Isiksus 1.1 (kordamine) PDF
Document Details
Uploaded by Deleted User
Tags
Summary
This document discusses personality and cognitive abilities, including definitions and measurement models. It explores the differences between personality and personality traits, and examines how these factors relate to everyday life. The text also touches upon different applications of understanding these concepts in various fields, such as clinical psychology, health behaviors, and educational psychology.
Full Transcript
Isiksus 1.1 Isiksus ja vaimne võimekus: de nitsioonid ja mõõtmismudelid (1.1) TEEMA 1: Isiksus ja isiksuseomadused: mis on erinevus? 1. Isiksus (Personality): ◦ Isiksus on lai ja terviklik kontseptsioon, mis kirjeldab inimese kogu psühholoogilist...
Isiksus 1.1 Isiksus ja vaimne võimekus: de nitsioonid ja mõõtmismudelid (1.1) TEEMA 1: Isiksus ja isiksuseomadused: mis on erinevus? 1. Isiksus (Personality): ◦ Isiksus on lai ja terviklik kontseptsioon, mis kirjeldab inimese kogu psühholoogilist olemust. See hõlmab inimese tüüpilist käitumist, mõtlemist ja emotsioone mitmesugustes olukordades. ◦ Näide: Kui inimene on introvertne, siis see isiksuse omadus mõjutab paljusid tema eluvaldkondi – kuidas ta suhtleb, kuidas ta otsuseid teeb ja milliseid tegevusi ta eelistab. 2. Isiksuseomadused (Traits): ◦ Isiksuseomadused on spetsii lised ja kitsamad komponendid isiksusest. Need on püsivad kalduvused, mis kujundavad konkreetset tüüpi käitumist. ◦ Näide: Kui inimesel on omadus „lahkus“, siis see väljendub spetsii listes tegudes – ta aitab teisi, annab komplimente või toetab sõpru. Kuidas need on seotud? Isiksus on nagu „suur pilt“ inimesest, samas kui isiksuseomadused on selle suure pildi tükid. Mõtle isiksusele kui puslele ja isiksuseomadustele kui üksikutele pusletükkidele. Üksik omadus (nt kohusetunne) on osa suuremast tervikust (nt inimene, kes on organiseeritud ja metoodiline). Mis on isiksus? Isiksus kirjeldab, kuidas inimene tavaliselt käitub ja milline ta on igapäevaelus. See näitab inimese tüüpilist olemust ja reaktsioone. Püsiv: Isiksus on ajas suhteliselt stabiilne (nt rahulikkus või ekstravertsus ei muutu kergesti). Näide: Inimene, kes on alati rahulik ja kannatlik ka pingelistes olukordades, omab rahulikku isiksust. Kui keegi on ekstravert, siis ta armastab seltskonda ja naudib suhtlemist – see omadus ei muutu üleöö. TEEMA 2: Mis on vaimne võimekus? Vaimne võimekus näitab, mida inimene suudab teha, kui talle antakse ülesanne, mis vajab mõtlemist, analüüsi või loogikat. See on inimese võime õppida ja probleeme lahendada. Muutuv: Vaimset võimekust saab õppimise ja harjutamisega parandada (nt õpime uusi oskusi). Näide: fi fi fi Kui inimene suudab kiiresti leida keerulisele matemaatikaprobleemile lahenduse, siis ta demonstreerib head vaimset võimekust. Keegi võib õppida keerulisi uusi keeli ja neid ladusalt kasutada, mis näitab tugevat vaimset võimekust. Isiksuse ja vaimse võimekuse võrdlus igapäevaelus: 1. Isiksus: ◦ Mõjutab, kuidas inimene reageerib olukorrale. ◦ Näide: Kui keegi ütleb ekstraverdile midagi ootamatut, võib ta reageerida kiirelt ja sõbralikult, samas introvert võib eelistada mõtlemiseks aega võtta. 