Kordamisküsimused PDF

**1. Tahkise ehitus ja ülekandenähtused tahkistes** - - - **2. Amorfne aine** Amorfsed ained on ained, mis välimuselt on tahked, kuid molekulide paiknemise poolest vedelikud. Voolamine on pidev, kuid väga aeglane Näiteks: pigi, klaas ja plastik. **3. Isotroopia ja anisotroopia** Anisotro...

**1. Tahkise ehitus ja ülekandenähtused tahkistes** - - - **2. Amorfne aine** Amorfsed ained on ained, mis välimuselt on tahked, kuid molekulide paiknemise poolest vedelikud. Voolamine on pidev, kuid väga aeglane Näiteks: pigi, klaas ja plastik. **3. Isotroopia ja anisotroopia** Anisotroopia on füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. Esineb ainult monokristallides. Isotroopia on füüsikaliste omaduste sõltumatus suunast. Esineb polükristallides, vedelikes ja gaasides. **4. Sulamine ja tahkumine Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub?** Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. Sulamisel neeldub energiat, et kristallvõre lõhkuda. Tahkumisel eraldub energiat. **5. Aurumine ja kondenseerumine Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub** Aurumine on vedela aine muutumine gaasiliseks aineks. Energia neeldub (kulub molekulide omavahelise vastastikmõju lõhkumiseks, pindpinevuse ületamiseks ja paisumistööks ehk ruumi tegemiseks). Kondenseerumine on gaasilise aine muutumine vedelaks aineks. Energia eraldub. **6. Millest sõltub aurumise kiirus?** Aurumise kiirus sõltub aine temperatuurist, ainest, õhuliikumisest- ja niiskusest. **7. Sublimatsioon ja härmatumine Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub?** Sublimatsioon on tahke aine otse gaasiliseks muutumine, energia neeldub kristallvõre lõhkumiseks. Härmatumine on gaasilise aine otse tahkeks muutumine. **8. Rekristallisatsioon.** Rekristallisatsioon on faasisiire ehk üleminek, kus aine muudab oma kristallstruktuuri agregaatoleku piires. **9. Mis on keemine ja keemistemperatuur?** Keemistemperatuur on temperatuur, mille juures keemine toimub ja on ühtlasi kõrgeim temperatuur aine vedelas olekus. Keemine on aurumine, mis toimub vedeliku sees, mitte ainult pinnal. Keemisel tekivad vedeliku sees gaasimullikesed, mis kerkivad pinnale ja tekitavad keemisele omase mulina. **10. Mis on absoluutne ja relatiivne õhuniiskus -- ülesanne** Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Relatiivne õhuniiskus näitab protsentuaalselt kui palju on veeauru õhus võrreldes küllastunud olekuga. [\$S{(relatiivne\\ õhuniiskus)}\_{} = \\frac{\\rho}{\\rho{(küllastunud)}\_{}} \\cdot 100\\%\$]{.math.inline} [*ρ*= *absoluutne* *õhuniiskus*]{.math.inline} [Ülesanne 1] 30°C õhu relatiivne õhuniiskus on 60%, temperatuur langes 20°C. Kas tekib kaste? **Antud: I samm -- suhteline õhuniiskus 20°C juures** [*ρ*~*k*1~]{.math.inline}= 30,4 g/cm³ [\$S{(relatiivne\\ õhuniiskus)}\_{} = \\frac{\\rho}{\\rho{(küllastunud)}\_{}} \\cdot 100\\%\$]{.math.inline} [*ρ*~*k*2 ~]{.math.inline}= 17,39 g/cm³ [*ρ* = *S* ⋅ *ρ*~*k*~]{.math.inline} [*S*~1~]{.math.inline}= 60%=0.6 [*ρ*= 0.6 ⋅ 30.4 = 18.24 ]{.math.inline}g/cm³ (veeauru õhus) **II samm -- kas tekib kaste?** [\$S\_{2} = \\frac{18.24}{17.3} \\cdot 100\\% = 105\\%\$]{.math.inline} [Ülesanne 2] 40°C toas on relatiivne õhuniiskus 75%. Leia absoluutne õhuniiskus. **Antud:** [\$S{(relatiivne\\ õhuniiskus)}\_{} = \\frac{\\rho}{\\rho{(küllastunud)}\_{}} \\cdot 100\\%\$]{.math.inline} [*S*~relatiivne~ = 75% = 0.75]{.math.inline} [*ρ* = *S* ⋅ *ρ*~*k*~]{.math.inline} [*ρ*~*küllastunud*~ = 51.1 ]{.math.inline}g/cm³ [*ρ* = 0.75 ⋅ 51.1 ≈ 38.3]{.math.inline} g/cm³ **11. Mis on udu** Udu on veeauru kondenseerumine õhus. **12. Mille poolest erinevad gaas ja aur** Auruks nimetatakse gaasilises olekus ainet, kus kokku surudes saab teda vedelikuks muuta. Temperatuur on alla kriitilise. Gaasiks nimetatakse ainet gaasilises olekus, kus tema temperatuur ületab kriitilise ja teda ei saa enam kokku surudes vedelikuks muuta. **13. Mis on küllastunud aur?