Podcast
Questions and Answers
Milline jrgmistest valemitest kirjeldab igesti htlaselt kiirenevat liikumist, kus keha lbib teepikkuse s algkiirusega $v_0$ ja kiirendusega a aja t jooksul?
Milline jrgmistest valemitest kirjeldab igesti htlaselt kiirenevat liikumist, kus keha lbib teepikkuse s algkiirusega $v_0$ ja kiirendusega a aja t jooksul?
- $s = v_0 \cdot t + \frac{1}{2} a \cdot t^2$ (correct)
- $s = v_0 \cdot t - \frac{1}{2} a \cdot t^2$
- $s = v_0 + a \cdot t^2$
- $s = v_0 \cdot t + \frac{1}{3} a \cdot t^3$
Milline muutus toob kaasa hrdeju suurenemise, kui toereaktsioon (N) jb samaks?
Milline muutus toob kaasa hrdeju suurenemise, kui toereaktsioon (N) jb samaks?
- Hrdeteguri () vhenemine.
- Hrdeteguri () suurenemine. (correct)
- Keha massi vhenemine.
- Pinna siledamaks muutmine.
Kuidas muutub keha kineetiline energia, kui tema kiirus kahekordistub ja mass jb samaks?
Kuidas muutub keha kineetiline energia, kui tema kiirus kahekordistub ja mass jb samaks?
- Kineetiline energia ei muutu.
- Kineetiline energia neljakordistub. (correct)
- Kineetiline energia vheneb neli korda.
- Kineetiline energia kahekordistub.
Milline tegur ei mjuta otseselt keha potentsiaalset energiat Maa pinnal?
Milline tegur ei mjuta otseselt keha potentsiaalset energiat Maa pinnal?
Milline seos on rhu ja ruumala vahel ideaalgaasi korral, kui temperatuur ja ainehulk on konstantsed?
Milline seos on rhu ja ruumala vahel ideaalgaasi korral, kui temperatuur ja ainehulk on konstantsed?
Milline phimte kirjeldab suletud ssteemi kogumahu muutust, kus toimuvad ainult elastsed prked?
Milline phimte kirjeldab suletud ssteemi kogumahu muutust, kus toimuvad ainult elastsed prked?
Kuidas mjutab temperatuuri tus gaasi rhku suletud anumas, kui ruumala hoitakse konstantsena?
Kuidas mjutab temperatuuri tus gaasi rhku suletud anumas, kui ruumala hoitakse konstantsena?
Milline jrgmistest videtest kirjeldab kige paremini, mis juhtub, kui keha kukub vabalt Maa pinna suunas, arvestades raskuskiirendust g?
Milline jrgmistest videtest kirjeldab kige paremini, mis juhtub, kui keha kukub vabalt Maa pinna suunas, arvestades raskuskiirendust g?
Flashcards
Kinemaatika
Kinemaatika
Tegeleb liikumise kirjeldamisega, sealhulgas tee, aja, kiirus ja kiirus.
Kiirus
Kiirus
Kuna objekt liigub vahemaa teekonna hõlmamiseks kindla aja jooksul, mõõdetakse kiirus meetrites sekundis (m/s).
Newtoni II seadus
Newtoni II seadus
F = m * a, kus F on mõjuv jõud, m on mass ja a on kiirus.
Hõõrdejõud
Hõõrdejõud
Signup and view all the flashcards
Potentsiaalne energia
Potentsiaalne energia
Signup and view all the flashcards
Kineetiline energia
Kineetiline energia
Signup and view all the flashcards
Soojusmahtuvus
Soojusmahtuvus
Signup and view all the flashcards
Ideaalgaasi olekuvõrrand
Ideaalgaasi olekuvõrrand
Signup and view all the flashcards
Study Notes
Kinemaatika
- Liikumise kirjeldus: Kinemaatika kirjeldab liikumist.
