20. sajandi muusika PDF

20. sajandi muusika 20. sajandi muusikat iseloomustab erinevate stiilide paljusus. Sajandi esimesel poolel võib eristada 4 voolu: 1. hilisromantism (G. Mahler; R. Strauss), 2. impressionism (C. Debussy; M. Ravel), 3. neoklassitsism (I. Stravinski), 4. ekspressionism (A. Schönberg)....

20. sajandi muusika 20. sajandi muusikat iseloomustab erinevate stiilide paljusus. Sajandi esimesel poolel võib eristada 4 voolu: 1. hilisromantism (G. Mahler; R. Strauss), 2. impressionism (C. Debussy; M. Ravel), 3. neoklassitsism (I. Stravinski), 4. ekspressionism (A. Schönberg). Gustav Mahler Richard Strauss Claude Debussy Maurice Ravel Igor Stravinski Arnold Schönberg  Hilisromantism Romantismi järellainetus, mis kandus 20. sajandisse. Kõige enam kõlapinda leidis Saksamaal ja Austrias. Eeskujuks Richard Wagner oma ooperireformi ja suurte koosseisudega, suur tähtsus vaskpillidel. Harmoonia tihti ebapüsiv, suund tonaalsuse (võime määrata helistikku) kadumise poole. Gustav MAHLER (1860 - 1911): Tšehhi-Austria helilooja ja dirigent; muusikadirektor (dirigent) Viini Õukonnaooperis Teosed enamasti programmilised, kus kajastuvad eetilised ja filosoofilised probleemid. Looming: ★ orkestrisaatega laulutsüklid: ○ “Rändselli laulud”; “Laulud poisi võlusarvest”; “Laulud surnud lastest” ★ Sümfooniad: ○ Kokku 9 sümfooniat (osade arv 2 - 6) ○ Loomingu tipp oli 8. sümfoonia ehk “Tuhande sümfoonia”: Peamine idee: muusika on isikuse ja massi mõjutamise üllamaid jõude. Erakordne oli teose pikkus ja esitajate arv (1029 muusikut). Sümfoonia jaguneb kaheks osaks: 1. nelipühahümn “Veni, creator spiritus” 2. Goethe “Fausti” lõpustseen Richard STRAUSS (1864 - 1949) Saksa helilooja ja dirigent; Berliini ja Viini Riigiooperi peadirigent; Orkestrijuht üle poole sajandi. Looming: ★ orkestrimuusika: ○ Maailmakuulsuse tõid sümfoonilised poeemid (kokku 9) 1888 … “Don Juan” 1896 … “Nõnda kõneles Zarathustra” aluseks F. Nietzsche samanimeline filosoofiline teos teose algus ehk “Päikesetõus mägedes” on klassikalise muusika üks tuntumaid helikujundeid ★ lavamuusika: ○ Kokku 14 ooperit. ○ 1902 nägi Strauss O. Wilde’i näidendit “Salome” ning 1905 valmis ooper “Salome” Tegevustik viib kristluse tekkimise aega Põhjustab tormi ooperimaailmas “Seitsme loori tants”  Impressionism Kujunes samaaegselt hilisromantismiga. Mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi maalikunstist. ★ 1874. aa Pariisis näitus ★ Claude Monet maal “Impressioon. Tõusev päike” ★ Impressioon tähendab muljet. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Iseloomulik peenete nüansside, värvivarjundite eelistamine tugevatele ja intensiivsetele värvidele. Impressionistlik muusika: ★ Eriline tähelepanu on instrumentide ja orkestri kõlavärvidel. ★ Tähelepanu peenetel nüanssidel - iseloomulik on nn “sillerdav koloriit” Claude DEBUSSY (1862 - 1918): Prantsuse helilooja, pianist ja dirigent Üldhariduskoolis ei õppinud, võttis klaveritunde, lõpetas Pariisi Konservatooriumi Nooruses tutvus Nadežda von Meck’iga. Tegeles maalimisega Looming: ★ 1 ooper: “Pelleas ja Melisande” ★ orkestrimuusika: ○ Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Esimene