** Küllastunud aur on olukord, kus aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. **14. Millest koosneb aatom?** Aatom koosneb tuumast, mille sees on prootonid ja neutronid ning tuuma ümber ringlevatest elektronidest. **15. MIllal avastati elektron ja iseloomusta elektroni** Elektroni avastas 1897. aastal Thomson. Elektron on negatiivse elementaarlaenguga elementaarosake. Elektroni antiosake on positron. **16. Planetaarne aatomimudel** Planetaarne aatomimudel ütleb, et aatom on nagu väike Päikesesüsteem, kus positiivselt laetud tuum on nagu Päike, mille ümber kindlatel orbiitidel tiirlevad elektronid. **17. Bohri postulaadid** 1. 2. **18. Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi ehk energia?** Aatom kiirgab kvandi/energiat kui elektron läheb kaugemalt tuumale lähemal olevale energiatasemele/elektronpilvele/orbiidile. Aatom neelab kvandi/energiat kui elektron läheb tuumast kaugemale olevale energiatasemele/orbiidile. **19. Milline on tänapäevane arusaam elektronide paiknemisest aatomis?** Tänapäevase arusaama järgi paiknevad elektronid aatomis, vastavalt energia tasemele, ümbruses olevates elektronpilvedes. Elektronpilvedes on kõige suurem tõenäosus elektroni kohata Bohri määratud orbiidi laiuse kaudu. **20. Milles avalduvad elektroni lainelised omadused?** Elektroni lainelised omadused avalduvad kui elektrone lasta läbi kitsa pilu. Elektronid paigutuvad pilu taga ebaühtlaselt, sarnaselt valguse difraktsiooni pildiga. Mõnes ruumi piirkonnas on elektronide kohtamise tõenäosus suurem kui teistes. **21. Heisenbergi relatsioonid** Heisenbergi relatsioonid ehk täpsuspiirangud ütlevad, et mikromaailmas on osakeste laineomadusest tulenevalt, osakest iseloomustavat füüsikaliste suuruste paare, milles mõlemat suurust ei saa korraga lõpliku täpsusega mõõta. Näiteks kiirus ja koordinaat, energia ja aeg. Mida täpsem on üks, seda ebatäpsem on teine. **22. Potentsiaalibarjäär ja-auk** Potentsiaalibarjäär on tõke, mille ületamiseks puudub kehal vajalik energia. Potentsiaaliauk on olukord, kus keha on mitmest küljest piiratud potentsiaalibarjääridega. **23. Tunneliefekt** Tunneliefekt on olukord, kus olenemata sellest, et osakesel ei ole piisavalt energiat, et potentsiaalibarjääri ületada, võib osakest teatud tõenäosusega leida teisel pool barjääri. **24. Elektronmikroskoop- miks kasutatakse ja nimeta liike** Elektronmikroskoope kasutatakse, et väga väikestest objektidest pilte teha. Elektronmikroskoobiga saab tekitada kujutisi sadu kordi väiksematest objektidest kui optilise mikroskoobiga. Elektronmikroskoobi liigid: 1. 2. 3. **25. Pauli keeluprintsiip** Pauli keeluprintsiip ütleb, et ühes ja samas aatomis ei saa olla mitut täpselt samade kvantarvudega elektroni. **26. Kui palju mahub elektrone aatomisse** Aatomisse mahub elektrone igale kihile vastavalt võrrandile [2*n*]{.math.inline}². Välja arvatud väliskiht, kus saab olla maksimaalselt kaheksa elektroni. **27. Mida näitavad periood ja rühm** Periood näitab elektronkihtide arvu. Rühm näitab väliskihil olevate elektronide arvu. **28. Iseloomusta kvantarve** Peakvantarv ***n*** määrab elektroni keskmise energiataseme (orbiidi) kauguse tuumast. (n=1--8) Orbitaalkvantarv ***l*** kirjeldab elektroni orbiidi kuju. (l=0,1--(n-1)) Magnetkvantarv ***m**l* määrab elektroni tiirlemise orientatsiooni ja tugevas magnetväljas kaugust tuumast. (m(l)=0±1...