2. Vaimne võimekus: ◦ Mõjutab, kuidas inimene lahendab probleeme või õppida uusi oskusi. ◦ Näide: Ekstravert ja introvert võivad mõlemad õppida keerulist uut oskust (nt programmeerimist), kuid see sõltub nende vaimsest võimekusest, mitte isiksusest. Lihtne eristus: 1. Isiksus: „Ma olen sõbralik ja avatud.“ (tavapärane olemus). 2. Vaimne võimekus: „Ma suudan lahendada keerulisi matemaatikaprobleeme. “ (probleemide lahendamise oskus). Kokkuvõte: Isiksus räägib sellest, kuidas sa oled ja käitud. See on nagu sinu iseloom. Vaimne võimekus räägib sellest, mida sa suudad teha ja mida sa oskad. TEEMA 3: Praktiline tähtsus Isiksuse ja vaimse võimekuse mõistmist kasutatakse mitmes valdkonnas, sealhulgas kliinilises psühholoogias, tervisekäitumises, hariduses ja tööelus. Vaatame lähemalt. 1. Kliiniline psühholoogia: Miks see oluline on? ◦ Isiksuse ja vaimse võimekuse hindamine aitab paremini mõista inimese vaimse tervise probleeme ja määrata sobiva ravi. Näide: ◦ Depressiooniga inimene võib oma isiksuseomaduste tõttu (nt madal emotsionaalne stabiilsus) olla rohkem haavatav. Vaimse võimekuse hindamine aitab mõista, kas tema keskendumisvõime või mälu on häiritud. 2. Tervisekäitumine: Miks see oluline on? ◦ Isiksus mõjutab inimese eluviisi, tervisevalikuid ja toimetulekut haigustega. Näide: ◦ Kõrge neurootilisusega inimene võib rohkem muretseda oma tervise pärast ja tihedamini arsti juurde pöörduda, isegi väikeste sümptomite korral. ◦ Samas võib madala kohusetundlikkusega inimene ignoreerida tervisekontrolle ja riskida oma heaoluga. 3. Hariduspsühholoogia: Miks see oluline on? ◦ Õpetajad ja haridusspetsialistid saavad kohandada õpetamisviise vastavalt õpilase isiksusele ja vaimsele võimekusele. Näide: ◦ Introvertne õpilane võib eelistada individuaalseid ülesandeid, samas kui ekstravert naudib grupitöid. ◦ Kui õpilasel on kõrge vaimne võimekus, saab talle pakkuda keerukamaid ülesandeid, et teda motiveerida. 4. Personalivalik ja tööelu: Miks see oluline on? ◦ Tööandjad saavad isiksuse ja vaimse võimekuse hindamise abil valida töötajaid, kes sobivad kõige paremini teatud ametikohtadele. Näide: ◦ Töö, mis nõuab kõrget täpsust ja vastutust, sobib hästi kohusetundlikele inimestele. ◦ Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine võib nõuda loovust ja paindlikku mõtlemist, mis on osa vaimsest võimekusest. Kokkuvõte: Isiksus aitab mõista, kuidas inimene tõenäoliselt käitub erinevates olukordades. Vaimne võimekus näitab, milliseid oskusi ja probleemi lahendamise võimekust inimene omab. TEEMA 4: MÕÕTMISMUDELID 1. Re ektiivne mudel Lihtne selgitus: Kujutle, et omadus on peegel, mis näitab inimese käitumist. fl Omadus seespool põhjustab seda, kuidas inimene väliselt käitub. Näide: Ekstravertsus on inimese sees peituv omadus. See omadus „tekitab“ väliseid käitumisi nagu: ◦ Suhtlemise algatamine. ◦ Nautimine olla tähelepanu keskpunktis. ◦ Aktiivne osalemine grupitegevustes. Võrdlus igapäevaeluga: Mõtle inimesele, kes alati naeratab ja alustab juttu uute inimestega. Tema selline käitumine tuleneb omadusest „ekstravertsus“. Re ektiivne mudel mõõdaks teda vaadeldavate tegevuste kaudu. 