Maa kui süsteem

Süsteem on terviklik kogum, kus objektid vastastikku mõjutavad.

Süsteemi elementideks nimetatakse objekte, mis omavahel vastastikku mõjutavad.

Maa on geograafiline süsteem, kus kõik komponendid - mandrid, ookeanid, taimkate, loomastik jne - on omavahel seotud.

Süsteemi omadused võivad olla erinevad tema elementide omadustest. Näiteks käekell on oma komponentidest erinev.

Suletud süsteemid vahetavad energiat ümbritsevaga, aga ainevahetus on minimaalne või puudub täielikult.

Avatud süsteemid vahetavad pidevalt energiat ja ainet ümbritsevaga. Näiteks looduslikud läbivooluga järved.

Maa gravitatsioon hoiab atmosfääri kinni, Päikesest kaugus pakub elu jaoks optimaalse energiakoguse, telje kalle tekitab aastaajad ja pöörlemine tekitab päeva ja öö.

Maa on suletud süsteem, mis vahetab energiat kosmosega, aga ainevahetus on väga piiratud.

Maa jääb Päikese gravitatsioonijõu tõttu oma orbiidile, Kuu gravitatsioonijõud aga põhjustab Maal loodeid.

Linnutee on hiiglaslik tähesüsteem, kus Päike ja Maa asuvad. Seal on hinnanguliselt 200–400 miljardit tähte, mis tiirelevad ümber galaktika keskosa.

Andromeeda on Linnutee naabergalaktika, mis on oluliselt suurem ja koosneb triljonist tähest. See asub Linnutee taga 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel.

Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja kaheksast planeedist, mis tiirlevad ümber Päikese oma orbiidil. Planeedi vahemaa on väga suur, näiteks Marsile jõudmiseks reisilennuki kiirusel kuluks umbes 140 aastat.

Päikesesüsteemi sisemised planeedid (Merkuur, Veenus, Maa, Mars) koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest ning neid kutsutakse kiviplaneetideks.

Päikesesüsteemi välised planeedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) koosnevad peamiselt gaasist ja neid kutsutakse gaasplaneetideks. Need on kiviplaneetidest oluliselt suuremad.

Päike on hiidplaneetidega võrreldes veelgi suurem, nii et selle sisse mahuks ära ligikaudu tuhat Jupiteri. Päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.

Päikese tuumas toimuvad termotuumareaktsioonid, kus kergemate elementide aatomituumad ühinevad ja tekivad raskemad elemendid, eraldades energiat.

Alpha Centauri on Päikesele kõige lähemal asuv täht, mis koosneb kolmest tähest, mis tiirlevad omavahel.

Valgusaasta on ühik, mida kasutatakse vahemaade mõõtmiseks kosmoses. See näitab vahemaad, mida valgus läbib ühe aasta jooksul.

Süsteem koosneb elementidest, mis kuuluvad ainult sellesse süsteemi, mitte teistesse. See süsteemil on omad omadused, mida selle elementidel eraldivõetuna pole.

Suletud süsteemi ja väliskeskkonna vahel on energiavahetus, st energia liigub sisse või välja.

Maa koosneb mitmest kontsentriliselt asetsevast sfäärist, mis pakuvad meile võimaluse Maa ülesehitust kihiti ette kujutada.

Maa ümbritsev õhukiht, mis ulatub 1000-1200 km kõrguseni merepinnast.

Litosfäär on maakera välimine kivimikiht, mis hõlmab maakooret ja vahevöö ülemist osa.

Hüdrosfäär on Maal esinev vesi kõigis oma oludes: vedelas, tahkes ja gaasilises.

Biosfäär hõlmab kõiki Maal esinevaid elusorganisme, ulatudes kõrgemate tippudeni ja sügavamate ookeanisüvikuteni.

Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab muldasid. See tekib pika protsessi tulemusena.

Geograafiline sfäär ehk maastikusfäär on kõigi Maa sfääride koosmõjul tekkinud.

Tsonaalsus on Maa loodusnähtuste ja seaduspärasuste esinemine vöönditena.

Atsonaalsus on loodusnähtuste esinemine, mis ei sõltu laiuskraadidest.

Kivimikihtide tekke järjekorra ja vanuse kindlaksmääramist.

Kivistised ehk fossiilid annab tunnistust elusolendite elust ammusel ajal.