Rahvastik ja selle muutumine

Rahvastik ja selle muutumine

• Rahvaarvu kiire suurenemise põhjused on vaesus, nälg, loodusvarade ammendamine, reostus ja oht ökoloogilisele tasakaalule.
• Umbes 12 000 aastat tagasi elas Maal vaid miljon inimest.
• Aastal 2013 oli maailma rahvaarv 7,1 miljardit.
• Rahvaarvu suurenemise aluseks on inimeste paikseks jäämine, põlluharimine ja loomade kasvatamine.
• Aafrikas ja Aasias üritatakse sündimust ohjeldada, Euroopas aga iivet tõsta.
• Loomulik iive on elussündide ja surmade vahe, mis on suurim Aafrikas ja Aasias.
• Suurima rahvaarvuga riigid on Hiina, India, USA, Indoneesia ja Brasiilia.
• Rahvaarvu mõõdetakse rahvaloenduste, rahvastikuregistrite ja teadusuuringute abil.
• Rahvaloendusi korraldavad riikide statistikaametid umbes iga 10 aasta tagant.
• Rahvastikuregistritesse kantakse rahvastiku andmed.
• Rahvaarvu muutusi arvutatakse sündimuse, suremuse, sisserände ja väljarände põhjal.
• Rahvaarvu muutust võrreldakse protsentides või koguiibega 1000 inimese kohta.
• Aastatel 1990-2010 vähenes Eesti rahvaarv 14,7%.
• Koguiive oli Eestis samal perioodil -158,4 inimest 1000 elaniku kohta.

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid

• Sündimust mõjutavad viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel, seksuaalkäitumise reeglid, religioon, pereplaneerimise võimalused, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, majanduslikud võimalused ning naiste ja meeste võrdsus.
• Sündimuse üldkordaja on sündide arv 1000 elaniku kohta.
• Suurimad sündimuse näitajad on Malis ja Nigeris, väikseimad Hongkongis ja Saksamaal.
• Parema ülevaate saamiseks kasutatakse vanuskordajaid ja summaarseid sündimuskordajaid.
• Traditsioonilistes ühiskondades on abielu ja laste sünd tihedalt seotud, lapsed on pere rikkuse märk ja tööjõud.
• Nüüdisaegsetes ühiskondades on abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd vähem seotud.
• Suremust mõjutavad arenenud riikides südame-veresoonkonna haigused, vähk, hingamisteede haigused, vägivald ja õnnetused.
• Arengumaades on peamised mõjurid nakkushaigused nagu AIDS, nälg, puhta vee puudus, sõjad ja väikelaste surm.
• Keskmist eluiga mõjutab rahvastiku vanusstruktuur.
• Kõige kõrgem on eluiga Jaapanis ja madalaim Angolas.
• Eluiga vähendavad vaesus, arstiabi puudumine, ebatervislikud eluviisid ja riigi madal arengutase.
• Suremuse üldkordaja sõltub rahvastiku vanuskoosseisust.

Rahvastiku areng ja demograafiline üleminek

• Demograafilise ülemineku teooria kohaselt läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi.
• Traditsioonilisele rahvastikutüübile on omane suur suremus, suur sündimus ja lühike eluiga.
• Demograafilise ülemineku esimeses etapis paranevad elutingimused, pikeneb eluiga ning väheneb suremus.
• Sellisel juhul toimub rahvaarvu kiire kasv ehk demograafiline plahvatus.
• Teises etapis hakkab sündimus vähenema, mistõttu rahvastiku kasv aeglustub.
• Nüüdisaegsele rahvastikutüübile on omane väike sündimus ja suremus, pikk eluiga ning vananev ühiskond.
• Lõppkokkuvõttes jäävad sündimus ja suremus väikeseks ning tasakaalustavad teineteist.
• Demograafilise ülemineku algus ja kulg on riigiti erinev.
• Põhja-Ameerika ja Euroopa on jõudnud nüüdisaegse rahvastiku tüübini.
• Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia on demograafilise ülemineku teises etapis.
• Aafrika on demograafilise ülemineku esimeses etapis.

Rahvastiku vananemine

• Vananev rahvastik nõuab uute vanadusega seotud ülesannete lahendamist, näiteks tervishoiuteenuste vajadus ning paindlikkuse säilitamine ühiskonnas.