2. Formatiivne mudel Lihtne selgitus: Kujutle, et omadus on kokteil, mille koostisosad määravad, milline see lõpuks on. Omadus on erinevate elementide kombinatsioon. Näide: Sotsiaalmajanduslikku staatust saab määratleda: 1. Haridus: Kas inimesel on kõrgharidus? 2. Sissetulek: Kui palju ta teenib? 3. Elukoht: Millises piirkonnas ta elab? Need kolm osa kokku moodustavad sotsiaalmajandusliku staatuse. Ükski neist üksi ei selgita seda omadust täielikult. Võrdlus igapäevaeluga: Mõtle inimesele, kelle eluviis peegeldab tema staatust: hea haridus, hea töökoht ja meeldiv elukoht. Kõik need „indikaatorid“ koos määravad tema staatuse. 3. Võrgustikumudel Lihtne selgitus: Kujutle, et omadused ja käitumised on võrgustik, kus iga element mõjutab teisi. Üks omadus ei põhjusta kõike, vaid kõik elemendid mõjutavad üksteist. Näide: Stress ja impulsiivsus: ◦ Kui inimene on stressis, võib see muuta ta impulsiivseks (otsib kiireid lahendusi). ◦ Impulsiivsus võib tekitada rohkem probleeme (nt tehtud vead), mis omakorda suurendab stressi. See mudel uurib, kuidas erinevad käitumised ja omadused loovad dünaamilisi tsükleid. fl Võrdlus igapäevaeluga: Kujutle inimest, kes satub stressi ja hakkab seetõttu rohkem sööma. See võib põhjustada kehakaalu tõusu, mis suurendab stressi veelgi. Võrgustikumudel analüüsib, kuidas kõik need tegurid üksteist mõjutavad. Kokkuvõte lihtsas keeles: 1. Re ektiivne mudel: Omadus „peegeldub“ käitumises (ekstravert on alati seltskondlik). 2. Formatiivne mudel: Omadus on kokku pandud erinevatest osadest (nt sotsiaalmajanduslik staatus = haridus + sissetulek + elukoht). 3. Võrgustikumudel: Omadused ja käitumised mõjutavad üksteist vastastikku (stress ↔ impulsiivsus). LUGEMINE 1: Allport 1931: Omaduste teooria Allport selgitas, et isiksuseomadused (traits) on püsivad mustrid, mis mõjutavad inimese käitumist erinevates olukordades. Need omadused pole lihtsalt sõnad, vaid midagi, mis reaalselt kujundab seda, kuidas inimene igapäevaelus käitub. 1. Mis on omadus? Omadus on midagi enamat kui nimi või sõna. ◦ See tähendab, et omadus peab reaalselt avalduma inimese käitumises. ◦ Näide: Kui keegi on „lahke“, siis ta tõesti aitab teisi, mitte ainult ei ütle, et on lahke. 2. Omadus on üldisem kui harjumus. Harjumused on väiksed ja spetsii lised (nt alati enne magamaminekut hambaid pesta). Omadused ühendavad paljusid harjumusi ja loovad laiema mustri. ◦ Näide: Korrektsus ei tähenda ainult puhta tööruumi hoidmist, vaid ka täpsust tähtaegade ja organiseerituse osas. 3. Omadused suunavad käitumist. Need ei ole lihtsalt olemas, vaid nad mõjutavad, kuidas inimene käitub erinevates olukordades. ◦ Näide: Kui keegi on ekstravert, siis ta otsib sotsiaalseid olukordi ja algatab tihti vestlusi. 4. Omadusi saab mõõta. Omadusi saab teaduslikult uurida ja mõõta inimese käitumise põhjal. fl fi ◦ Näide: Lahkust saab hinnata, vaadeldes, kui tihti inimene osaleb vabatahtlikus töös või aitab sõpru ja pereliikmeid. 