±l) Spinn ***s*** iseloomustab elektroni magnetomadusi. (s=±½) **29. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ?** N-pooljuht saadakse kui legeerimise käigus asendatakse osa põhiaine aatomitest doonoritega. P-pooljuht on pooljuht, kuhu on legeeritud aktseptorid. Pn-siire on kahe erinimelise pooljuhi kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutus, mis toimib elektrivoolu ventiilina. **30. doonor ja aktseptor.** Doonor on aatom, millel on põhi aatomitega võrreldes väliskihil rohkem elektrone ja seega hakkab ta neid loovutama. Aktseptor on aatom, millel on põhi aatomitega võrreldes väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel, ja seega hakkab ta põhiaine aatomitelt elektrone ära võtma. **31. Diood ?** Diood on kahest erinimelisest pooljuhist koosnev pooljuhtühend. **32. Transistor ?** Transistor koosneb kahest vastasjärjestuses olevast dioodist ja seda kasutatakse elektrisignaalide genereerimiseks, muundamiseks ja võimendamiseks. (Näiteks pnp või npn pooljuhtide asetus) **33. Kiip ?** Kiip on nüüdiselektroonika põhielement, kus väikesele pindalale on koondatud suur hulk üliväikesed transistoreid koos lisadetailidega, mis toimivad tervikliku võimendi, protsessori või muu sarnase seadmena. **34. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist ?** Pooljuhtide juhtivus kasvab temperatuuri tõustes, kuna rohkem laengukandjaid on aktiivsed elektrivoolu juhtimiseks. **35. Mis on LED e valgusdiood ?** LED on selline diood, mis pärivoolu korral hakkab valgust kiirgama. **36. MIllal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust?** Diood võimendab voolutugevust päripinge korral, st kui vooluallika negatiivne pool ühendatakse dioodi positiivse poolega. Diood takistab voolutugevust vastupinge korral, st kui vooluallika positiivne pool on ühendatud dioodi negatiivse poolega. **37. Iseloomusta tuuma ja selle koostisosasid** Tuum on kihilise ehitusega, kus on eraldi prootonite ja neutronite kihid. Tuumaosakesed ehk nukleonid on oma massilt suuremad kui elektronid. Nukleonid on prootonid ja neutronid. Prooton on positiivse laenguga ja prootonite arv on Z , mis näitab prootonite arvu tuumas ja ühtlasi on ka järjekorra numbriks perioodilisustabelis. Neutron on neutraalne ehk laenguta, tähis N. Nukleonide koguarvu ehk prootonite ja neutronite summat näitab massiarv A. A=N+Z Tuum on aatomist 100 000 korda väiksem. Tuuma hoiavad koos tuumajõud. **38. Iseloomusta tuumajõudusid** Tuumajõu omadused: 1. 2. 3. **39. Mida näitavad laenguarv ja massiarv** Nukleonide koguarvu ehk prootonite ja neutronite summat näitab massiarv A. A=N+Z Laenguarv näitab elektronide arvu. **40. Mis on isotoop?** Isotoop on elemendi teise, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv on erinev. **41. Mis on radioaktiivsus?