- Tähised:
- s – läbitud tee (m)
- t – aeg (s)
- v – kiirus (m/s)
- v₀ – algkiirus (m/s)
- a – kiirendus (m/s²)
- Ühtlane liikumine: (Valemid puuduvad tekstis)
- Ühtlaselt kiirenev liikumine:
- Kiirus: Valem puudub tekstis
- Teepikkus: Valem puudub tekstis
- Kiiruste ruutude seos: Valem puudub tekstis
- Vabalangemine:
- Raskuskiirendus: g = 9,8 m/s²
- Kõrgus: Valem puudub tekstis
- Kiirus: Valem puudub tekstis
Dünaamika
-
Liikumist põhjustavad jõud: Dünaamika käsitleb jõude, mis põhjustavad liikumist.
-
Tähised:
- F – jõud (N)
- m – mass (kg)
- a – kiirendus (m/s²)
- g – raskuskiirendus (9,8 m/s²)
- µ – hõõrdetegur (ühikuta)
- N – toereaktsioon (N)
-
Newtoni II seadus: F = m*a
- F – mõjuv jõud (N)
- m – keha mass (kg)
- a – kiirendus (m/s²)
-
Hõõrdejõud: F_h = µ*N
- F_h – hõõrdejõud (N)
- µ – hõõrdetegur
- N – toereaktsioon (N)
-
Raskusjõud: F_g = m*g
- F_g – raskusjõud (N)
- m – mass (kg)
- g – raskuskiirendus (m/s²)
-
Impulss: p = m*v
- p – impulss (kg·m/s)
- m – mass (kg)
- v – kiirus (m/s)
-
Impulsi jäävuse seadus (kollisioonid): Valem puudub tekstis
Energia ja töö
- Energia ja töö seos liikumise ja jõuga: Energia ja töö on seotud liikumisega ja jõuga.
- Tähised:
- W – töö (J)
- E – energia (J)
- P – võimsus (W)
- F – jõud (N)
- s – nihke suurus (m)
- θ – nurk nihke ja jõu vahel
- Mehaaniline energia: Valem puudub tekstis
- Potentsiaalne energia: Valem puudub tekstis
- Kineetiline energia: Valem puudub tekstis
- Töö: W = Fscos(θ)
- W – töö (J)
- F – jõud (N)
- s – nihe (m)
- θ – nurk jõu ja nihke vahel
- Võimsus: P = W/t
- P – võimsus (W)
- W – töö (J)
- t – aeg (s)
Termodünaamika
- Soojus ja temperatuur: Termodünaamika uurib soojuse ja temperatuuri muutusi.
- Tähised:
- Q – soojushulk (J)
- m – mass (kg)
- c – erisoojus (J/(kg·°C))
- T – temperatuur (K või °C)
- L – sulamis- või aurustumissoojus (J/kg)
- p – rõhk (Pa)
- V – ruumala (m³)
- n – aine hulk (mol)
- Soojusmahtuvus: Q = mcΔT
- Q – soojushulk (J)
- m – mass (kg)
- c – aine erisoojus (J/kg·°C)
- ΔT – temperatuuri muutus (°C)
- Ideaalgaasi olekuvõrrand: pV = nR*T
- p – rõhk (Pa)
- V – ruumala (m³)
- n – aine hulk (mol)
- R – universaalne gaasikonstant (8,31 J/(mol·K))
- T – temperatuur (K)
Elektrostaatika ja elektriahelad
- Laengud ja elektrivool: Elektrostaatika ja elektriahelad tegelevad laengute ja elektrivooluga.
- Tähised:
- I – voolutugevus (A)
- R – takistus (Ω)
- U – pinge (V)
- Q – laeng (C)
- Ohmi seadus: U = I * R
- U – pinge (V)
- I – voolutugevus (A)
- R – takistus (Ω)
- Joule’i soojusseadus: Q = I² * R * t
- Q – soojushulk (J)
- I – voolutugevus (A)
- R – takistus (Ω)
- t – aeg (s)
Studying That Suits You
Use AI to generate personalized quizzes and flashcards to suit your learning preferences.
Description
Õpi tundma kinemaatika ja dünaamika põhimõisteid. Kinemaatika kirjeldab liikumist ning dünaamika käsitleb jõude, mis liikumist põhjustavad. Tutvu tähiste ja valemitega.