5. Omadus pole „hea“ ega „halb“. Omadused on moraalselt neutraalsed – nende tähendus sõltub kontekstist. ◦ Näide: Kohusetunne on hea omadus, kui inimene suudab töö tähtajaks lõpetada, kuid see võib olla kahjulik, kui ta muutub perfektsionistiks ja ei lõpeta kunagi tööd. 6. Käitumine võib vahel tunduda vastuolus omadusega. Omadused ei tähenda, et inimene käitub alati ühtemoodi. ◦ Näide: Tavaliselt lahke inimene võib stressiolukorras olla kannatamatu. 7. Kaks perspektiivi omadustest: 1. Isikusisesed mustrid: ◦ Omadused on osa inimese sisemisest süsteemist ja kujundavad tema mõtlemist ja käitumist. ◦ Näide: Lahke inimene tunneb end hästi, kui ta saab teisi aidata. 2. Indiviididevahelised erinevused: ◦ Inimesi saab võrrelda nende omaduste põhjal. ◦ Näide: Üks inimene võib olla väga ekstravertne, teine pigem introvertne. Kokkuvõte lihtsas keeles: Omadused on nagu „juhendid“, mis aitavad inimesel käituda eri olukordades. Need on üldised, stabiilsed ja mõjutavad meie igapäevast elu. Käitumine võib vahel omadusega mitte kokku langeda (nt rahulik inimene võib vahel vihastada, kui on väga väsinud). Isiksuseomadused ongi see, millest Allport 1931 rääkis. Need on inimese isiksuse põhielemendid – need omadused, mis määravad, kuidas inimene tavaliselt käitub, tunneb ja mõtleb. Mis on isiksuseomadused? Püsivad kalduvused: Need on suhteliselt stabiilsed aja jooksul (nt inimene, kes on tavaliselt lahke, püsib lahkena ka aastate pärast). Mõjutavad käitumist: Need omadused suunavad inimese käitumist mitmesugustes olukordades (nt kohusetundlik inimene püüab alati tähtajast kinni pidada). Erinevad harjumustest: Harjumused on väiksemad ja spetsii lised (nt alati enne magamaminekut raamatu lugemine), samas kui omadused on laiemad (nt uudishimu, mis viib lugemiseni). Näited isiksuseomadustest: fi Ekstravertsus: Seltskondlik ja energiline. Lahkus: Soov aidata ja hoolida teistest. Kohusetunne: Täpne ja organiseeritud. Neurootilisus: Kalduvus muretseda ja stressi tunda. Avatus kogemustele: Uudishimulik ja loov. Miks Allport keskendus isiksuseomadustele? Allport leidis, et just isiksuseomadused aitavad kõige paremini mõista ja kirjeldada, kuidas inimesed erinevates olukordades käituvad. Ta rõhutas, et need omadused pole ainult teooria – neid saab uurida ja mõõta. Näide igapäevaelust: Kui keegi ütleb: „Ta on väga lahke!“ – see viitab isiksuseomadusele. Kui see inimene näiteks aitab regulaarselt kodutuid või kuulab sõpru kannatlikult, siis see käitumine näitab tema lahkust. LUGEMINE 2: Beck 2020: Idiograa line lähenemine (Individuaalsed omadused) Beck ütleb, et iga inimene on unikaalne, ja seepärast ei saa kõiki inimesi kirjeldada samade üldiste omaduste abil (nt Big Five omadused nagu ekstravertsus või kohusetundlikkus). Peamised ideed lihtsustatud kujul: 1. Iga inimene on erinev: ◦ Iga inimese isiksuseomadused on ainulaadsed ja väljenduvad omamoodi. ◦ Näide: Kaks inimest võivad olla kohusetundlikud, kuid üks näitab seda tööl (tähtaegadest kinnipidamine) ja teine kodus (perele pühendumine). 2. Omadused on omavahel seotud: ◦ Isiksuseomadused mõjutavad üksteist ja on seotud inimese käitumisega. ◦ Näide: Kui inimene on stressis, võib ta muutuda impulsiivseks, ja impulsiivsus omakorda suurendab stressi. 3. Omaduste mõju ei avaldu kohe: ◦ Mõne omaduse mõju võib ilmneda alles hiljem. ◦ Näide: Kui oled täna motiveeritud õppima, võib selle tulemus (hea eksamihinne) näha olla alles paari nädala pärast. 