Inimsilm - Anatoomia

Inimsilm

• Kõvakest (skleera): Silma välimine kiht, mis annab silmale ümara kuju ja millele kinnitatakse lihased. See on silma valge osa.
• Vikerkest: Silmalääte ees paiknev värviline osa, mis reguleerib silma sattuva valguse hulka pupilli kaudu.
• Pupill: Ava vikerkestas, mis reflektoorselt reguleerib silma sattuva valguse hulka.
• Võrkkest (retiina): Närvirakkude kiht nägemiseks, kus läätse abil moodustub vaadatava objekti kujutis (ümberpööratud ja vähendatud). See on närvikest mis võimaldab nägemist.
• Võrkkest (retiina): Miljonid valgustundlikud rakud (kepikeste ja kolvikesed) võimaldavad eristada värve (kolvikesed). Võrkkest sisaldab terava nägemisega kollatähti.
• Lääts: Läbipaistev, elastne osa, mis võimaldab selgelt näha lähedal ja kaugel asuvaid objekte (akommodatsioon). Kumer kuju koondab valguskiired võrkkestale. Tänu kumerale kujule koondab lääts valguskiired võrkkestale.
• Ripslihased: Regulereerivad läätse kumerust, et keskenduda erineva kaugusega objektidele.
• Klaaskeha: Geeljas aine, mis täidab silma, toetab silma kuju ja hoiab võrkkest paigal. See on eelkõige veest koosnev aine.
• Nägemisnärv: Edastab võrkkestas tekkinud elektrilised impulsid aju nägemiskeskusesse. See toimib nagu telekaabel, edastades infot nägemiskeskusesse.
• Kolvikesed: Kolme tüüpi (S, L, M) kolvikesed näevad värve. Hea valgustuse korral toimivad kolvikesed paremini pakkudes kontrastide eristamist ja ruumilist lahutusvõimet
• Kepikesed: Tundlikumad nõrgas valguses, kuid ei erista värve. Kepikesed reageerivad valgusele sõltumata valguslaine pikkusest.

Binokkel (teleskoop)

• Objektiiv: Kumerlääts, mis püüab valgust.
• Prismad: Pööravad pildi õigetpidi, suurendavad objektiivi/okulaari vahelist kaugust (suurem suurendus) ja suunavad pildi kitsamale alale.
• Okulaar: Kumerlääts, mille kaudu vaatleja pilti näeb.
• Suurendus: Objektiivi fokaalkaugus jagatud okulaari fokaalkaugusega. Suurem vahe objektiivi ja okulaari vahel annab suurema suurenduse.
• Piirangud: Vajadus kompaktse, aga hea suurendusega konstruktsiooni. Suure objektiivi korral on ka kaal suurem.

Öövaatlusseade

• Funktsioon: Valgusvõimendi, mis võimendab valgust pimedas nägemiseks.
• Komponendid: Objektiiv, fotokatoodid, mikrokanalplaat (võimendab elektrone), fosforiekraan.
• Tööpõhimõte: Valgus muudetakse elektronideks, paljundatakse mikrokanalplaadil ja muudetakse taas footoniteks, mida silm tajub.
• Tugevused: Suurendab nägemisvõimet nõrgas valguses.
• Nõrkused: Roheline pilt, vajab harjumist, vajab voolu (patarei).

Termokaamera

• Funktsioon: Kinni püüab ja kuvab infrapunakiirgust (soojuskiirgust).
• Komponendid: Germaaniumist või kvantefektil põhinevad sensorid.
• Tööpõhimõte (jahutatav): Sensorid reageerid erinevatele soojuskiirgustele. Sensorid põhinevad kvantefektidel ja neid jahutatakse.
• Tööpõhimõte (mittejahutatav): Vanaadiumoksiidist termotakistid reageerivad soojuse erinevustele.
• Tugevused: Näeb erinevusi objektide temperatuurid ja seda madalas valguses.
• Nõrkused: Reeglina suurem suurus, vajab akut, vajab soojuskiirgust.

Laserkaugusmõõtja

• Tööpõhimõte: Saadab laserpulsi, mõõdab tagasijõudmise aega ja arvutades valguskiiruse abil kaugust
• Füüsika: Valguse kiirus on teada.

Fiiberoptiline kaabel

• Funktsioon: Valguse edastamine, mis muundab elektrilised impulsid valgussignaalideks.
• Tööpõhimõte: Kasutab klaasist või plastkiust juhte, et valguse abil edastada info kiiremini.

Vaatlusvahendite rakendamine EKV ja VF-is

• EKV: Binoklid, suurendused (+3x kuni +8x) optilised sihikuid, kiivrikinnitatavad valgusvõimendite, relvale kinnituvad termosihikuid. Masinadel (nt CV90) on võimsad termokaamerad, öönägemise ja suurendusega seadmed ning laserkaugusmõõtjad. Laserkaugusmõõtjad on reeglina tulejuhtidel olemas, ka allüksustes. Üldiselt punatäpp olemas.
• VF: Samal tasemel või kohati halvemad üksiksõduri vaatlusvahendid. Masinaid on rohkem ja moderniseerimine on lihtsam, aga uusi vaatlusvahendeid on raske toota. Üldiselt kasutatakse vana generatsiooni seadmeid. Suurendusvahendeid aga on üldiselt ainult erirelvastel. Kas igal sõduril on punatäpp, pole kindlalt öelda.