** Radioaktiivsuseks nimetatakse aatomi tuumade muundumist, millega kaasneb osakeste ja/või energia eraldumine. **42. Iseloomusta radioaktiivsuse liike** **Ɑ-lagunemine** on tekib kui tuum on n-ö liiga suur, tuuma ei jõuta enam koos hoida, siis eraldub temast korraga 2 prootonit ja 2 neutronit ehk He (heeliumi) tuum, mida nimetatakse ɑ-osakeseks. Ɑ-lagunemise käigus väheneb laenguarv 2 võrra, st uus element on 2 kohta eespool perioodilisustabelis, massiarv väheneb 4 võrra. Ɑ-kiirgus on kõige väiksema kiirgusega, selle eest kaitseb nahk. **β- lagunemine** tekib kui mõnes prootonite kihis on tühi koht ja lähimaks nukleoniks on neutron. Neutron muutub siis prootoniks, mille käigus eraldub elektron, mida nimetatakse β-osakeseks ja lisaks eraldub üks neutraalne osake. Massiarv jääb samaks. β-lagunemise korral laengu arv suurenes 1 võrra ja uus element on 1 koht tagapool perioodilisustabelis. β-kiirguse läbimisvõime on puitplaat. Negatiivne β-osake liigub põhja poole, ɑ-osake lõuna poole. **γ-kiirgus** tekib kui prootonite või neutronite kihis on tekkinud mõni auk ja vastav osake liigub n-ö kõrgemalt kihilt seda täitma, ja vabaneb energia kvant ehk footon. Läbimisvõime on suurim, magnetväli ei takista kiirgust, vaja on paksu betoonseina. **43. Mis on poolestusaeg?** Poolestusaeg on aeg, mille jooksul toimub enam-vähem poolte tuumade radioaktiivne lagunemine. **44. Kirjelda tuumade lõhustumist** Tuumade lõhustumine toimub eelkõige suurte tuumadega. Lõhustumise käivitajaks üldjuhul on tuumale langev lisaneutron. Lõhustumisel jaguneb tuum kaheks osaks, mida nimetatakse tütartuumadeks ja vabaneb tavaliselt paar-kolm neutronit. Vabanenud neutronid võivad tekitada järgmisi lõhustumisi, kui langevad järgmistele tuumadele. **45. Kriitiline mass ja kui suur on see U-235 jaoks** Kriitiline mass on ainekogus, mille ületamisel vabanevad neutronid ülisuure tõenäosusega, tekitavad järgmisi lõhustumisi ja tekib kiire ahelreaktsioon, st praktiliselt kõik lõhustuva aine tuumad lõhustuvad väga väikese aja jooksul ja vabaneb suur hulk energiat, mida näeme plahvatusena. U-235 = u 50 kg → kriitiline mass **46. Kirjelda tuumapommi ehitust** Tuumapommis on lõhustuvaine mitmes osas, iga osa mass on väiksem kriitilisest, soovitud hetkel viiakse need osad kokku, lõhustuvaine kogumass ületab kriitilise, toimub kiire ahelreaktsioon ehk plahvatus ja vabaneb suur hulk energiat. **47. Kirjelda reaktori ehitust** Tuumareaktoris on lõhustuvaine nn kütusevarrastena, mille iga mass on alla kriitilise, nende vahel paiknevad juhtvardad, mis on neutroneid neelavast materjalist ja mille abil saab lõhustumisprotsessi kiirust reguleerida. Et kiirguse eest väliskeskkonda kaitsta on kogu reaktor ümbritsetud paksu betoonseina ja katusega. **48. Mis on termotuumareaktsioonid?** Termotuumareaktsioon ehk sünteesi reaktsioon on tuumareaktsioon, mille käigus kergemad aatomi tuumad ühinevad raskemateks. Selle reaktsiooni toimumiseks on vaja vähemalt 10 000 000 kraadist temperatuuri. **49. Kirjelda termotuumapommi ehitust** Termotuumapomm ehk vesinikupomm on massihävitusrelv, kus pannakse kerged tuumad ühinema raskemateks, mille käigus vabaneb korraga väga suur hulk energiat. Vajalik ülikõrge temperatuur saadakse, kui termotuumapommis lõhatakse lõhustumistuumapomm. **50. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi** Energia tootmine: Elektri tootmine, tuumajaamad. Kasutatakse tuumareaktoreid, kus toimuvad tuumareaktsioonid Meditsiin: Läbivalgustamine: röntgenkiirgus, gammakiirgus. Kiiritusravi vähirakkude hävitamiseks. Radioaktiivseid isotoope kasutatakse nt kilpnäärme funktsiooni hindamiseks. Arheoloogiliste leidude vanuse määramine: Süsiniku dateerimine ja teiste radioisotoopide kasutamine võimaldab määrata kivimite, fossiilide ja muude vanade objektide vanust. Relvad: Tuumarelvad põhinevad tuuma lõhustumisel (aatomipommid) või tuumafusioonil (vesinikpommid). **51. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad?** Neeldumisdoos näitab kiirgava energia hulka, mis neeldub keskkonna massis. Ühik: 1 Gy (grei)=1 J/kg Biodoos näitab kiirguse mõju organismile. Ühik: 1 Sv (siivert) **52. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav** Inimeste keskmine ekvivalentdoos looduslikest allikatest on 2,2 mSv aastas. Sellele lisandub umbes 20% kunstlikest allikatest, peamiselt meditsiiniuuringutest. Rahvusvahelised normid määravad, kui suur doos tohib kutsetööst või kohalikest tingimustest lisanduda keskmisele kiirgusfoonile. Näiteks täiskasvanud inimese kogu keha maksimaalne lubatud ekvivalentdoos töökohal ei toi ületada 100 mSv viie järjestikuse aasta jooksul või 50 mSv aastas. Surmavaks ühekordseks kiirgusdoosiks loetakse 3-5 Sv, kiiritushaiguse tekib 1-3 Sv. **53. Fundamentaalosakesed** Elementaar ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt enam väiksematest osakestest ei koosne. Leptonid nt elektron. Kvargid ei saa üksikult eksisteerida, ainult kolmikutes. On olemas u (⅔ elementaarlaengust) ja d (⅓ elementaarlaengust) kvark. 2u+d=prooton. u+2d=neutron. **54. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine** Antiosake on samasuguste omadustega nagu talle vastav põhiosake, ainult vastupidise laenguga. Annihileerumine on osakese ja talle vastava antiosakese kokkusaamine. mille tulemusel mõlemad kaovad ja järele jääb energia. **55. Mis on vaheosake ja nimeta --iseloomusta** Vaheosakesed on sellised osakesed, mis rakendavad mingit tüüpi vastastikmõju. Virtuaalosakesed, st neil ei ole seisumassi ehk nad eksisteerivad ainult liikudes. Gluuon on selline vaheosake, mis vahendab värvilaenguid. π-mesonid vahendavad prootonite ja neutronite vahelisi jõudu ehk nõrka vastastikmõju. **56. Astronoomiline ühik** 1 astronoomiline ühik on Maa ja Päikese vaheline kaugus ehk 1 aü=150 000 000 km. **57. Iseloomusta Maad, selle siseehitust ja atmosfääri** - - - - - - - Siseehitus: Paarikümne km paksune maakoor. 2900 km paksune tahke mantel/vahevöö. 2200 km paksune vedel välistuum, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast. Keskel on tahke sisetuum, mis on koostiselt analoogne välistuumaga. Atmosfäär: Rõhk on 1 at ehk ligikaudu 100 kPa. Atmosfäär kaitseb maad kosmosest langeva prügi ja UV kiirguse eest ning ühtlasi ühtlustab temperatuuri maapinnal. Atmosfääri koostis: lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon, süsihappegaas, veeaur ja natuke veel muid gaase. **58. Iseloomusta Kuud ja selle mõju Maale** - - - - - - - **59. Iseloomusta planeete ja väikekehasid** Asteroidid on väikesed kivimilised objektid, mis on läbimõõdult alla 100 km ja tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel enamasti 2,2-3 aü kaugusele. Komeedid on tehtud erinevate gaaside, jää, lume ja tolmu segust, enamasti diameetrilt alla 20 km. Päikese lähenedes tekib nende taha n-ö saba, mis koosneb nende koostise segust, saba alati Päikesest eemale. Kuyperi vöö -- lühiperioodilised komeedid, 30-100 aü kaugusel. Oorti pilv -- pikaperioodilised komeedid, 10 000 + aü kaugusel. Meteoroidideks nimetatakse alla 100 m kehasid, mis võivad olla väiksed asteroidid või komeetide tükid. Meteoriit meteoroid, mis jõuab Maa pinnani. Meteoor on meteoroid, mis ei jõua Maa pinnani. +-------------+-------------+-------------+-------------+-------------+ | Taevakeha | Kaugus | Mõõtmed | Tiirlemine | Lisa | | | Päikesest | | ja | | | | | | pöörlemine | | +=============+=============+=============+=============+=============+ | Merkuur | 0,4 aü | raadius | Pöörlemise | Atmosfäär | | (1.planeet, | | 2400 km; | periood u | puudub, | | kivimiline) | | | 60 päeva | kaaslased | | | | kiirus 48 | | puuduvad | | | | km/s; | Täisring | | | | | temperatuur | ümber | | | | | 100-700 K; | Päikese 90 | | | | | mass 18 | päeva | | | | | korda | | | | | | väiksem | | | | | | Maast | | | +-------------+-------------+-------------+-------------+-------------+ | Veenus (2. | 0,7 aü | r=6000 km; | Täispööre | Väga tihe | | planeet, | | | ümber telje | atmosfäär, | | kivimiline) | | m=80% | 240 päeva | rõhk u 90 | | | | Maast; | | at. | | | | | täisring | Temperatuur | | | | v=35 km/s; | 225 päeva | on ühtlane, | | | | | | kasvuhoonee | | | | T=730K | | fekt. | | | | | | Sai kunagi | | | | | | pihta | | | | | | millegagi | | | | | | ja telg on | | | | | | valet pidi | +-------------+-------------+-------------+-------------+-------------+ | Marss (4. | 1,5 aü | r=3400 km | Pöörleb | Kaaslased | | planeet, | | | peaaegu | Phobos ja | | kivimiline) | | m=9x | sama | Deimos. | | | | väiksem | kiiresti | Atmosfäär | | | | Maast | kui Maa | sarnane | | | | | | Veenusega | | | | v=24 km/s | Täisring u | -- palju | | | | | 2 aastat | CO2. | | | | T=-125-25 C | | Õhurõhk | | | | | | väga väike. | | | | | | Pinnasel | | | | | | palju | | | | | | rauda, | | | | | | sellest | | | | | | värv. | | | | | | Päikesesüst | | | | | | eemi | | | | | | kõrgeim | | | | | | mägi Nix | | | | | | Olympia. | | | | | | Olemas | | | | | | aastaajad, | | | | | | polaaralade | | | | | | l | | | | | | jäämütsid. | +-------------+-------------+-------------+-------------+-------------+ | Jupiter (5. | 5 aü | r=71 500 km | Pöörleb | Suurim | | planeet, | | | 2,5x | planeet. | | gaasiline) | | m=300x | kiiremini | Väga tugev | | | | suurem | kui Maa. | magnetväli. | | | | Maast | | Suur punane | | | | | Täisring 12 | laik, torm. | | | | v=13 km/s | aastat. | Kaaslasi | | | | | | kõige | | | | T | | rohkem, | | | | | | umbes | | | | | | 60-80, Io, | | | | | | Europa. | +-------------+-------------+-------------+-------------+-------------+ | Saturn (6. | 9,5 aü | r= 60 300 | Pöörleb | Kõige | | planeet, | | km | | väiksema | | gaasiline) | | | Täisring 30 | tihedusega | | | | m= alla 100 | aastat. | planeet. | | | | Maa massi | | Rõngad, mis | | | | | | koosnevad | | | | v=10 km/s | | jääst. | | | | | | Kaaslaste | | | | T=97 K | | arvult | | | | | | teine. | +-------------+-------------+-------------+-------------+-------------+ | Uraan (7. | u 20 aü | r=4x suurem | Pöörlemine | Kaaslaseid | | planeet, | | kui Maa | 1,5x | u 15. | | gaasiline) | | | aeglasem | Atmosfääris | | | | m= | kui Maa | palju | | | | | | metaani, | | | | v=7 km/s | Täisring 84 | sellest | | | | | a. | roheline | | | | T=59 K | | värvus. | +-------------+-------------+-------------+-------------+-------------+ | Neptuun (8. | 30 aü | r=u 4x | Pöörlemine | Kaaslasi 8, | | planeet, | | Maast | 1,5x kiirem | kõige vähem | | gaasiline) | | suurem | kui Maa. | gaasilistes | | | | | | t. | | | | m= | Täisring u | Tugev | | | | | 170 aastat. | magnetväli. | | | | v=5 km/s | | Kõige | | | | | | suurem | | | | T=60 K | | tihedus. | +-------------+-------------+-------------+-------------+-------------+ **60. Põhilised erinevused Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide vahel** **Maa tüüpi** **Jupiteri tüüpi** ------------------------------- ---------------------- Päikesele lähemal Päikesest kaugemal Orbiidid tihedalt Orbiidid hõredalt Kivimilised Gaasilised Väike raadius ja mass Suur raadius ja mass Suur tihedus Väike tihedus Pöörlevad