Mükoloogiakursuse põhimõisted

Põhimõisted Mükoloogiakursusel

• Absorptsioon on seente toitumisviis, kus toitained imenduvad läbi rakukesta.
• Aflatoksiin on mürkaine, mida toodab mittesuguliselt paljunev Aspergillus flavus, mis on ohtlik maksarakkudele ja kantserogeenne.
• Apoplast on taime- ja seenerakkude vaheruum, kus toimub peamine ainevahetus mükoriisas.
• Arbuskulid on põõsasjad või koraljad seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimeraku sees arbuskulaarses mükoriisas.
• Arbuskulaarne mükoriisa on endomükoriisa tüüp, mis tekib sammaldel ja taimedel hõimkonna krohmseente osavõtul, iseloomulik on arbuskulite ja vesiikulite teke taimede juurerakkudes.
• Biotroofsed seened toituvad teiste elusorganismide rakkudest, hankides orgaanilisi ühendeid, näiteks parasiidid/seenhaigused või sümbiondid nagu samblikud ja mükoriisaseened.
• Dikaarüon on seksuaalselt sobilike tuumade paar (n+n). Dikarüootne tähendab paaristuumne.
• Diploidne on kahekordse (2n) kromosoomide arvuga tuum, rakk või arengujärk, mis esineb organismi elutsüklis.
• Ektomükoriisa on seenjuure tüüp, kus seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel ilma nende sisemusse tungimata; iseloomulikud on Hartigi võrgustik ja seenmantel.
• Seda moodustavad peamiselt puittaimed ning kand- ja kottseened nagu puravikud, riisikad, pilvikud, kärbseseened ja trühvlid.
• Eos ehk spoor on üldtermin seente ja seenetaoliste organismide mittesugulise ja sugulise paljunemise kehakeste kohta.
• Eoskand ehk basiid on kandseente hõimkonnas sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv nuijas struktuur, millel tekivad haploidsed kandeosed (tavaliselt 4 tükki) eostugedel ehk sterigmadel.
• Eoskott ehk askus on kottseente hõimkonnas sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad haploidsed kotteosed (tavaliselt 8 tükki).
• Eosla ehk sporangium on kerajas või kotjas mittesugulise paljunemise struktuur seentel, mille sees tekivad eosed, esineb näiteks ikkesseentel.
• Eoslava ehk hümeenium on kand- või kotteoseid produtseeriv kiht viljakehal, mis koosneb vastavalt eoskandadest või eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest elementidest.
• Eoslehekesed ehk lamellid on paljude kandseente viljakehadel eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud, mis paiknevad radiaalselt kübara alaküljel.
• Eostugi ehk sterigma on eoskanna tipus paiknev väljakasv, millele kinnituvad kandeosed.
• Glükogeen on varusüsivesik seentel ja loomadel.
• Haploidne on ühekordse kromosoomide arvuga (1n) tallus, tuum, rakk või arengufaas.
• Haustor on peremeesorganismi elusasse rakku tungiv spetsiaalne, harunev seeneniit, mille abil seen parasiitselt toitub.
• Heterotalne seeneliik on selline, kus suguline paljunemine toimub kahe erineva, suguliselt sobiliku talluse ühinemisena.
• Heterotroofid on organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
• Holomorf on seenorganism koos kõigi oma erinevate arengujärkudega (mittesugulise ja sugulise paljunemise järgud koos).
• Homotalne seeneliik on selline, kus suguline paljunemine toimub ühe ja sama talluse piires.