impressionistlik teos Euroopa muusikas (1894) Teos on inspireeritud S. Mallarme luulest. Faun on inimesi hirmutav ja narriv metsavaim ○ Sümfooniline triptühhon “Nokturnid” Koosneb kolmest nokturnist 1. “Pilved” 2. “Pidustused” 3. “Sireenid” - naiskooriga - sireen on naise peaga linnuna kujutatud kuri deemon, kes meelitab lauluga kalureid karile ★ klaverimuusika: ○ klaveritsükkel “Prelüüdid” (1903-1913) ○ “Bergamasque’i süit” (1905) neljaosaline 3. osa “Kuuvalgus” (“Clair de lune”) Maurice RAVEL (1875 - 1937): Prantsuse helilooja ja pianist Isa oli Šveitsi ja ema baski päritolu 14-aastaselt Pariisi konservatooriumis Muusikute ja kunstnike tähelepanu keskpunkt - sõbrad korraldasid talle “raveliaad’e” Tema loomingus on eriline tähelepanu muusika rütmilisel küljel. Loomingus eelistab erksaid, aktiivseid ja keerulisi rütme: ★ nt hispaania tantsude rütmid (habaneera, boolero) Looming oli mõjutatud ka jazzmuusikast. Looming: ★ Orkestrimuusika: ○ “Boolero” (1828) algselt ballett, libreto autorid I. Rubinstein ja M. Ravel Maailmakuulsaks sai orkestripalana Boolerovõte - meloodia, rütm ja harmoonia on algusest lõpuni muutumatud (ainsana muutub dünaamika) ★ Lavamuusika: ○ Tähelepanu keskpunkti jõudis balletiga “Daphnis ja Chloe” (1912) Balleti tellis vene impressaario Sergei Djagilev, koreograaf Mihhail Fokin Aluseks kreeka antiikkirjaniku Longose samanimeline teos ★ Klaverimuusika: ○ 2 klaverikontserti Klaverikontsert D-duur, vasakule käele ○ “Paat ookeanil” - III osa tsüklist “Peegeldused”  Neoklassitsism Klassitsismi traditsioone elustav suund, mis tekkis I maailmasõja järel. Viini klassikute traditsioonide taaselustamine. Huvi barokk- ja renessanssmuusika vastu. Iseloomulikuks jooneks oli muusika harmoonia ja orkestratsioon lihtsustamine; lühikesed teemad ja meloodiad. Väärtustati teose täpset ülesehitust ehk vormi. Igor STRAVINSKI (1882 - 1971) Vene helilooja Sai aadlikasvatuse ning mitmekülgse hariduse, 1905 lõpetas õigusteaduskonna Kohtus helilooja Nikolai Rimski-Korsakoviga Pikka aega elas maailmaränduri elu 1939. aastal kolis USA-sse, kus elas ja töötas surmani. Looming: ★ Orkestrimuusika ★ Vokaalsümfooniline muusika ★ Kammermuusika ★ Lavamuusika ○ Iseloomulik on eri žanrite ühendamine ooper-oratoorium “Kuningas Oidipus” ○ Balletid: Vene impressaario S. Djagilev tellis Stravinskilt 3 balletti: “Tulilind”; “Petruška”; “Kevadpühitsus” Ballett “Kevadpühitsus”: Alapealkiri: “Pildid paganlikust Venemaast” Väga novaatorlik ballett: uuenduslikud nii harmoonia, rütm, orkestratsioon kui koreograafia Põhitähelepanu on iga instrumendi kõlavärvil Suur osakaal löökpillidel Teos oli 20. sajandi alguse publiku jaoks šokeeriv, esietendusel 1913. aastal puhkes skandaal. Hiljem sai balletist eeskuju mitmele heliloojate põlvkonnale Teoses kujutatakse Venemaa paganlikke rituaale tantsu ja muusika kaudu Jaguneb kaheks suureks osaks: 1. “Maa kummardamine” 2. “Ohver”  Ekspressionism Ladina keeles tähendab “expressio” - väljendus. Ekspressionism tekkis 20. sajandi alguses kõigepealt Saksamaa ja Austria kujutavas kunstis, milles oli oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi tuntakse inimese siseelus toimuvate