4. Isiksus muutub ajas ja olukorras: ◦ Inimese isiksus kohaneb erinevate olukordadega ja ei käitu alati ühtemoodi. fi ◦ Näide: Tavaliselt rahulik inimene võib stressiolukorras muutuda ärevaks ja kannatamatuks. 5. Traditsioonilised mudelid ei pruugi piisata: ◦ Big Five või sarnased mudelid annavad üldise pildi, kuid ei näita, kuidas omadused igas inimeses erinevalt väljenduvad. ◦ Näide: Üks introvert võib nautida vaikust ja üksildust, teine aga olla väga avatud väikestes seltskondades. Miks see oluline on? Beck rõhutab, et iga inimene on unikaalne. Tema isiksust ei saa alati määratleda ainult üldiste omaduste põhjal – tuleb arvestada ka tema kogemusi ja konteksti. Lihtne kokkuvõte: Inimesed on unikaalsed ja nende isiksuseomadused väljenduvad erinevalt. Isiksus ei ole staatiline – see võib muutuda sõltuvalt ajast ja olukorrast. Kõiki inimesi ei saa kirjeldada ühe mudeli järgi, nagu näiteks Big Five. TEEMA 5: Seletus vs kirjeldus: Mis vahe neil on? 1. Seletus (explanation): ◦ Seletus keskendub küsimusele „Miks?“ ehk mis on põhjused, miks inimene käitub teatud viisil. ◦ See tähendab, et me ei vaata ainult inimese käitumist, vaid püüame mõista ka põhjuseid ja tegureid, mis käitumist mõjutavad. 2. Näide: ◦ Inimene räägib tihti võõrastega ja otsib uusi tutvusi. ◦ Seletus: Ta on ekstravertne, mis tähendab, et ta tunneb end energiliselt ja hästi, kui suhtleb inimestega. Ekstravertsus on tema käitumise aluseks. 2. Kirjeldus (description): ◦ Kirjeldus keskendub küsimusele „Mida?“ ehk mida inimene teeb või kuidas ta tavaliselt käitub. ◦ Siin ei otsita põhjuseid, vaid lihtsalt vaadeldakse ja kirjeldatakse käitumist. 3. Näide: ◦ Inimene osaleb tihti seltskondlikel üritustel ja algatab vestlusi. ◦ Kirjeldus: Ta on sotsiaalne ja aktiivne suhtleja. Võrdlus näitega igapäevaelust: Kujuta ette, et jälgid last, kes tihti mängib sõpradega ja jagab oma mänguasju. 1. Kirjeldus: ◦ „See laps jagab mänguasju ja kutsub sõpru mängima.“ ◦ Siin keskendume ainult sellele, mida laps teeb, ilma otsimata põhjust. 2. Seletus: ◦ „See laps jagab mänguasju, sest ta on lahke ja koostööaldis.“ ◦ Siin proovime leida põhjuse, miks ta selliselt käitub (nt isiksuseomadus „lahkus“). Kuidas need on seotud? Kirjeldus on esimene samm: märkame, mida inimene teeb. Seletus läheb sügavamale ja püüab mõista, miks inimene selliselt käitub. Kus seda kasutatakse? 1. Psühholoogias: ◦ Kirjeldatakse inimese käitumist (nt stressis inimene tõstab häält). ◦ Selgitatakse käitumise põhjuseid (nt stress tekib, sest inimene on madala emotsionaalse stabiilsusega). 2. Tööelus: ◦ Kirjeldus: Töötaja täidab kõik ülesanded õigeks ajaks. ◦ Seletus: Töötaja on kohusetundlik ja organiseeritud. Kokkuvõte lihtsas keeles: Kirjeldus räägib, mida inimene teeb. Seletus püüab aru saada, miks inimene midagi teeb. Kirjeldus on see, mida me vahetult näeme – inimese käitumine, mida saab vaadelda ja kirjeldada ilma lisaselgitusi otsimata. ◦ Näide: Inimene naeratab ja algatab vestlusi. Seletus on sügavam arusaamine, miks inimene nii käitub – see, mida me otseselt ei näe ja mida peame analüüsima või