Gravitatsiooniseadus ja rakendused

• Gravitatsioonijõud on tsentriline jõud, mis mõjub ühel sirgel.
• Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga.
• Gravitatsioonikonstant (G) on arvuliselt võrdne jõuga, millega tõmbuvad 1 m kaugusel asuvad 1 kg massiga kehad.
• Inertne mass iseloomustab kehade inertsust, raske mass iseloomustab gravitatsioonilist tõmbumist.

Gravitatsiooniseaduse Rakendamispiir

• Kui üks keha on suur kera ja teine on väikese suurusega keha.
• Kehade puhul, mis on ühtlased kerad, kohaldatakse seadust nende masskeskmete suhtes.
• Punktmasside korral.
• Raskusjõud on jõud, millega taevakeha (nt Maa) tõmbab ligidal asuvaid kehi.
• Raskusjõu tegur (g) näitab, kui suure jõuga taevakeha gravitatsiooniväli tõmbab iga kilogrammi.
• Vaba langemise kiirendus Saturnil 10 N/kg tähendab, et Saturni gravitatsiooniväli tõmbab iga kilogrammi 10 N jõuga.
• Keha kaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit.
• Keha kaal on võrdne raskusjõuga, kui ollakse tasakaalus või liigutakse ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
• Ülekoormus tekib, kui keha kiirendus ja raskuskiirendus on vastassuunalised ehk keha kaal on raskusjõust suurem.
• Alakoormus tekib, kui keha kiirenduse suund ühtib raskuskiirenduse suunaga ehk keha kaal on raskusjõust väiksem.
• Kaalutus on olukord, kus kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud ja keha kaal on null (P=0).
• Kui väline jõud annab kiirenduse 8g, siis on ülekoormus 8, mis tähendab, et keha kaal on 8 korda suurem kui algselt.
• Elastsusjõud (𝐹e) tekib keha deformeerimisel ja püüab taastada esialgset kuju.
• Elastsusjõu põhjuseks on aineosakeste vaheline vastastikmõju, kus esineb nii tõmbumist kui tõukumist.
• Deformatsioon on keha kuju muutumine välismõjul.
• Plastne deformatsioon on jääkdeformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju peale jõu lõppemist (nt kips, plastiliin).
• Elastne deformatsioon on deformatsioon, kus keha taastab esialgse kuju peale jõu lõppemist (nt vedru, batuut).
• Viis deformatsiooni liiki on: tõmme, surve, paine, nihe, vääne.
• Hooke’i seadus: elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega.
• Hõõrdejõud takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes ja on alati vastassuunaline veojõuga.
• Hõõrdejõu tekkepõhjused: pindade ebatasasus ning aineosakeste vahelised tõmbejõud.
• Hõõrdejõu liigid: seisuhõõrdejõud, liugehõõrdejõud, veerehõõrdejõud.
• Hõõrdumist saab vähendada määrimise ja laagrite abil.
• Hõõrdumist saab suurendada pinna karedamaks muutmisega või pinna ideaalselt siledaks muutmisega.