protsesside vastu. Kajastatakse järgmisi probleeme: inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus. Olulisel kohal on emotsioonid - õudus, kummalisus, hüsteeria, traagika. (Näiteks on Edvard Munchi maalil “Karje” kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirm, ahastus, lootusetus, hukkumisele määratus.) Need emotsioonid ja teemad tulenesid esimese maailmasõja eelsest katastroofiaimdusest, inimesed elasid paine ja pinge all. Arnold SCHÖNBERG (1874 - 1951) Tema loomingus pääses ekspressionism muusikas täielikult mõjule. Sündis Viinis, juudi peres. 1926. aastal siirdus sealt aga Berliini, kus oli konservatooriumi õppejõuks. 1933 lahkus Berliinist ja emigreerus USAsse, kus elas surmani. Tema muusika kuulutati “väärastunud” ja “bolševistlikuks” ning pandi keelu alla. Oli muusikas peamiselt iseõppija, süstemaatilist muusikaharidust ta ei saanud, õppis iseseisvalt viiulit ja tšellot. Helilooja loomingust saab alguse kõik see, mida nimetatakse “kaasaegseks helikeeleks”. Tema muusikat pole kerge kuulata, see on sünge kõlaga, valitseb katastroofi ootus, hirm tuleviku ees. Tema muusika on loodud peaga, mitte südamega. (“Muusika ülem kvaliteet on vaimsus, mitte võime kõrvu paitada.”) Loometegevus jaotub 4 perioodi: 1. Tonaalne periood: ○ Iseloomulik on tonaalne helikeel. ○ Looming oli tugevalt mõjutatud hilisromantismist. ○ Eeskujud olid R. Wagner, G. Mahler, R. Strauss 2. Üleminek tonaalselt perioodilt atonaalsele: ○ Loobub hiigelkoosseisudest ja hakkab kirjutama kammerteoseid. ○ Järjest rohkem imbub tema loominguse: ekspressionistlikke jooni dissonantse (teravkõlalisust) pingestatust ○ Järk-järgult jõuab vaba atonaalsuseni - helistikest loobumiseni. ○ Lühiooper “Ootus” (1909) Helilooja nimetas “hirmuunenäoks”  ○ Melodraama “Kuu-Pierrot” (1912) Schönbergi kõige ekspressionistlikum teos Naishäälele ja 8 instrumendile Aluseks on A. Giraud’ poeemidest valitud 21 teksti Peategelaseks on valgenäoline kloun Pierrot, kes oma haiglasi hirme, süütunnet ja täitumatuid unistusin usaldab vaid Kuule, keda ta samuti kardab. Uuenduslik on naislaulja vokaaltehnika: Schönberg kasutab siin esimest korda kõnelaulu - Kõnelaul = vokaaltehnika, kus solist järgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt; pooleldi nagu meloodiliselt rääkimine 3. Seeriatehnika periood: ○ Sisuks on dodekafoonia ○ Dodekafoonilise teose aluseks on 12-heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjekorras kromaatilise helirea kõik 12 nooti, millest ükski ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. ○ 12-helilist seeriat võib kasutada: Algkujuna Tagurpidi ehk vähikäigus (tagant ettepoole) Peegelkujul ehk inversioonis (kui algkujus liigub meloodia näiteks mingi intervalli võrra üles, siis peegelkujus toimub liikumine täpselt sama intervall alla ning vastupidi) Peegelkuju vähikäigus (vähikäigu ja peegelkuju kombinatsioon, peegelkuju tagantpoolt ettepoole mängituna) ○ Seeriatehnikas on loodud ooper “Mooses ja Aaron” (1932) 4. Hiline periood: ○ Mitmete stiilide koostoime ajajärk. ○ “Ellujäänu Varssavist” (1948) Teos jutustajale, koorile ja orkestrile Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudustest.