WLAN disainikonseptsioonid

AP-ga seotuna kuuleb potentsiaalne rändlusklient 5 dB vahemikus ka vähemalt ühte teist AP-d.

WLAN-lahenduste tootjate rakendussoovitused kujutavad kärjed täiuslikult ümmarguste ja ühetaolistena, tegelikkuses on kärjed aga ebaühtlase kujuga.

Liiga vähe dubleerivat leviala tekitab rändlusse “surnud tsooni” ja ühenduvus võib isegi ajutiselt katkeda.

Mida te ei soovi, on see, et klient saaks kuulda tugevat, –70 dBm signaali kümnetelt eri AP-delt mis tahes asukohas.

Klient peaks alati

Rändlusprobleemid tekivad siis, kui ei ole piisavalt dubleerivat leviala.

AP-ga seotuna kuuleb potentsiaalne rändlusklient 5 dB vahemikus ka vähemalt ühte teist AP-d.

Ainus viis kindlaks teha, kas klientidele on saadaval korralik esmane / sekundaarne leviulatus, on leviulatuse analüüsi ehk saidiuuringu läbiviimine.

Traadita kohtvõrgus on vaja kattuvaid leviala lahtreid, et pakkuda rändlust, aga iga lahtri sagedus peaks olema erinev. 2,4 GHz ISM-sagedusalas Ameerikas on kõige paremini sobivad mittekattuvad kanalid 1, 6 ja 11.

Kujutlege, et AP-d on paigutatud kõrvuti ja kõik kasutavad samu kanaleid. See põhjustab signaali häireid, andmete rikkumisi ja 2. kihi kordusedastusi.

Mitmekanaliline arhitektuur (MCA) viitab WLAN-kanali taaskasutusmustrile, mis kasutab kolme või enamat kanalit. 2,4 GHz sagedusalas on MCA tavaliselt kanalid 1, 6 ja 11.

AP-de paigutus erinevatele korrustele, kus iga korrus kasutab eraldi 2,4 GHz kanali taaskasutusmustrit (näiteks kanalid 1, 6 ja 11 eraldi korrustele), on oluline hea signaali saamiseks ja häirete vältimiseks.

Kui AP-de paigutus on võrdne kõigil korrustel, ilma arvestamata kanalitega, tekivad signaali häired ja külgneva kanali häire probleemid.

Mitme AP-st, mis toimivad ühel kanalil ja jagavad sama virtuaalset BSSID-d, moodustatud süsteem. Seda kasutatakse leviala laiendamiseks, aga see võib põhjustada rohkem kokkupõrkeid.

See kehtib traadita võrkude puhul ja see näitab, et on oluline saavutada optimaalne tasakaal AP võimsuse ja leviulatuse vahel.

Vahemik, kus AP-ga on võimalik luua ühendus, aga mitte tingimata garanteeritud hea tulemuslikkus.

Mitme AP-ga ühenduse pidamise võimalus, ilma et ühendus katkeks, liikudes võrgus.

Kliendipoolne kogemus traadita võrgus, arvestades kiirust, stabiilsust ja muid tegureid.

Rändluse käivituslävi on minimaalne signaalitase, mida klient vajab praeguse Wi-Fi-ühenduse säilitamiseks. Kui signaal langeb selle lävi alla, otsib klient uut pääsupunkti.

See on tavapärane rändamine Wi-Fi-võrgus, kus seade üritab leida uut pääsupunkti, millel on tugevam signaal, kui praeguse pääsupunkti signaal langeb alla etteantud läviväärtust.

See on funktsioon, mis hoiab seadmeid kahe Wi-Fi-pääsupunkti vahel „ümberhüppamisest“. See vähendab rändamise sagedust ja hoiab ühenduse stabiilsena.

RSSI (Received Signal Strength Indicator) on näitaja signaali tugevuse kohta, mida klient saab. See annab teada, kui tugev on signaal kliendi ja pääsupunkti vahel.

BSSID (Basic Service Set Identifier) on iga Wi-Fi-pääsupunkti unikaalne aadress.

ESSID (Extended Service Set Identifier) on Wi-Fi-võrgu nimi, mida kasutajad saavad näha.

