Demograafia: Rahvastikuteadus

Demograafia ehk rahvastikuteadus

• Uurib rahvastiku kujunemist ja muutusi, kasutades statistikat ja analüüsi.

Rahvastiku tüübid

• Traditsiooniline: suur sündimus, suur suremus, loomulik iive nulli lähedal.
• Üleminek: suur sündimus ja suremus asenduvad väikesega, eluaeg kestab kauem, rahvastik vananeb.
• Nüüdisaegne: kõrge keskmine eluiga, madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või kahanemine.

Rahvastikuprotsessid

• Iive: rahvaarvu muutumine teatud piirkonnas. Kujutab endast sünni- ja surmajuhtumite arvu vahet.
• Sündimuskordaja: sünnijuhtumite arv 1000 inimese kohta aastas (promillides).
• Suremuskordaja: surmajuhtumite keskmine arv 1000 elaniku kohta aastas.
• Sündimuse summaarne kordaja: keskmine elussündinud laste arv naise kohta elu jooksul.
• Rahvastiku vananemine: vanu inimesi on riigis rohkem, keskmine eluiga on suurem.
• Demograafiline plahvatus: rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb ja sündimus jääb samale tasemele.
• Demograafiline kriis: sündimus ja suremus võrdsustuvad, rahvaarv kahaneb.
• Demograafiline üleminek: kõrge sündimus ja suremus asenduvad madala sündimuse ja suremusega.

Migratsioon

• Ränne: inimeste ümberasumine riigi sees või üle piiri.
• Immigratsioon: inimeste elama asumine riiki, mis ei ole nende kodumaa.
• Emigratsioon: vabatahtlik kodumaalt välismaale elama asumine.
• Rändekvoot: väljendab inimeste hulka, kes on teatud ajaperioodil riiki sisserännanud või sellest välja rännanud.
• Emmigrant: väljarändaja.
• Pagulane: inimene, kes on oma riigist põgenenud sõja, tagakiusamise või loodusõnnetuste tõttu.
• Pendelränne: igapäevane liikumine kodu ja töökoha vahel.

Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid

• Tõuketegurid: Põhjustavad inimeste lahkumist kodumaalt. Nt: tööpuudus, madal hariduse kvaliteet, madal palk, algelised elamistingimused, ebasoodne looduskeskkond, sõda.
• Tõmbetegurid: Meelitavad inimesi uutesse kohtadesse elama. Nt: suur töökohtade arv, õppimisvõimalused, kõrge palk, head elamistingimused, turvaline sotsiaalne keskkond, soodne looduskeskkond.

Rahvastikupoliitika mõju

• Rahvastikupoliitika tegurid: puhkused, toetused, laste arv perekonnas, abort.

Rahvastikusoolised ja - vanuselised erinevused

• Rahvastikupüramiid: näitab rahvastiku vanuselis-soolist koosseisu graafiliselt.

20. sajandi II poole ränne

• Algas I maailmasõja ajal ja kulmineerus pärast II maailmasõda.
• Peamine rändesuund: lõuna riikidest põhja riikidesse, nt Põhja-Ameerikasse ja Lääne-Euroopasse.
• Põhjused: majanduslikud raskused, rikkuse otsimine, parem eluase, paremad elamistingimused.

Rändeaasaste probleemid

• Väljarände riigis: tööjõupuudus, loomuliku iive muutus, soolis-vanuselise koosseisu muutus.
• Sisserände riigis: välismaalaste arv ületab riigikodanike arvu, tööjõu kasv, soolis-vanuselise koosseisu muutus.

Rände liigid

• Vabatahtlik ränne: nt kolimine teise riiki või linna.
• Sundränne: nt tagakiusamine, usukiusamine, rassikiusamine.
• Riigisisene ränne: nt kolimine teise linna sees.
• Rahvusvaheline ränne: nt kolimine teise riiki.
• Alaline ränne: nt kolimine teise riiki elama.
• Ajutine ränne: nt sugulase külastamine välisriigis, õpingud teises riigis.
• Sesoonne ränne: nt suveks suvilasse kolimine, talveks soojale maale reisimine.
• Ränne majanduslikel põhjustel: nt töökoha kaotamine.
• Ränne poliitilistel põhjustel: nt tagakiusamine.
• Ränne usulistel põhjustel: nt usukiusamine, tagakiusamine.

Rahvastiku statistilised näitajad

• Summaarne suremuskordaja: surmade arv aasta jooksul 1000 elaniku kohta.
• Suremuse üldkordaja: surmade arv aasta jooksul 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
• Sündimuse üldkordaja: elussündinud laste arv naise kohta elu jooksul.
• Keskmine eluiga: iga inimese keskmine eluiga antud riigis.
• Loomulik iive: sünni- ja surmajuhtumite arvu vahe teatud piirkonnas.