Hominini Evolutsioonne Aegjoon

Study Notes

Hominini Evoluutsionne Aegjoon

~7 miljonit aastat tagasi (a.t.): Sahelanthropus tchadensis, kõige vanem teadaolev hominini fossiil.
~6 miljonit a.t.: Orrorin tugenensis, bipedaalsusele viidav reieluu.
~5,5 miljonit a.t.: Ardipithecus kadabba.
~4,3 miljonit a.t.: Ardipithecus ramidus (Etioopia). Võimalik bipedaalsus, elas metsas.
~4 miljonit a.t.: Australopithecus anamensis (Ida-Aafrika). Võimalik esimene bipedaalne inimahv, kaotas jalgadel haardesõrme.
~4 miljonit a.t.: Australopithecus afarensis (Lõuna-Aafrika). "Lucy" -kuulus fossiil. Kõndis ja ronitis, ei kasutanud tööriistu. Erinevaid tüüpe, näiteks siredad ja robustsed, vastavalt toitumisele.
~2,3 miljonit a.t.: Homo habilis. Suurem ajumaht, tööriistade kasutamine. Süüa juurikaid ja väikseid loomi.
~2–2,5 miljonit a.t.: Homo erectus. Esimene Aafrikast rändanud liik. Suurem aju, tööriistad, omnivoorne. Oskasid rääkida. Surid välja ~300 000 aastat tagasi.
~200 000 a.t.: Homo sapiens. Evolutsioonimeistlikkude esivanemad , Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, kõrge laup, nõrgalt arenenud lõug, väikesed hambad. Kunst. Tööriistad muutusid keerukamaks. Rändas Euroopasse ~100 000 a.t.

Inimesevoolu Põhilised Omadused

Homo neanderthalensis: Euroopas kujunenud liik. 10–15% suurem ajumaht kui Homo sapiensil. Lihaseline, külmale kohanenud. Surid välja ~20–30 000 aastat tagasi.

Description

Uuri hominiinide evolutsiooni ajalugu ja tähtsamaid liike. Alustades Sahelanthropusest kuni Homo erectuseni, avastame, kuidas need esivanemad ohustasid ja kohandusid oma keskkonnaga. Loomulikult saavad ka erinevad liigid ja nende omadused oma tähenduse.