See on seadmete võime automaatselt valida parima Wi-Fi-pääsupunkti, millel on tugevaim signaal.

See on käivituslävi, mille ületamisel otsib macOS-i klient uut 5 GHz pääsupunkti. Selleks vajab signaal tugevust vähemalt -68 dBm.

MIMO (Multiple-Input Multiple-Output) tehnoloogia võimaldab seadmel üheaegselt saata ja vastu võtta signaale mitmete antennide kaudu, mis aitab parandada signaali tugevust ja andmeedastuse kiirust.

Vanemate 1x1:1 MIMO seadmete puhul (näiteks 802.11n tahvelarvuti) tarbitakse sideks rohkem eetriaega võrreldes 2x2:2 MIMO seadmetega (näiteks uuem nutitelefon).

WLAN-i võrgus töötavate seadmete arvu ja tüübi analüüsi abil saab modelleerimisvahend aidata planeerida traadita võrgu AP-de paigutust ja optimeerida seadeid, et saavutada optimaalne leviala ja toimivus.

Võrgu toimivuse analüüsimisel on oluline arvestada seadmete andmeedastuskiiruse ja rakenduste kasutatava eetriaja osakaaluga.

2x2:2 MIMO sülearvuti (andmeedastuskiirusega 130 Mbit/s ja TCP läbilaskevõimega 70 Mbit/s) kasutab 2 Mbit/s HD-videorakenduse edastamiseks umbes 2,86% eetriajast.

Vanem 802.11n tahvelarvuti (andmeedastuskiirusega 65 Mbit/s ja TCP läbilaskevõimega 30 Mbit/s) kasutab 2 Mbit/s videorakenduse edastamiseks umbes 6,67% eetriajast.

Ettevõtte traadita võrgu puhul on oluline pakkuda tagasiühilduvust vanematele 802.11a/b/g raadiotele, mis on levinud vanemates seadmetes (näiteks pihuarvutites ja VoWiFi telefonides).

Uuemad nutitelefonid ja tahvelarvutid on enamasti varustatud vähemalt 2x2:2 MIMO tehnoloogiaga, mis pakub kiiremat andmeedastust ja efektiivsemat eetriaja kasutust.

Põhja-Ameerikas toodetud WiFi-raadiod on püsivara poolt piiratud ja ei saa töötada kanalil 13. Seetõttu ei pääse Põhja-Ameerika seadmed (nt sülearvutid, iPadid jne) ühendust Euroopas kanalil 13 töötavate pääsupunktidega.

2,4 GHz sagedusala puhul on tavaline kasutada kolmekanalilist plaani, kuna see pakutab paremat signaali kvaliteeti.

5 GHz sagedusala kanali taaskasutusmuster võimaldab kasutada rohkem kanaleid seaduslikult. See on eriti oluline Euroopas, kus U-NII-3 kanalid on tavaliselt litsentsita kasutamiseks saadaval.

5 GHz kanali taaskasutusmustri loomisel tuleks arvestada seaduslike piirangutega, kus kanalid on kättesaadavad.

Kuigi IEEE määratlus ütleb, et 5 GHz kanalid on mitteülekattuvad, esineb külgnevate kanalite vahel mõningane sageduse külgriba ülekattumine. Seetõttu on soovitatav, et külgnevad leviala kärjed kasutavad sagedusi, mis on vähemalt kahe kanali kaugusel.

AP konfiguratsioon, mis edastab kanalil 36 kanalil 48 edastava AP kõrval, on vastuvõetav. Seega on oluline jälgida AP-de vahel vastuvõetavat distantsi, et minimeerida külgriba kattumist ja vältida häireid.

Euroopas kasutatakse 5 GHz kanali taaskasutusmustrites tavaliselt enamiku sageduste U-NII-1, U-NII-2 ja U-NII-2E kanaleid. U-NII-3 kanaleid kasutatakse harva reguleerivate domeenipiirangute tõttu.

5 GHz kanali taaskasutusmustri disain on keeruline ja nõuab arvesse võtmist mitmeid tegureid, mis on seotud seaduslike piirangutega, signaali ülekattumisega ja AP-de vahelise distantsiga.