Seente Klassifikatsioon ja Hüüfid

• Ladinakeelne hõimkonna nimetuse lõpp on -mycota, alamhõimkonnal -mycotina, klassil -mycetes, seltsil -ales ja sugukonnal -aceae.
• Hüüfi ehk seeneniidi tipp on õhukese seinaga, võimaldades ensüüme eritada ja toitaineid substraadist sisse tõmmata.
• Hüüfipõimik ehk strooma on läbipõimunud hüüfidest moodustis, mille pinnal või sees on sugulise või mittesugulise paljunemise struktuurid, nagu viljakehad harilikul tungalteral.
• Kandeos ehk basidiospoor on karüogaamia ja meioosi tulemusena eoskanna peal eostugedel tekkiv haploidne eos.
• Kitiin on aine, millest koosneb seente ja loomade rakukest.
• Koniid ehk lülieos on iseseisva liikumisvõimeta mittesugulise paljunemise eos, mis tekib spetsiaalsel kandjal.
• Koniidikandja on lihtne või harunenud seeneniit, mis on spetsialiseerunud koniidide tekkeks.
• Kotteos ehk askospoor on karüogaamia ja meioosi tagajärjel eoskoti sees tekkiv haploidne eos.
• Lihhenoloogia on samblikke uuriv teadusharu. Samblike tallus on ajas püsiv keha, kus seen (mükobiont) ja vetikas või tsüanobakter (fotobiont) toimivad samal ajal.
• Heteromeerne tallus on kihtideks eristunud, homöomeerses talluses on fotobiont talluses ühtlaselt jaotunud.
• Samblik on liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest (heterotroofne partner) ja vetikast või tsüanobakterist (autotroofne partner).
• Mittesuguline paljunemine toimub talluse tükkidega; soreedid on erilised mittesugulise paljunemise vahendid.
• Suguline paljunemine toimub viljakehadega, kus eoseid moodustab mükobiont.
• Isiid on talluse väike väljakasv, mis sisaldab fotobiondi rakke ja seeneniite ning on kaetud koorkihiga; võib olla väga mitmesuguse kujuga.
• Meioos on sugulise paljunemise tsüklis toimuv rakutuuma jagunemine, mille tulemusena tekivad geneetiliselt erinevad sugurakud või seentel eosed.
• Mitoos on rakutuuma jagunemine, mille tulemusena tekib emastuumast kaks samasuguse kromosoomistikuga tütartuuma.
• Mulla teke ja seened: Seened aitavad lagundada keerulisi ühendeid lihtsamateks, taimedele omastatavateks ühenditeks ning seeneniidistikud hoiavad mulda koos.
• Mükoloogia on iseseisva teaduseharu, mille arengulugu on kirjeldatud 1. loengus.
• Mükoriisa ehk seenjuur on seene ja kõrgema taime mutualistliku kooselu tagajärjel tekkinud moodustis, kus taim jagab orgaanilisi ühendeid ja seen jagab vett ning mineraalaineid.
• Mütseel on seeneniitide kogumik, mis kasvab kiirjalt ehk radiaalselt.
• Nekrotroofne seen on patogeenne seen, mis surmab peremeesorganismi ja seejärel elab sealsamas edasi saproobina.
• Ohratoksiin on mürkaine, mida toodab Aspergillus ochraceus, tekitades neerukahjustusi ja on kantserogeenne.
• Pannal on väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal kandseente paaristuumalisel seeneniidil.
• Seentel on paljunemisviisideks pungumine ja eostega paljunemine (mittesuguliselt ja suguliselt).

Pleomorfism, Puidumädanik ja Seened

• Pleomorfism on nähtus, kus organismil on vähemalt kaks sõltumatut arengujärku: mittesuguline (anamorfne) ja suguline (teleomorfne).
• Puidumädaniku tüübid sõltuvad puidu koostisest ja neid on kolm:
• Valgemädanik lagundab peamiselt ligniini ja tekib lehtpuudel.
• Pruunmädanik lagundab tselluloosi ja tekib okaspuudel.
• Pehmemädanik on aeglasem ja pindmisem, tekitavad kottseened.
• Pungrakk on mittesugulise paljunemise vahend, mis tekib emarakust pungumise teel.
• Pärmidega toimub alkoholi kääritamine ja taigna kergitamine.
• Püsieos ehk puhkeeos on sugulise protsessi tulemusena arenev diploidne säilimisfunktsiooniga eos.
• Saproobne ehk saprobiontne seen elab surnud orgaanilises aines.
• Saprotroofne seen toitub surnud orgaanilisest ainest.
• Seeneniidistik ehk mütseel on seeneniitidest koosnev põhistruktuur, mis kasvab ja toitub substraadis.
• Seeneniit ehk hüüf on niitjas põhistruktuuriühik, mis võib olla üherakuline või hulkrakne; seeneniidid moodustavad seeneniidistiku.
• Seeneniidid kasvavad tipmiselt toitainete suunas.
• Seenemügar ehk sklerootsium on seeneniitidest moodustunud kõva mügarjas moodustis, millel võivad tekkida viljakehad.
• Seenenöör ehk risomorf on jäme seeneniitidest koosnev nöörjas moodustis, mis transpordib toitaineid ja vett.
• Seenesuhkur on trehaloos.
• Seenesüstemaatika põhineb põlvnemiskäigul.
• Seeneväät on tihedalt läbipõimunud hüüfidest väätjas moodustis toitainete ja vee transpordiks.
• Seente evolutsioon: eristumine toimus umbes 500 miljonit aastat tagasi, nad on loomadega lähemalt suguluses.
• Seente paljunemine toimub eoste abil erinevatel viisidel (suguline ja mittesuguline).
• Sklerootsium ehk seenemügar on somaatilistest seeneniitidest moodustunud kõva moodustis, mille ülesanne on säilitamine.
• Substraat on pind või aine, millel organism kasvab.
• Sümbiotroof toitub ja eluneb sümbioosi vahendusel.
• Vesiikul on põisjas seeneniidi tipuharu taimerakus arbuskulaarsetes mükoriisades.

Seenehõimkonnad: Ehitus ja Näited

• Viburseened (Chytridiomycota) on enamasti parasiitsed, neil on viburitega rändeosed ja vaheseinteta hüüfid, paljud on toiduks zooplankonile.
• Ikkesseened (Zygomycota) on hästiarenenud vaheseinteta seeneniidistikuga, suguline paljunemine toimub sügospooridega, mittesuguline paljunemine on sage; näiteks täpphallik.
• Krohmseened (Glomeromycota) on ilma viljakehadeta, suurte püsieostega, moodustavad arbuskulaarset mükoriisat.
• Kottseened (Ascomycota) moodustavad eoskotte viljakehades, mille vahel on steriilsed hüüfid ehk parafüüsid.
• Viljakehade tüübid on lehtereosla, sulgeosla ja peiteosla.
• Kottseentel tekib sugulisel protsessil hüüfidel konks eoskottide alusel.
• Kottseente näited:
  • Stachybotrys chartarum on inimesele kahjulik, tootes mükotoksiine ja allergeene.
  • Candida on pärmseenhaigus kandidoosi tekitaja.
  • Harilik tungaltera on tuntud teraviljade kahjustaja.
  • Penicillium ja Aspergillus on laialt levinud toiduainete saastajad, toodavad bioaktiivseid ühendeid ja mükotoksiine; Penicillium toodab antibiootikume ja Aspergillus liike kasutatakse sidrunhappe tootmiseks.
  • Söögiseened on trühvel, mürkel ja kurrel.
• Kandseened (Basidiomycota) esindajatel on vaheseintega seeneniidistik, milles on avad.
• Agaricomycotina alamhõimkonna esindajate viljakehades paikneb eoslava kas eoslehekestel, torukestel, ogade pinnal, viljakeha sees, tarretunud pinnal, välispinda katvas limas või voltidel.
• Näiteks lehikseentel, torikseentel, narmikutel, puguseentel, kõhrikutel, süldikutel, kukeseentel
• Pannal on kandseente hüüfidel tekkiv silla moodi moodustis kaksiktuumsete rakkude sugulisel paljunemisel.
• Esinevad eoskannad, kus tekivad eosed, ning nende vahel nuijad hüüfid - tsüstiidid.
• Lehikseentel on eoste vabastamiseks abiks Bulleri tilk.
• Seeneriigi ABC (kandseente perekonnad): -Amanita (kärbseseen) -Boletus (kivipuravik) -Cantharellus (kukeseen)
• Puidu helendamine on seotud kandseente hüüfides olevate luminestseeruvate ainetega.
• Roosteseened ja nõgiseened on enamasti biotroofsed taimeparasiidid.
• Roosteseentel on eoslad viljakehade asemel, elutsüklis on maksimaalselt 5 tüüpi, tihti on kaks peremeestaime (nt. kõrrerooste).
• Nõgiseentel puuduvad viljakehad, mustad eoskuhilad tolmavad ja kleepuvad (nt. maisi kõvanõgiseen).
• Viljakehadega ektomükoriisaseente näited on punane kärbseseen ja perekond riisikas

Seente Ehitus

• Jänesvaabik (torikute elutsükkel) ja tuletael (ehitus, kasutamine).
• Tuletael on torikseen, mille viljakeha on aastatuhandeid kasutatud nii tule transpordil kui tule süütamisel (leelisega töödeldud viltja seeneliha tükke).
• Inimesele kahjulikud seened: hoonetes puidu lagundaja majavamm (ehituse eripärad, hoidumine ja tõrje), metsas puidu lagundajad (eriti juurepess, kännupess, haavataelik).
• Seenekasvatustes toodetavad söögiseened: servikud, šampinjonid jpt.