Nimed ja nimetused eesti keeles

• Nimi tähistab üht konkreetset olendit, asja või nähtust.
• Nimedes kirjutatakse kõik sõnad suure algustähega, välja arvatud sidesõnad.
• Näited nimedest: inimeste nimed, loomade nimed, kohanimed, ajalehtede nimed, ajakirjade nimed.
• Nimetus tähistab olendite, asjade või nähtuste liiki.
• Nimetused kirjutatakse väikese algustähega.
• Näited nimetustest: rahvuste nimetused, loomatõugude nimetused, taimeliikide nimetused, keelte nimetused, õppeainete nimetused, ajaloosündmuste nimetused.
• Teostel on pealkirjad, mis kirjutatakse jutumärkides ja esimene sõna suure algustähega.
• Teosed võivad olla näiteks raamatud, ajaleheartiklid, filmid, maalid ja laulud.
• Läbiva suurtähega kirjutatakse isiku-, olendi-, koha-, ehitisenimed.
• Samuti kirjutatakse läbiva suurtähega asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused.
• Lisaks eelnevale riigi- ja osariiginimed, perioodikaväljaannete nimed, autasunimed, üritusenimed, kaubanimed, sõidukinimed jms nimed.
• Ajaloosündmuste ja ajastute nimetusi kirjutatakse väikese algustähega.
• Erandiks on nimed ajaloosündmuste sees, näiteks "Prantsuse revolutsioon."
• Näited ajaloosündmustest ja ajastutest: araabia kevad, augustiputš, dekabristide ülestõus, juuniülestõus, jüriöö ülestõus, külm sõda, lahesõda, must neljapäev, märtsipommitamine, oranž revolutsioon, pärtliöö, suur nälg, sametrevolutsioon, talvesõda, Tartu rahu, teine maailmasõda, vabadussõda, vaikiv ajastu, verine pühapäev.
• Uute reeglite puhul ei loeta vana reegli järgimist eksimuseks.

Õpi tundma nimede ja nimetuste erinevusi eesti keeles. Nimed tähistavad konkreetseid olendeid, asju või nähtusi, samas kui nimetused tähistavad liike. Tutvu näidetega ja õpi, kuidas neid õigesti kirjutada.