aeglaselt Kiire pöörlemine Nõrk magnetväli Tugev magnetväli Üldse mitte või vähe kaaslasi Palju kaaslasi Pole rõngaid On rõngad **61. Iseloomusta Päikest ja selle aktiivsusilminguid** Keskmise suurusega täht, mille raadius on 700 tuhat kilomeetrit. Mass umbes 330 000 korda suurem Maast. Temperatuur 5800 K, tuumas 15 000 000 K. Elueas poole peal u 5 mln a vana. Põhiliselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Pinnal toimuvad tuumatermoreaktsioonid. Päikese elenguteks on aktiivsuslaigud, kus magnetväli on madalam ja tugevam kui teistes kohtades. Päikeselaigud, mille eluiga on 1-100 päeva ja mille temperatuur on 1000 kraadi madalam kui ülejäänud Päikese pinnal. Protuberants on eriti suured helendava gaasi kaared, mis ulatuvad Päikese atmosfääri. Nendega kaasneb suur hulk laetud osakesi, mis eralduvad. Kõige suuremad on loited, mis on plahvatused Päikese atmosfääris, millega kaasneb gammakiirgus ja laetud osakeste eraldumine. **62. Iseloomusta päikesesüsteemi** Päikesesüsteemi süsteemsus väljendub selles, et kõik planeedid tiirlevad peaaegu ringorbiitidel enam-vähem ühes asendis. Seda nimetatakse ekliptikaks, nad tiirlevad kõik samas suunas ning enamus pöörleb ka samas suunas. Planeedid on jaotunud kahte suurde liiki ja nende orbiitide raadiused suurenevad süstemaatiliselt. **63. valgusaasta** Valgusaasta on vahemaa mille valgus läbib ühe aasta jooksul. 1 va = 10[ ⋅ 10^16^]{.math.inline} m. **64. Mis on galaktika ja iseloomusta meie kodugalaktikat** Galaktika on ruumi piirkond universumis, kuhu on koondunud tähed ja muu kosmiline materjal. Linnutee diameeter u 100 000 valgusaastat. 200-400 miljardit tähte. Linnutee tuum on must auk. Linnutee on spiraalgalaktika. Päikesesüsteem on kahe haru vahel, Oreoni ja Perseus. Hea koht, sest harde vahel on suhteliselt vähe kosmilist prügi. Varsti, mitme kümne miljoni aasta pärast, jõuame Perseuse haruni, mis võib meie eluolu muuta keerulisemaks. 17\. Saj Galileo Galilei hakkas linnuteest rääkima. **65. Mis on universum ja kui vana ja suur see on** Universum on kõik meid ümbritsev ja see kogu aeg suureneb, nii et ei saa kindlalt öelda kui suur see on. Universum on umbes 14,5 miljardit aastat vana. **66. MIlline on universumi struktuur** Universum on pidevas paisumises - kogu aeg mõõtmete suurenemine Universum on lõpmatult suur ja paisub kogu aeg suuremaks. **67. Suur Pauk ja sellel järgnev** Suure paugu teooria - 14,5 miljardit aastat tagasi toimunud hüpoteetiline kõige ehk siis maailma universumi algushetk. Sellega said ruum ja aeg mõtte. Alguses temp 10 astmel 32 K. Ühes väikeses ruumi piirkonnas oli väga suur energiahulk koondunud - kõrge temp, sellest punktist hakkas energia laiali minema, esimesed protsessid toimusid väga väikese aja jooksul. I Siis hakkasid eralduma üksteisest aine ja antiaine ning moodustasid esimesena kvargid. II Siis hakkasid kvargid moodustama kolmikuid ---\> prootonid ja neutronid. 10 astmel 28 K III 3000 aastat läks aega ja siis tekkis elektron. Ja siis hakkasid tekkima neutraalsed aatomid. 10 000 K IV Järjest ka kogu aeg temperatuur langes. 300 000 a universumi struktuur 3500K. V 200 mln galaktikate tekke. **68. Kus me asume universumis** On universum, universumist väike osa on lokaalne superparv, selles lokaalsest superparvest on üks väike osa lokaalne rühm, sellest kohalikest galaktikate rühmast on 1/30 ehk väike osa on meie kodugalaktika Linnutee. Linnutees on mõnisada miljardit tähte, millest üks väike osa on Päikesesüsteem, ja sellest Päikesesüsteemist üks väike osa on Maa.