uurima. ◦ Näide: Inimene naeratab ja algatab vestlusi, sest ta on ekstravertne ja tunneb end hästi sotsiaalsetes olukordades. Lihtne kokkuvõte: Kirjeldus = mida me näeme. Seletus = mida me peame mõistmiseks uurima. TEEMA 6: VALIIDSUS JA RELIAABLUS MÕÕTMISES Valiidsus: Kas mõõtame seda, mida väidame, et mõõdame? Kujutle: Sul on pliiats, mis on mõeldud joonistamiseks. Kui pliiats kirjutab hästi, on see „valiidselt“ pliiats. Kui see ei kirjuta, pole see pliiats oma eesmärgil valiidselt toimiv. Psühholoogilises testimises tähendab valiidsus, et test mõõdab õiget omadust. Näide 1: Ekstravertsuse test Õige valiidsus: Kui test küsib inimeselt: „Kas sulle meeldib suurtes gruppides olla?“ ja tulemused näitavad, kui ekstravertne inimene on, siis on test valiidselt üles ehitatud. Vale valiidsus: Kui test küsib hoopis „Kas sulle meeldib loodusteadus?“ ja seda kasutatakse ekstravertsuse hindamiseks, ei ole valiidsus hea. Reliaablus: Kas mõõtmine on järjepidev? Kujutle: Sa kaalud end vannitoas kaalu peal. Kui kaal näitab iga kord erinevat tulemust, on see ebareaabel. Kui kaal annab iga kord sama numbri, on see reaabel. Psühholoogilises testimises tähendab reliaablus, et test annab sarnaseid tulemusi sama inimese puhul ka erinevatel aegadel. Näide 2: Ekstravertsuse test Hea reliaablus: Kui inimene teeb testi täna ja kuu aja pärast, on tulemused samad (kui isiksus pole muutunud). Halb reliaablus: Kui test näitab täna, et inimene on väga ekstravertne, ja kuu aja pärast, et ta on täielik introvert. Peamine erinevus valiidsuse ja reliaabluse vahel 1. Valiidsus: Kas test mõõdab õiget asja? ◦ Näide: Kas ekstravertsuse test mõõdab ekstravertsust, mitte näiteks loogilist mõtlemist? 2. Reliaablus: Kas test mõõdab järjepidevalt? ◦ Näide: Kas test näitab sarnaseid tulemusi, kui seda mitu korda täita? Igapäevane analoog Kujutle, et ostad termomeetri: ◦ Valiidsus: Kas see mõõdab õigesti temperatuuri? (Kui oled 37°C, kas see näitab 37°C?) ◦ Reliaablus: Kas see näitab iga kord sama temperatuuri, kui mõõdad järjest mitu korda? TEEMA 7: Korrelatsioon ja põhjuslikkus: Mis vahe neil on? 1. Korrelatsioon ◦ Korrelatsioon näitab, et kaks asja on seotud – kui üks muutub, muutub ka teine. ◦ Oluline: Korrelatsioon EI tähenda, et üks asi põhjustab teist. Need võivad olla seotud kolmanda teguri kaudu või juhuslikult. 2. Näide: ◦ Kui ekstravertsus ja õnnelikkus on korrelatsioonis, siis ekstravertsed inimesed kipuvad olema õnnelikumad. ◦ See ei tähenda, et ekstravertsus „põhjustab“ õnnelikkust. Võib olla kolmas tegur (nt sotsiaalne toetus), mis mõjutab mõlemat. 2. Põhjuslikkus ◦ Põhjuslikkus tähendab, et üks asi põhjustab teist. ◦ Selle kindlakstegemiseks on vaja täiendavaid uuringuid, näiteks katseid, mis välistavad juhuslikud tegurid. 3. Näide: ◦ Kui tervise parandamine (nt trenn) põhjustab meeleolu tõusu, siis võib öelda, et tervislik eluviis on otsene põhjus, miks inimene tunneb end paremini. Kuidas korrelatsioon ja põhjuslikkus võivad segi minna? Näide 1: Korrelatsioon: Rohkem jäätist müüakse, kui rohkem inimesi ujumas käib. Vale põhjuslikkus: „Jäätise söömine põhjustab ujumise!