Eesti keele kirjavahemärgid

• Eesti keele kirjavahemärgistus on oluline osa õigekirjast, mis aitab tekstile selgust ja arusaadavust lisada.

Punkt

• Punkt (.) märgib lõpetatud väite lause lõppu.
• Kasutatakse lühendite järel, kui lühend ei lõpe sama tähega, millega sõna lõpeb (nt. "jne.").
• Arvudes eraldab punkt täisosa murdosast (nt. 3.14).

Koma

• Koma (,) eraldab lauses osalauseid, loetelus elemente ja lisandeid.
• Vajalik sidesõnade "ja", "ega", "ning", "või", "ehk" ees ainult siis, kui need ühendavad osalauseid.
• Koma on vajalik täiendi ja põhisõna vahel, kui need on teineteisest eraldatud.

Semikoolon

• Semikoolon (;) ühendab tähenduselt lähedasi lauseid, mis on sisuliselt seotud, kuid grammatiliselt iseseisvad.
• Kasutatakse pikkade loetelude puhul, kus loetelu elemendid sisaldavad juba komasid.

Kaks punkti

• Kaks punkti (:) juhatavad sisse loetelu, seletuse või tsitaadi.
• Kasutatakse ka suhtarvude märkimisel (nt. 1:10).

Küsimärk

• Küsimärk (?) pannakse küsilause lõppu.
• Kasutatakse ka kahtluse või ebakindluse väljendamiseks sulgudes (nt. "Ta sündis 1980.(?) aastal.").

Hüüumärk

• Hüüumärk (!) märgib emotsionaalset rõhku, imestust või käsku.
• Hüüumärki tuleks kasutada säästlikult, et vältida üleküllastust.

Kriips

• Lühike kriips (-) kasutatakse sõnade poolitamiseks reavahetusel.
• Pikk kriips (–) ehk mõttekriips tähistab mõtte katkestust, ootamatut pööret või eraldab lauseosa.
• Mõttekriipsu kasutatakse ka vahemike märkimiseks (nt. "1990–2000").

Sulud

• Sulud () kasutatakse lisainformatsiooni, täpsustuste või kommentaaride lisamiseks.
• Sulgudes olev tekst on lause mõistmiseks mittehädavajalik.

Jutumärgid

• Jutumärke (" ") kasutatakse otsekõne, tsitaatide ja nimede esiletõstmiseks.
• Jutumärkide sees olev tekst on kellegi teise öeldu või kirjutatu.
• Jutumärke kasutatakse ka sõnade või väljendite esiletõstmiseks, kui neid kasutatakse ebatavalisel viisil.

Apostroof

• Apostroof (') märgib väljajäetud tähte või täheühendit (nt. "poissmehe-ealine" asemel "poissmeheealine").
• Kasutatakse ka võõrnimede genitiivis (nt. "Shakespeare'i").

Kaldkriips

• Kaldkriips (/) tähistab valikut (nt. "ja/või") või jagamist (nt. "km/h").
• Kasutatakse ka kuupäevade lühikirjutamisel (nt. 01/01/2024).
• Kaldkriips võib tähistada ka murdosa (nt. 1/2).

Teisene kirjavahemärgi kasutamine

• Kirjavahemärke saab kasutada ka teisiti, näiteks rõhu või tähenduse muutmiseks.
• See nõuab head stiilitaju ja keeletundmist.

Kirjavahemärkide õigused

• Kirjavahemärkide õiged kohad on eesti keeles reglementeeritud.
• Nende reeglite järgimine tagab teksti selguse ja loetavuse.
• Reeglite eiramine võib teksti mõtet moonutada või raskendada.