Relvade mehaanika ajalugu ja osad

Relvade mehaanika ajalugu

• Esimesed "tulirelvad" olid bo-hiya ja tanegashima.
• Bo-hiya (Jaapani tulenool) oli varajane pürotehnilise relva vorm.
• Tanegashima arenes välja hiya-zutsu püssitest, mis sisaldasid toru, laadimismehhanismi ja päästikut.
• Tulirelvad jagunesid kaheks: nooltega ja kuuliga laskmiseks.
• Tänapäevased relvad kujunesid välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
• Varasemad relvad kasutasid tulenoole, mida täiustati pürotehnikaga (tänapäeval sarnane ilutulestikuga).

Relvade osad

• Raud (Barrel): Vint- ja silerauad erinevad ehituse ja omaduste poolest.
• Lukk (Bolt): Peamine ülesanne on kinnitada padrun kindlalt ja sulgeda raud, on veel lisaülesandeid. Liigitused: pooleksmurtav, polt-, pöördlukk, tõstetav lukk, rullikutega lukk ja vabalukk.
• Ümberlaadimise mehhanism (Reloading mechanism): Vastab relva ümberlaadimise funktsioonile.
• Löögi ja päästemehhanism (Firing and trigger mechanism): Vastab laskefunktsioonile.
• Sihik (Sight): Kirp ja sälk, optilised sihikud; kiire ja täpse sihtimise tagamine.
• Laad (Magazine): Padrunite salv, kuhu padrunid sisestatakse.
• Padrunid (Cartridges): Kuul, kestad ja süütepulber. Eri tüübid: ääretule, servateta, poolel servaga, vöösarve, soonteta.

Raua ehitus ja omadused

• Vint- ja silerauad erinevad ehituse ja omaduste poolest (vintrauad on soonelised).
• Eestlaetavad vintraud on keerulisemad laadida kui tagantlaetavad.
• Vintlõige (sooned) ja -väli (tippudevaheline ala) juhivad kuuli pöörlemist, mis suurendab täpsust.
• Vindisamm: Kaugus ühest vindiharjast teise vindi vindiharjani.
• Vindikäik: Kaugus ühest vindiharjast teise sama vindiharjani.
• Vindiraua valmistamine: lõikamine ja sepistamine.
• Kaliibri mõõtmine: vintrelvadel soone põhjast, silerelvadel raua siseläbimõõdust.

Lukud

• Lukud on relva olulised osad, mida liigitatakse erinevate liikide järgi.
• Põhiülesanne: kinnitada padrun kindlalt ja sulgeda raud; lisaülesanded: ümberlaadimine ja päästemehhanismi tööle panemine.
• Pooleksmurtava relva lukk: Lihtne ehitus; lukustus toimub relva murdmise ja sulgemisega.
• Poldilukk: Vastupidav, täpne; kasutatakse püssides (nt snaiperrelvad).
• Pöördlukk: Keerab lukustussõlme kinni; kiire ja tugev (nt vintpüssid).
• Tõstetav lukk: Lukk liigub üles-alla; lihtne, aga aeglane.
• Rullikutega lukk: Kasutab rullikuid lukustamiseks; kerge ja usaldusväärne (nt Heckler & Koch relvad).
• Vabalukk: Ei lukustu mehhaaniliselt; sobib automaatrelvadesse (nt kuulipildujad).

Laskemoon

• Laskemoona areng: Algselt moonataskus, hiljem metallpadrunid (kuul, kestad ja süütepulber).
• Hoidmise areng: moonatasku, sisemine salv, eraldi salv ja lindid.
• Padrunipidemed: ääretule, servateta, poolserva, vöösarve ja soonteta.

Löögi- ja päästemehhanismid

• Areng: Süütekanal, tahtlukk, rataslukk.
• Tulekivilukk: tulekivi lõi vastu rauast haamrit, tekitades sädeme.
• Kapsellukk: süütas padruni spetsiaalse kapsli löögiga.

Süüted/Sütikud

• Paukelavhõbe, pliitsüfnaat, DDNP on erinevad sütikutes kasutatavad materjalid.
• Neil on erinevad omadused, stabiilsus ja ohtlikkuse osas.

Ümberlaadimine

• Käsitsi laadimine
• Eestlaadimine, tagantlaadimine, salve kasutamine.
• Salvest: poltlukk, Colt-süsteem, Winchester-süsteem, revolvri ja Gatlingi kuulipilduja tööpõhimõte.
• Automaatne laadimine Gaaside kõrvalejuhtimine, raua ettenihutamine, vabalukk, seotud lukk.

Sihikud

• Kirp ja sälk. Kirp on eelnenud sälgale, sest on lihtsam valmistada ja kasutada. Kirp asub relva ees ja sälk taga.
• Reguleerimine kõrguse ja külgsuuna järgi.
• Optilised sihikud: suurendus, ilmastikukindlus, hämaras nägemine.