“ Õige seletus: Mõlemat mõjutab kolmas tegur – soe ilm. Jäätis ja ujumine on seotud, kuid üks ei põhjusta teist. Näide 2: Korrelatsioon: Ekstravertsed inimesed naudivad tihti suuremat sotsiaalset võrku. Vale põhjuslikkus: „Ekstravertsus põhjustab sõprade hulka!“ Õige seletus: Ekstravertsus võib tõesti mõjutada, aga ka sõprade olemasolu võib suurendada inimese sotsiaalset enesekindlust. Miks see oluline on? Psühholoogias: Kui näeme, et omadused ja käitumised on seotud, on oluline kindlaks teha, kas üks tõesti põhjustab teist. ◦ Näiteks: Kas madal neurootilisus põhjustab paremat tervist, või on mõlemad seotud teise teguriga (nt vähem stressi)? Igapäevaelus: Aitab mõista, miks nähtused on seotud, ja väldib valesid järeldusi. Lihtne kokkuvõte: 1. Korrelatsioon: Kaks asja on seotud, aga üks ei pruugi teist põhjustada. 2. Põhjuslikkus: Üks asi mõjutab otseselt teist. Igapäevane analoog: Kujutle, et näed, et inimesed kannavad vihmavarje, kui ilm on pilves: ◦ Korrelatsioon: Pilves ilm ja vihmavarju kasutamine on seotud. ◦ Põhjuslikkus: Pilves ilm ei põhjusta vihmavarju kasutamist – vihm ise põhjustab selle. TEEMA 8: RAKENDUSVALDKONNAD 1. Kliiniline psühholoogia Mis see on? Kliiniline psühholoogia tegeleb inimeste vaimse tervise probleemide diagnoosimise ja raviga. Psühholoogid uurivad, kuidas inimese isiksus ja vaimne võimekus mõjutavad tema vaimset heaolu. Näide kliinilisest olukorrast: Inimene tunneb end pidevalt väsinuna ja on tihti kurb. Psühholoog teeb isiksusetesti ja leiab, et inimesel on kõrge neurootilisus (kalduvus muretsemiseks ja negatiivseteks emotsioonideks). Lahendus: Ravi keskendub sellele, kuidas inimene saaks oma ärevust ja stressi paremini hallata (nt lõdvestustehnikad, kognitiivne teraapia). Miks isiksuse hindamine on oluline? Inimesed reageerivad ravile erinevalt. Näiteks: ◦ Madala kohusetundlikkusega inimene vajab rohkem tuge, et järgida ravijuhiseid. ◦ Ekstravertne inimene võib eelistada grupiteraapiat, samas kui introvert soovib privaatsust. 2. Personalivalik Mis see on? Personalivalik tähendab sobiva inimese leidmist kindlale ametikohale. Isiksuse ja vaimse võimekuse hindamine aitab tööandjatel valida töötajaid, kes vastavad töö nõuetele. Näide tööalasest olukorrast: Ettevõte otsib klienditeenindajat, kes peab olema suhtlemisaldis ja kiiresti otsuseid langetama. Kandidaat täidab isiksusetesti, mis näitab kõrget ekstravertsust (suhtlemisoskus) ja head probleemide lahendamise võimet. Lahendus: Ettevõte palkab selle kandidaadi, sest ta vastab töö nõuetele. Miks isiksuse ja võimekuse hindamine on oluline? Kui vale inimene pannakse valele ametikohale, võib see tekitada stressi ja madalamat tööefektiivsust. ◦ Näiteks: Introvert võib tunda end ebamugavalt tööl, kus on pidev suhtlemine klientidega. 