleotiidil, nukleosiidil ja nukleiinhappel? nukleosiid (koosneb lämmastikalusest ja suhkrust) -> nukleotiid (koosneb lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast ehk nukleosiidist ja fsfaatrühmast) -> nukleiinhape (koosneb mitmest nukleotiidist)