Ränne

• Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus.
• Kolimine teise riiki on välisränne ehk emigratsioon, kolimine samas riigis on siseränne.
• Ränne võib olla vabatahtlik, kaasränne või sundränne.
• Ränne liigitatakse ka ulatuse, kestuse ja põhjuste järgi.
• Sundränne toimub relvakonfliktide, sõdade, tagakiusamise, loodusõnnetuste ja näljahädade tõttu.
• Ajaloo suurim sundränne oli neegriorjade vedu Aafrikast Ameerikasse.
• Tänapäeval elab väljaspool kodumaad üle 215 miljoni inimese.
• 88 miljonit on vahetanud elukohta majanduslikel põhjustel, 20 miljonit on põgenenud vägivalla eest ja 17 miljonit on poliitilised põgenikud.
• Rahvusvaheline ränne on tänapäeval aktiivsem kui kunagi varem globaliseerumise tõttu.
• Peamiselt rännatakse vähem arenenud riikidest arenenumatesse.

Rände mõjud

• Ränne muudab lähte- ja sihtriigi rahvaarvu ning rahvastiku soolist, vanuselist ja rahvuslikku koosseisu.
• Türgi kui lähteriigi jaoks on positiivne mõju tööpuuduse vähenemine ja migrantide oskuste paranemine.
• Negatiivne mõju on maksumaksjate arvu vähenemine ja aktiivsete kodanike lahkumine.
• Saksamaa kui sihtriigi jaoks on positiivne mõju mitmekesine tööjõud ja majandusaktiivsuse kasv.
• Negatiivne mõju on tööpuuduse suurenemine sihtriigi kohalike hulgas ja kultuurikonfliktide oht.
• Alates 1960. aastatest on Lääne-Euroopa muutunud sisserändepiirkonnaks.
• Üle poole maailma väljarändajatest suundub USAsse ja Kanadasse.
• Levinud on ka ränne Lähis-Ida naftariikidesse.
• Riigisiseselt on suurem suundumine maalt linna vähem arenenud riikides ja linnast linnalähedastesse piirkondadesse arenenud riikides.
• Mehhikost toimub ebaseaduslik ränne USAsse.
• Hollandisse on sisseränne suurenenud ja tähelepanu on pööratud lõimimisele.

Riikide rahvastikupoliitika

• Rahvastikupoliitika on riigi tegevus rahvaarvu ja demograafiliste näitajate mõjutamiseks.
• See hõlmab rändepoliitikat, sündide arvu mõjutamist ja regionaalpoliitikat.
• Riigid saavad rahvaarvu reguleerida sisse- ja väljarände kvootide, perekonnaseaduste, rasestumisvastaste vahendite, peretoetuste jms abil.
• Hiina karm rahvastikupoliitika on piiranud rahvaarvu kasvu sundabortide ja 1-2 lapse poliitikaga, kuid see on põhjustanud soolise disproportsionaalsuse.
• Indias on rahvastiku kasvu piiratud teavitustöö, pereplaneerimise kliinikute ja steriliseerimisega.

Rahvastiku paiknemine

• Rahvastikutihedus näitab inimeste arvu ruutkilomeetri kohta.
• Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud (kliima, mullastik, pinamood, taimestik ja loodusvarad) ning ühiskondlikud tegurid (ajalugu, majandus, sotsiaalsed aspektid ja poliitika).
• Minevikus asustati viljakaid muldasid, rannikuid ja jõeäärseid alasid ning hiljem ka raudteede sõlmpunkte.
• Asulad kujunesid mõisade, linnuste, kaevanduste ja tööstuslinnade ümber.
• Tihedamini on asustatud Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, Jaapani rannikualad, Ameerika rannikualad ja Aafrika põhja- ja läänerannik.
• Kõige tihedamini asustatud piirkonnad on Singapur, Hongkong, Bahrein, Bangladesh ja Taiwan.
• Asulate õitseng ja häving on seotud loodusvaradega.
• USA kummituslinnad on jäänud inimtühjaks loodusvarade ammendumisel.

Linnastumise kulg maailmas

• Linnastumine on linnas elavate inimeste osakaalu suurenemine.
• Praegu elab linnades rohkem kui 3,5 miljardit inimest.
• Esimesed linnad tekkisid Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas.
• Kaubalinnade võrgud kujunesid Hansalinnade ja Vahemere-äärsete linnadena.
• Euroopas algas suurem linnakolimine 18. sajandil industrialiseerimisega.
• Linnastumine toimub algselt linna südamesse, kuid nüüd kolivad ettevõtted linna äärealadele.
• Suurem osa linnaelanikest elab arengumaades.
• Metropol on linn üle miljoni elanikuga ning hiidlinnad on üle 10 miljoni elanikuga linnaregioonid.
• Megalinnad on hiidlinnade ja ümbritsevate linnade kokkukasvamisel tekkinud linnastunud piirkonnad.