3. Tervisekäitumine Mis see on? Tervisekäitumine tähendab, kuidas inimesed hoolitsevad oma tervise eest (nt trenni tegemine, tervislik söömine). Isiksus mõjutab seda, milliseid terviseotsuseid inimene teeb. Näide tervisealasest olukorrast: Kahel inimesel on kõrge vererõhk ja nad peavad hakkama trenni tegema. ◦ Inimene A: Madala kohusetundlikkusega, ei pea plaanidest kinni. ◦ Inimene B: Kõrge kohusetundlikkusega, jälgib täpselt arstide juhiseid. Lahendus: ◦ Inimene A vajab paindlikumat treeningkava, mis jätab talle rohkem vabadust valida, millal ja mida teha. ◦ Inimene B saab hakkama rangema treeningkavaga. Miks isiksuse mõistmine on oluline? Kui terviseprogrammid vastavad inimese isiksusele, on tõenäolisem, et inimene jääb nendest kinni. Kokkuvõte: 1. Kliiniline psühholoogia: Kasutab isiksuseteste, et mõista vaimse tervise probleeme ja pakkuda sobivaid lahendusi. ◦ Näide: Neurootilisuse hindamine aitab keskenduda ärevuse haldamisele. 2. Personalivalik: Hindab isiksust ja võimekust, et valida töötajaid, kes sobivad ametikohale. ◦ Näide: Ekstravert sobib klienditeenindusse. 3. Tervisekäitumine: Kasutab isiksuseanalüüsi, et luua tervislikke harjumusi edendavaid programme. ◦ Näide: Kohusetundlik inimene järgib täpset treeningplaani, samas kui paindlik programm sobib organiseerimata inimesele. TEEMA 9: MÕÕTMISE TÄPSUS 1. Konstruktivaliidsus Mis see on? Konstruktivaliidsus tähendab, et test mõõdab täpselt seda omadust või konstrukti, mida ta väidab mõõtvat. ◦ Kui test peaks mõõtma ekstravertsust, peab see tõesti mõõtma ekstravertsust, mitte näiteks loovust või intelligentsust. Näide konstruktivaliidsusest: Test, mis väidab, et mõõdab ekstravertsust, võiks sisaldada küsimusi nagu: ◦ „Kas sulle meeldib olla tähelepanu keskpunktis?“ ◦ „Kas naudid suures grupis olemist?“ Kui testis on hoopis küsimusi loogika või matemaatika kohta, siis see ei mõõda ekstravertsust ja selle konstruktivaliidsus on madal. 2. Kriteeriumivaliidsus Mis see on? Kriteeriumivaliidsus tähendab, et testi tulemused peavad olema seotud reaalsete tulemustega või käitumisega. ◦ Näiteks: Ekstravertsuse test peaks suutma ennustada, kui tihti inimene osaleb seltskondlikel üritustel. Näide kriteeriumivaliidsusest: Kui test näitab, et inimene on väga ekstravertne, peaks ta tõenäoliselt: ◦ Nautima seltskonda. ◦ Algatama vestlusi võõrastega. ◦ Eelistama töötada meeskonnas. Kui testi tulemused ei ennusta sellist käitumist, siis selle kriteeriumivaliidsus on madal. Mõlema valiidsuse kokkuvõte: 1. Konstruktivaliidsus: Kas test mõõdab õiget omadust? ◦ Näide: Kas ekstravertsuse test mõõdab ekstravertsust? 2. Kriteeriumivaliidsus: Kas testi tulemused on seotud reaalse käitumisega? ◦ Näide: Kas ekstravertsuse testi tulemused ennustavad, kui tihti inimene sotsialiseerub? Miks valiidsus on oluline? Praktiline näide: ◦ Ettevõte kasutab testi, et valida töötajaid müügitööle. ◦ Kui test ei mõõda ekstravertsust (konstruktivaliidsus madal), siis see ei aita valida õigeid inimesi. ◦ Kui test ei suuda ennustada, kuidas inimene tööl suhtleb (kriteeriumivaliidsus madal), on selle kasutamine mõttetu. Igapäevane analoog: Kujutle, et ostad kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetri: ◦ Konstruktivaliidsus: Kas termomeeter mõõdab kehatemperatuuri (mitte näiteks ruumi temperatuuri)? ◦ Kriteeriumivaliidsus: Kas termomeeter annab õigeid tulemusi ja aitab otsustada, kas sul on palavik? Kokkuvõte lihtsas keeles: Konstruktivaliidsus = õige asi. Kas test mõõdab seda omadust, mida ta peaks mõõtma? Kriteeriumivaliidsus = õige tulemus. Kas testi tulemused ennustavad midagi reaalses elus?