Linnade sisestruktuur ja selle muutumine

• Ärikeskus on tihti linna südames, kus on maa väärtus kõige suurem.
• Hiljuti on tootmisrajoonid hakanud kolima linna keskusest välja.

Linnastumisperioodid

• Linnastumise algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti sisserände ja sündide tõttu.
• Eeslinnastumisel hakatakse hindama linnaäärsete alade paremat elukeskkonda ning asustus valgub laiali.
• Taaslinnastumisel kolivad noored kesklinna piirkonda ja tööstuspiirkonnad renoveeritakse.
• Tasakaallinnastumisel planeeritakse linna keskkonnasõbralikult.

Linnastumisega kaasnevad probleemid

• Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid, sotsiaalsed probleemid.
• Näiteks on liigne energia ja vee tarbimine, palju prügi, õhu- ja maapinna reostus, müra, looduskeskkonna vähenemine, ebavõrdsus, kodutus, üksindus ja kuritegevus.
• Linnastumisega arenenud riikides kolivad ettevõtted ja töölised minema, linnas väheneb maksude laekumine ja suureneb tööpuudus.
• Linnastumine arenenud riikides on paremad võimalused kui maal.
• Riigi pealinn on võrreldes linnadega siiski suurem ning linnades elavad töötud slummi piirkondades.

Linnakeskkond ja selle planeerimine

• Linnakeskkond on füüsiline (majad, teed), sotsiaalne (inimesed) ja virtuaalne.
• Hea linna planeerimisel ja arendamisel arvestatakse kõigi elanikega.
• Linnakeskkonna planeerimisel kasutatakse geoinfosüsteeme.

Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses

• Agraarühiskonnas tegeletakse peamiselt põllumajandusega ja tööd tehakse käsitsi.
• Tööstusühiskonnas on töötlev tööstus ühiskonna korralduse aluseks.
• Tööstusühiskonna tekke tulemusel tõusis tööviljakus, suurenesid kulutused tervishoiule ja haridusele.
• Seetõttu kasutati raudteid ja toimus geograafiline tööjaotus.
• 19. sajandil jagunes kaubavoog kolmeks: kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel, tööstusriikide omavaheline kaubanduse vood ning tunduvalt kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel.
• 1920. aastatel suur depressioon

Infoühiskond

• Informatsioon on majandustegevuse peamiseks allikaks ning suurem osa inimesi töötab teenindus sfääris.
• Infoühiskonna arengut mõjutas ka külm sõda.
• Tehnoloogiliselt mahajäänud idablokk lagunes- vastuseis Ida ja Lääne vahel lõppes, kuid leidis uued vastuseisus Põhja ja Lõuna vahel
• Nüüd on globaalselt kasvav majanduskonkurents.
• Võrgustikupõhine majandussüsteem toimub tänu kommunikatsiooni ja infotehnoloogia, transpordi ja lennunduse arengule.
• Spetsialiseerumisel on oluline tegeleda väikse arvu toodetele või teenustele.
• Struktuuri on oluline hoida kaubamärke ja patente, jagada parem tulusad tööd ettevõtetele.
• Oluline on vertikaalne väärtusahel - liiderfirma dikteerib hinna ja tellib kauba suurematelt ettevõtetelt.

Toote väärtusahel

• Väärtust lisatakse igal etapid.

Rahvusvahelised ettevõtted

• Kasutavad ära loodusvaradeid.
• Aluseks hankida toorele paremat ja odavamat tooret.

Tehnoloogia

• Mõjutavad ettevõtete arengut seetõttu on tehnoloogia olemasolu.
• Mõjutab ettevõtteid aglomeratsioonid.
• Üldiselt majandus arengutasemel.
• Seetõttu, ebavõrdsust vähenemine võib tekkida monopoolne määr.

Tekstiili ja rõivatööstus

• Keskmine töötustasu on madalasti.
• Tööd on lühikeses ulatuses.
• Eiramis on keskkonnast sõltuvus